4-17-3532/5

4-17-3532 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-17-3532 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. augusti
4. a määrus, millega rahuldati PPA Põhja prefektuuri taotlus asendada Rene Udustele väärteoasjas nr 2302,16,000063 määratud rahatrahv arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Rene Uduste (ik 38908050262, viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik ja ei ole vaidlustatav (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. PPA Põhja prefektuur esitas 27.06.2017 Harju Maakohtule taotluse Rene Udustele asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt määras Põhja prefektuur R. Udustele väärteoasjas nr 2302,16,000063 rahatrahvi 520 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 20.01.
8. Kuna R. Uduste ei tasunud rahatrahvi õigeaegselt ja vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Priit Petter 18.08.2016 väärteoasjas täitemenetlust. 16.06.2017 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
9. Harju Maakohus rahuldas 22.08.2017 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas R. Udustele Põhja prefektuuri 04.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,000063 määratud 520 euro suuruse tasumata rahatrahvi 13 päeva pikkuse arestiga. Kohtumääruse kohaselt tuleb 13-päevane arest ära kanda PPA Põhja prefektuuri arestimajas koheselt pärast kriminaalasjas nr 1-17-13 mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist. 1 4-17-3532 Kohus leidis, et taotlus R. Udustele asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud. R. Uduste ei ole tasunud talle määratud rahatrahvi ning on sellega näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuna R. Udustel puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti kohaldamine. Maakohus ei pidanud põhjendatuks R. Udustel trahvi vangistuse ajal või pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist osade kaupa tasumise võimaldamist. Rahatrahv määrati R. Udustele juba 04.01.2016 ning ta ei ole seda isegi osaliselt tasunud. Kohtu hinnangul puudub R. Udustel seega huvi trahvi tasumiseks ning tema ükskõikse suhtumise tõttu võib trahv jääda tasumata ka edaspidi. R. Uduste hoolimatust kohustuste täitmisesse kinnitab ka see, et tasumata rahaliste nõuete tõttu on tema suhtes elektroonilise täiteasjade registri kohaselt alustatud rohkem kui 25 täitemenetlust. Kuigi R. Uduste selgitas kohtule, et ta viibib vangistuses, on isikul võimalik ka vanglas viibides näidata üles huvi trahvi maksmiseks. Kohtu hinnangul on R. Uduste aga lootnud karistusest pääseda ning tema soov trahvi tasumiseks ei ole tõsiseltvõetav. Kuna rahatrahvi 10 trahviühikule vastab üks päev aresti, on asenduskaristuseks 13 päeva aresti. See tuleb R. Udustel ära kanda PPA Põhja prefektuuri arestimajas koheselt pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist.
10. Harju Maakohtu määruse peale esitas R. Uduste määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus rahatrahvi arestiga asendamise osas ning asendada rahatrahv üldkasuliku tööga tähtajaga 4 kuud alates kriminaalasjas nr 1-17-13 mõistetud karistuse kandmiselt vabastamist. R. Uduste väidab, et kohus on ekslikult leidnud, et tema suhtumine trahvi tasumisse on ükskõikne ja et ta loodab karistuse täitmisest pääseda. Vanglas viibides on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, kuid ta tegeleb aktiivselt töö otsimisega. R. Uduste ei pea põhjendatuks rahatrahvi asendamist arestiga, kuna ta viibib vanglas suhteliselt pikka aega. Kuna karistusseadustik annab võimaluse asendada trahv üldkasuliku tööga ja ta on selle tegemisega nõus, palub ta talle määratud rahatrahv asendada üldkasuliku tööga. R. Uduste märgib, et karistusseadustiku kohaselt peatub üldkasuliku töö täitmine vangistuses viibimise ajaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Vaadanud läbi esitatud määruskaebuse ja toimiku materjalid, leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole. 4.
12. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud määratud rahatrahvi asendamist. Küsimus on üksnes selles, kas asendada rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Maakohtu määruses ei ole võetud seisukohta rahatrahvi üldkasuliku tööga asendamise küsimuses. Maakohtu istungi protokolli kohaselt ei ole seda küsimust puudutatud ka maakohtu istungil: süüdlane ega tema kaitsja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud ning ka 2 4-17-3532 maakohus ei ole tõstatanud küsimust, kas süüdlane on nõus tegema üldkasulikku tööd. Esitatud määruskaebuses kinnitab R. Uduste, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. 4.
13. Karistusseadustik ei kirjuta ette, millistest asjaoludest sõltub see, kas asendada rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist kaaludes selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv: isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (Riigikohtu 20.04.2009 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul omab ses osas muuhulgas tähtsust see, milline on olnud isiku suhtumine kohaldatud karistuse täitmisesse. Maakohus on määruses asunud seisukohale, et R. Uduste on näidanud üles vastutustundetust ja ükskõikset suhtumist rahatrahvi tasumisse. R. Uduste vaidleb määruskaebuses sellele seisukohale vastu. Ringkonnakohus peab määruskaebuse vastuväiteid põhjendatuks. Maakohus on sisuliselt teinud järelduse, et R. Uduste suhtub karistuse täitmisse ükskõikselt, sellest, et R. Uduste ei ole rahatrahvi tasunud. Selline järeldus ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb, et R. Uduste kannab vangistust, vanglas viibides on võimalused rahaliste kohustuste täitmiseks aga piiratud. Nähtuvalt kohtutäituri 16.06.2017 avaldusest (tl 5) alustati R. Uduste suhtes antud rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetlust 18.08.2016, st ajal, kui R. Uduste viibis juba vanglas (Harju Maakohtu 15.08.2017 istungi protokolli kohaselt viibib R. Uduste vanglas alates 16.03.2016). Vangistusseaduse kohaselt jäetakse vangistuses viibimise ajal kinnipeetava isikuarvele laekuvast töötasust ja muudest summadest 50% ning kasutatakse kinnipeetava soovi kohaselt vanglasiseseks kasutamiseks jäetud vahendeid rahaliste nõuete täimiseks. See aga ei taga tingimata selliste laekumiste olemasolu või piisavust kõikide rahaliste nõuete täitmiseks. 4.
14. Eelnevast hoolimata peab ringkonnakohus R. Uduste isikuandmeid selliseks, et rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on karistus, mille asendamist taotletakse, määratud NPALS § 151 lg 1 järgi amfetamiini tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta 04.01.
15. Samuti nähtub toimikust, et samasuguse teo on R. Uduste pannud toime 10.01.
16. Seega tarvitas R. Uduste enne vangistust tihti narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mis viitab narkosõltuvusele. Kohtu kogemus näitab, et narkosõltuvusega isikud jätavad sageli neile mõistetud üldkasuliku töö tegemata. Ka Harju Maakohtu 16.01.2017 otsuses, millega mõistetud karistust R. Uduste kannab, on märgitud, et Rene Uduste puhul ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Kahtluseks, kas rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga oleks efektiivne, annab alust ka asjaolu, et R. Uduste on taotlenud, et tal võimaldataks üldkasulik töö teha ära 4 kuu jooksul. Üldkasuliku töö väikest mahtu arvestades on tegemist arusaamatult pika üldkasuliku töö tegemise tähtajaga (jagades üldkasuliku töö kuude vahel võrdselt, oleks ühes kuus tehtava üldkasuliku töö maht 3,25 tundi). R. Uduste ei ole määruskaebuses toonud välja mingeid erandlikke asjaolusid, mis põhjendaks üldkasuliku töö tegemiseks 4 kuu pikkuse tähtaja määramist. See annab alust kahelda, kas R. Uduste on tegelikult valmis üldkasulikku tööd tegema. 3 4-17-3532
17. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4