1-16-6717/141

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6717 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2017 määrus Virgo Raudsepa (isikukood 37304072764) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Virgo Raudsepa kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. juuni 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 07.09.2016 kohtuotsusega tunnistati V. Raudsepp süüdi KarS § 255 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel liitkaristusega 10 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.12.2011 ja lõpp saabub 13.06.
8. Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjalid V. Raudsepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
9. Viru Maakohus jättis oma
10. juuni 2017 määrusega V. Raudsepa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
11. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine vangistusest ennatlik. V. Raudseppa on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
12. Isikul on vabanemisel olemas elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Riigikohtu praktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, mis ei ole aga praegu täidetud.
13. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on karistatud katseajal narkokuriteo toimepanemise ja kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Eelnev kriminaalhooldus pole andnud tulemusi, isik pani katseajal toime uue esimese ja teise astme kuriteo. Isikul, kes kuulus kuritegelikku ühendusse ja oli seotud narkootikumide käitlemisega, saades sellega hõlbust kuritegelikku tulu, on kohtu arvates väga raske tulla toime legaalse tuluga, kui see pole ka eriti suur.
14. Isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline. Ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohtul ei ole tekkinud veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.06.2022, seega on karistuse ärakandmiseni veel 5 aastat. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. MÄÄRUSKAEBUS
15. Viru Maakohtu 14.06.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Raudsepa kaitsja P. Järve, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus kohtumäärus, millega vabastada V. Raudsepp talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele. Alternatiivselt palub kaitsja, et kui kohtumäärust peaks lahendama kõrgema astme kohus, tuleb tühistada Viru Maakohtu kohtumäärus ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
16. Kaebaja hinnangul on tingimisi enne tähtaega isiku vabastamata jätmine põhjendamatu. Kohtu järeldus sellest, et V. Raudsepp pani viimased kuriteo toime katseajal, on ebaõige. Olukorras, kus V. Raudsepp on temale mõistetud karistusest juba üle 5 aasta ära kandnud, on arusaamatu maakohtu etteheide sellest, et isik pani kuriteo toime katseajal.
17. Maakohus ei ole arvesse võtnud prokuratuuri seisukohti. Prokuratuur teab viimase kohtuotsuse täpsemaid asjaolusid, oskab anda hinnangu isiku suhtumisele ja toimepandusse kui ka sellesse, kuidas edaspidi elu korraldada ja millised järeldused on isik teinud. Prokuratuur oskab anda ka hinnangu mitmetele teistele asjaoludele just lähtuvalt KarS § 76 lg-st
18. Maakohus ei ole motiveerinud, millisel põhjusel ei ole kohus nõustunud prokuratuuri seisukohas toodud hinnanguga 15 distsiplinaarkaristuse osas.
19. Kohus on hinnanud KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid tõendeid ja asjaolusid valikuliselt. Kohus on jätnud reaalselt hinnangu andmata positiivsetele asjaoludele – V. Raudsepal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, tal on olemas toetav lähivõrgustik, töötab vanglas olles OÜ-s Barbarosa ja töökoht ootab teda ka vabanemisjärgselt, V. Raudsepp kinnitas istungil seaduskuuleka eluga jätkamist, V. Raudsepale mõisteti viimane karistus sanktsiooni alammäärale lähedases määras, V. Raudsepp läbis vanglas programmi Eluviisitreening.
20. Ei ole lubatav tugineda arhiveeritud karistustele ennetähtaegse vangistusest vabanemise otsustamisel. Samuti ei ole arusaadav kohtu seisukoht, mille kohaselt on V. Raudsepa puhul uue kuriteo toimepanemise risk väga suur. Kinnipidamiskoha iseloomustuse koostaja H. Etti poolt esitatud seisukoht on arusaamatud – mõnekuulise intervalliga on hinnatud riski erinevalt. 17.02.2017 iseloomustuse kohaselt on V. Raudsepa poolt 2 aasta jooksul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise võimalikkus 36%, 12.05.2017 iseloomustuse kohaselt 47%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise protsendid vastavalt 47% ja 51%. Seega leiab kaitsja, et H. Etti ei ole erapooletu isik, vaid kannab mingit vimma V. Raudsepa vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
22. juuni 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
23. Esmalt märgib ringkonnakohus kaitsja taotlusele alternatiivselt saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui määruskaebust lahendab kõrgema astme kohus, et ringkonnakohtul on pädevus tulenevalt KrMS §-st 390 vaadata läbi määruskaebus kõrgema astme kohtuna, § 390 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires ja üksnes isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud. Seega on Tartu Ringkonnakohtul pädevus vaadata Viru Maakohtule esitatud määruskaebus läbi sisuliselt. 2
24. Kaebaja hinnangul on kohtu järeldus sellest, et V. Raudsepp pani viimased kuriteod toime katseajal, ebaõige. Olukorras, kus V. Raudsepp on karistusest ära kandnud juba üle 5 aasta, on arusaamatu maakohtu etteheide sellest, et isik pani kuriteo toime katseajal. Ringkonnakohus maakohtule taolist etteheidet ei tee. Nähtuvalt kriminaalasja toimikust on V. Raudsepp viimased kuriteod pannud toime katseajal. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise menetluses hindab kohus KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, sh kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega nähtub V. Raudsepa varasematest käitumismustritest, et hoolimata katseajast on ta toime pannud uue kuriteo ja seetõttu on maakohus õigesti hinnanud ennetähtaegse vabastamise hindamisel ühe faktorina V. Raudsepa isikut ja seda, et V. Raudsepp ei ole oma käitumismustreid varasemast karistatusest hoolimata muutnud.
25. Kaebaja hinnangul ei ole maakohus arvesse võtnud prokuratuuri seisukohti. Maakohus ei ole motiveerinud, millisel põhjusel ei ole kohus nõustunud prokuratuuri seisukohas toodud hinnanguga 15 distsiplinaarkaristuse osas. Maakohus on oma määruses motiveerinud distsiplinaarkaristuste rohkuse osas, et Riigikohtu praktika kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, mis ei ole käesoleval juhul täidetud, kuna V. Raudsepal on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Prokuratuur on leidnud oma 17.03.2017 maakohtule esitatud seisukohas, et 14 distsiplinaarkaristust on määratud V. Raudsepale tööst keeldumise eest, mistõttu tekitavad distsiplinaarkaristuse määramise asjaolud antud olukorras kahtlust, et tegemist võib olla vanglaametnike provokatiivse käitumisega kinnipeetava suhtes. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et vangla ning ka prokuratuuri seisukohad ei ole kohtule ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel siduvad. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et vanglaametnikud oleks distsiplinaarkaristuse määramisel käitunud provokatiivselt. Käesolevas menetluses ei hinda kohus distsiplinaarkaristuste määramise õiguspärasust, vaid lähtub ennetähtaegse vangistusest vabastamise hindamisel kehtivate distsiplinaarkaristuste esinemisest, tuginedes kinnipeetava iseloomustusele. Ringkonnakohus jääb maakohtu järelduste juurde ja leiab, et olukorras, kus süüdimõistetule on määratud 17 kehtivat karistust ning teda on karistatud ühel korral vangistuses väärteokorras, kuna lõhkus kolmel korral vangla vara, ei ole V. Raudsepa puhul täidetud oluline eeldus – hea käitumine vangistuse jooksul. Asjaolu, et V. Raudsepp on korduvalt keeldunud majandusabitööde tegemisest näitab tema subkultuurilisi hoiakut ja tahet mitte käituda õiguskuulekalt.
26. Kaebaja leiab, et maakohus on KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid tõendeid ja asjaolusid hinnanud valikuliselt. Samuti on kohus jätnud hinnangu andmata positiivsetele asjaoludele. Lubatav ei ole tugineda arhiveeritud karistustele ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel. Arusaamatu on ka kinnipidamiskoha iseloomustus, mis mõnekuulise intervalliga on hinnanud riski V. Raudsepa ohutegurite hindamisel erinevalt. Maakohus on toonud välja V. Raudseppa positiivselt ja ka negatiivselt iseloomustavad faktorid. Positiivne on, et V. Raudsepal on vabanemisjärgselt olemas nii elu- kui ka töökoht ja lähedaste toetus. Lisaks tuleneb kohtutoimikust ja kaebaja kaebusest, et V. Raudsepp on läbinud vangistuse jooksul programmi Eluviisitreening, milles töötas aktiivselt kaasa. Seetõttu ei ole kohane kaitsja väide, mille kohaselt on maakohus vaid valikuliselt hinnanud V. Raudseppa iseloomustavaid asjaolusid. Ringkonnakohus märgib arhiveeritud karistustele tuginemise osas, et 12.05.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest on välja toodud V. Raudsepa varasemad karistused ja märgitud, et 3 kokku on V. Raudseppa karistatud 7 korral, neist 4 on arhiveeritud. Maakohtu määrusest ei tulene, et kohus oleks arvesse võtnud ka V. Raudsepa varasemaid arhiveeritud karistusi. Maakohus on rõhutanud, et käesolev liitkaristus, milles V. Raudseppa karistati katseajal narkokuriteo toimepanemise ning kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, ei anna kohtule alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Riskiprotsendi erinevuste osas kinnipeetava iseloomustustes (14.02.2017 ja 12.05.2017) leiab ringkonnakohus, et riskiprotsendi suurenemine võis tuleneda kehtivate distsiplinaarkaristuste arvukusest. 14.02.2017 koostatud iseloomustuses on kehtivate distsiplinaarkaristuste arvuna märgitud 15 ning 12.05.2017 juba 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seetõttu on ka kohtu loogika kohaselt arusaadav riskiprotsendi suurenemine uue mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosusel 2 aasta jooksul 36 %-lt 44 %-le ja uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosusel 2 aasta jooksul 47 %-lt 51%-le.
27. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega motiveerinud oma seisukohti selles, miks V. Raudsepp tuleb ennetähtaegselt vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätta. Võttes arvesse V. Raudsepa varasemaid käitumismustreid (korduv karistatus kriminaalkorras, katseajal uute kuritegude toimepanek), käesoleva kuriteo asjaolusid ja arvukaid distsiplinaarkaristusi, ei tekita nimetatu kohtus veendumust, et V. Raudsepp on oma karistuse eesmärgi täitnud. Tema lubadused asuda elama seaduskuulekat elu ei ole kohtule usutavad. Asjaolu, et V. Raudsepp tunnistati süüdi KarS § 255 lg 1 kuriteo toimepanemises ning määrati vangistuseks vaid 4 aastat, ei anna alust arvata, et kuna karistus on määratud sanktsiooni alammäära lähedases ulatuses, on karistuse eesmärgid seetõttu juba käesolevaks hetkeks täidetud. Tulenevalt KarS § 76 lgst 4, asjaolusid kogumis hinnates, ei ole põhjendatud V. Raudsepa ennetähtaegne vangistusest vabastamine.
28. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus