← Eesti

2-15-123861/18

Obsah (5)§ 15§ 13§ 2§ 5§ 7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-123861 Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2016, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Kohtuasi Korteriühistu Kangelaste 42

§ 151 lg-le 1.

Samuti kostja ei ole tellinud teenust, mille tasumist hageja arvetes nõudis. Hageja viivise nõue ja arvestus on alusetud kuna hagejale tekkinud kahju on tõendamata. Kostja tõendid: maksekorralduste koopiad (tl 52-68). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja vastu tuleb hagi rahuldada täielikult. Hagi esemeks on korteriomandiga XXX seotud majandamiskulude võlgnevuse 309,51 eurot ja kaasnevate viiviste väljamõistmine korteriomanikult. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.

§ 13

lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

§ 15

1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hooldamiseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, võib sõlmida lepingud

§ 2lg-st 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu.

Hageja vastusest kostja vastusele tuleneb, et kõik lepingud vee, kanalisatsiooni, kütte jms teenuste osutamiseks korteriomanikele on kaasomanike nimel sõlminud teenuste pakkujaga hageja. Kulude loetelu aasta ja kuu kaupa ning kulude tariifid kehtestatakse hageja üldkoosoleku otsusega kinnitatavas majandustegevuse aastakavas. Seega tulenevad hageja majandamiskulude eest tasumisele kuuluvad tasud korteriühistu põhikirjast, juhatuse otsustest ja konkreetse teenuseosutaja poolt kehtestatud tasumääradest.

§ 5

lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud /--/. Hageja põhikirja p 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt teenustasu jooksvate majandamiskulude eest ja sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, arvesti näitudest ja üldkoosoleku otsusega kindlaks määratud tariifidest. Kostja on Viru Maakohtu kinnistusosakonna andmete järgi korteriomandi asukohaga Kangelaste 42 korter nr 51 Narvas omanik ja ühtlasi hageja liige. Selles osas vaidlus puudub. Hageja põhimääruse p 5 kohaselt osamaksu, sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete suuruse ja tasumise korra kindlaksmääramine on hageja liikmete üldkoosoleku pädevuses. Põhimääruse p 6 kohaselt on hageja juhatuse ülesanne üldkoosoleku otsuste täideviimine. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras (

§ 13lg 2).

Korteriühistu liikmel on

§ 13

lg 3 alusel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseaduslik otsus kohtus vaidlustada. Samuti on vaidlustatav juhatuse otsus TsÜS § 38 kohaselt. Kohus ei tuvastanud käesolevas vaidlusasjas hageja juhtorganite otsuste kehtivust, millest võiks lõpptulemusena sõltuda hageja esitatud arvete seaduslikkus. Kostja vastuväide hagile seisnes põhiliselt selles, et nõue on tõendamata ja ebaselge. Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu arved ja hageja juhtorganite otsused täitmiseks kohustuslikud

§ 13lg-st 4 tulenevalt. Kostja pole hageja juhtorganite otsuseid kahtluse alla seadnud ega ka selgitanud, mis osas 4

(5)hageja nõue talle muus osas ebaselgeks jääb. Kohtule on hageja nõue nähtav võla ja viivise arvestuse tõendist (tlk 81-82) ajaperioodil 01.05.2013-31.01.2016. Hageja poolt nõutava

§ 7

lg 4 tuleneva viivise määr ei ületa seaduses ettenähtud viivise ülemmäära ning ei vaja seetõttu eraldi üldkoosoleku otsust. Kostja väide, et ta on hagejale majandamiskulude katteks kandnud isegi rohkem kui arveis nõutu, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, kostja vastuväited on otsitud ning paljasõnalised. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot. Kohus mõistab kantud kulud välja kostjalt hageja kasuks. Digitaalne allkiri Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.