Obsah (5)

§ 196§ 659§ 175§ 293§ 392

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 25. august 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-3851 Tsiviilasi Arcostov OÜ

§ 196

lg 2¹), kuna nõuaks hagejalt põhjendamatuid kulutusi oma õiguste ja nõuete realiseerimiseks olukorras, kus kostja on jätnud teostatud tööde eest tasumata. Hageja ei nõustu kohtuga, et käesoleval juhul võiks hagiavalduse vastuse koostamiseks kuluda aega ca 10 tundi. Kuna kostja väidete kohaselt ei ole kostja kellelegi võlgu, siis selliste asjaolude tõendamine ei saa võtta aega üle 3 tunni. Jääb selgusetuks, millele tuginedes on maakohus määranud ekspertiisi tasuks 4500 eurot. Samuti jääb arusaamatuks, milliseid väited arvestades on kohus arvestanud tagatises väidetavat ekspertiisi kulu. Seetõttu tuleks menetluskulude tagatisest ekspertiisi kulu välja jätta. Kuna kostja väidetav ekspertiisi taotlus peaks sisalduma koos küsimustega menetlusdokumentides, mille osas on maakohus pidanud põhjendatud ajakuluks 10 tundi ja 5 tundi, siis on ebamõistlik arvestada veel täiendava ajakuluna aega eksperdile küsimuste esitamiseks mahus 3 tundi. VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Maakohus on oma määruses nimetanud tõendid, millele ta tugineb ning põhjendanud, miks ta hageja seisukohtadega ei nõustu. Hageja peab arvestama riskiga, et temal tuleb hüvitada kostja menetluskulud. Kui aga hageja peab nõuet perspektiivseks, siis tema jaoks lõppkokkuvõttes vastavat kulu ei kaasne, millest tulenevalt on määruskaebuse väited vastuolulised. Menetluskulude tagatise määramine ja selle suuruse määramine on kohtu diskretsiooniotsus (

§ 196lg 1 p 3 lg 21.

Määruskaebuses ei ole esitatud mingit väidet selle kohta, et maakohus oleks oma diskretsiooni mingis osas rikkunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

§ 659

lg § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu määruse väljamõistetud tagatise suuruse osas (resolutsiooni punkt 3) ning loeb resolutsiooni punkti 3 sõnastatuks järgmiselt: „Määrata AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tasutava tagatise summaks 3120 eurot. Kohustada Arcostov OÜ-d andma AS KA Vaiko eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3120 eurot 10 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Tagatis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfole. Kohtule tuleb viivitamatult esitada andmed tagatise tasumise kohta.“ 4 8.

§ 196

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et

§ 196lg 1 p 3 eeldused on täidetud.

Maakohus on asjaolusid arvestades lugenud piisavalt põhistatuks, et kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud, kuna hageja on 07.07.2016 asutatud äriühing, kelle tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja talle ei ole kohaldatud riiklikke makse oktoober-detsember 2016. Hagejal puudub kinnisvara. 9. Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks kontrollimisele, kas

§ 196

lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud

§ 196lg 2 kohaselt.

Seega tuleb hinnata, kas hagejal on menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või kuuluvad talle Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb võtta seisukoht, kas

§ 196lg 21 alusel võiks tagatise nõudmata jätta (Riigikohtu 2.

veebruari 2010 määrus tsiviiasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara või talle kuuluksid Eestis asjaõigusega piisavalt tagatud nõuded.

1. Hageja ei nõustu maakohtu määratud kostja eeldatava kuluga esindajale. Maakohus määras kostja eeldatavate õigusabi kulude katteks 3120 eurot (s.o 26 tundi × 120 eurot). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega (vt Riigikohtu
2. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Tagatise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks. Tagatise suurus ei pea siiski arvestama kostja kõikide võimalike kuludega, sest kulude tegelik suurus ja hageja poolt hüvitamise kohustus hageja nõude rahuldamata jätmisel või osalisel rahuldamisel selguvad alles asja lõplikul lahendamisel. Kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks

§ 175

lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (Riigikohtu

1. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuli pidada lepingulise esindaja eeldatavaks ajakuluks 26 tundi. Tegemist on hinnangulise ajamahuga, mis võib kuluda keskmise keerukusega tsiviilasja lahendamisele. Maakohus ei ole seejuures väljunud diskretsioonipiiridest.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks tuleb määrata võimaliku ehitusekspertiisi kulude katteks 4500 eurot. Määruskaebuses leiab hageja, et kui ekspertiisi peaks taotlema hageja ise, siis poleks mõistlik tasuda ekspertiisitasu nii tagatisena kui ka enne ekspertiisi. Ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski sellekohane taotlus (vt

§ 293lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude katteks tagatise määramisel tuleb arvestada ka poolte eeldatavat tõendamiskoormist menetluses, kuna sellest sõltub, kas ja missuguses ulatuses 5 oleksid tehtavad menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning nende hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Käesolevas asjas on hageja esitanud töövõtulepingust tuleneva töövõtja tasunõude tellija vastu. Hagiavalduse kohaselt jättis tellija teostatud tööd akteerimata ning nende eest tasumata. Ehkki menetlus on alles algfaasis ning poolte lõplikud nõuded ja seisukohad selgitab kohus välja eelmenetluse käigus (

§ 392

), saab praeguses staadiumis lähtuda sellest, et töövõtjal on tasunõude esitamisel tõendamiskoormis tõendamaks, et ta on lepingujärgse töö täies mahus valmis teinud ning et töö oli lepingukohane (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-145-14, p 18 – 19). See tähendab, et vajadus ekspertiisi taotlemiseks võib tekkida pigem hagejal endal ja mitte kostjal. Seega on praeguses menetlusstaadiumis olemasoleva teabe alusel põhjendamatu kohustada hagejat tasuma kostjale ekspertiisitasu tagatisena 4500 eurot. 12. Hageja leiab, et maakohtu poolt määratud tagatis hageja suhtes ebaõiglane (

§ 196

lg 2¹), kuna nõuaks hagejalt põhjendamatuid kulutusi oma õiguste ja nõuete realiseerimiseks olukorras, kus kostja on jätnud teostatud tööde eest tasumata. Riigikohus on 01. veebruari 2010 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09 p-s 16 selgitanud, et

§ 196lg 21 rakendamisel tuleb kohtul kaaluda menetlusosaliste huvisid.

Maakohus on vastavalt eelnimetatud Riigikohtu lahendist p-s 15 toodud juhistele andnud hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht. Maakohus leidis, et hageja ei ole põhistanud, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuses pole hageja toonud välja asjaolusid, mis annaks alust arvata, et tagatise tasumine on hageja suhtes ebaõiglane. Seda enam, kuna ringkonnakohus vähendab käesoleva määrusega tagatise summat 4500 euro võrra, ei ole põhjendatud arvata, et tagatise tasumine on hageja suhtes ebaõiglane

§ 196lg 21 tähenduses.

Eeltoodule tuginedes rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning tühistab maakohtu otsuse ekspertiisitasu suuruse osas tagatise määramisel. 13. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp 6