Obsah (4)

§ 198§ 211§ 180§ 193

4-17-3533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3533 Kohtukoosseis Meelik

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

04.05.2016 määras Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur väärteoasjas nr 2316,16,003137 Rene Udustele rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 260 eurot. Väärteootsuse sai R. Uduste kätte 09.05.

1. Otsus jõustus 28.05.
2. Süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult ei tasunud ning Tallinna kohtutäitur Priit Petter alustas antud väärteoasjas täitemenetluse. 16.06.2017 teavitas kohtutäitur kohtuväist menetlejat, et rahatrahvi täitmine on võimatu kuna võlgnik viibib vanglas ning tema suhtes on menetluses veel 32 täiteasja. Võlgnikule ei kuulu sõidukeid ega kinnistuid. Võlgnikul kohtutäiturile teadaolevalt vara puudub või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta selle realiseerimisega tekkivaid kulusid.
3. 27.06.2017 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule taotluse tasumata rahatrahvi 260 eurot asendamiseks arestiga.
4. Harju Maakohus asendaski 22.08.
5. a määrusega R. Udustele kohtuvälise menetleja 04.05.
6. a väärteootsusega määratud rahatrahvi 260 eurot 6-päevase arestiga. Kohus kohustas asenduskaristusena kohaldatud 6-päevase aresti ära kandma koheselt pärast kriminaalasjas nr 1-17-13 karistuse kandmiselt vabanemist. 1 1 4-17-3533 Maakohus asus seisukohale, et karistuse asendamine on põhjendatud. R. Uduste ei ole tasunud rahatrahvi vabatahtlikult ning puuduvad võimalused sissenõude pööramiseks varale. Kohus ei nõustunud süüdlase ettepanekuga tasuda trahv ositi vangistuse ajal või ärast karistuse kandmiselt vabanemist, kuna tema suhtes on alustatud üle 25 täitemenetluse. Seega puuduvad tal rahalised vahendid karistuse täitmiseks ositi. Süüdlase väite osas, et teda on juba samas asjas kriminaalkorras karistatud, märkis kohus, et otsus väärteoasjas nr 2316,16,003137 on jõustunud ning kohtul puuduvad andmed selle edasikaebamise kohta. Otsusega määratud karistus on täitmata ja seega esinevad alused sellele asenduskaristuse kohaldamiseks. Asenduskaristuse menetlemisel ei võta kohus seisukohta juba jõustunud kohtulahendi osas.
7. R. Uduste esitas Harju Maakohtu määruse peale kaebuse, milles ta sisuliselt ei nõustu temale mõistetud rahatrahviga ning sellest tulenevalt ka selle asendamisega 6-päevase arestiga. Kaebaja märgib, et kuigi ta sai väärteootsuse kätte 09.05.2016, ei vaidlustanud ta seda seetõttu, et ei oodanud selle jõustumist, kuna sama asja suhtes oli pooleli ka kriminaalmenetlus. Kuivõrd sama süüteo eest ei või isikut mitu korda karistada ja teda karistati kriminaalkorras, siis tuleks väärteoasjas nr 2316,16,003137 temale mõistetud rahatrahv tühistada. Kohtule esitatud nn õiguskaitse taotluses soovib R. Uduste sisuliselt väärteoasjas nr 4-17-3533 maakohtu määruse edasikaebekorra peatamist, kuna ta taotleb Harju Maakohtult eelmärgitud väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud kaebusega ja kohtule esitatud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et R. Udustele mõistetud ja tasumata rahatrahv väärteoasjas nr 2316,16,003137 tuleb asendada arestiga. Kuigi R. Uduste on Harju Maakohtu 15.08.2017 istungil väitnud, et ta on nõus tasuma rahatrahvi, ei sisalda esitatud määruskaebus ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, et maakohtu poolt rahatrahvi asendamine arestiga oleks alusetu või ebaseaduslik. Ringkonnakohus märgib, et R. Udustele kohtuvälise menetleja poolt 04.05.2016 mõistetud rahatrahv 260 eurot on täies ulatuses käesolevaks ajaks tasumata. Selle täitmist ei olnud võimalik tagada ka täitemenetluse korras. Seega esinevad alused

§ 211alusel rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks tema suhtes asenduskaristusena aresti kohaldamine on põhjendatud ka seetõttu, et R. Udustel on täimisel hulgaliselt (kohtutäituri 16.06.2017 avalduses märgitud 32) täiteasja, ta ei ole käesoleva arutuse all oleva väärteoasja raames tasunud mitte ühtegi eurot ning vara millele nõuet pöörata tal ei ole. Seega on ebatõenäoline, et ta edaspidi suudaks vabatahtlikult ositi mõistetud rahatrahvi tasuda.

1. Kaebuses vaidlustab R. Uduste seda, et temale rahatrahvi mõistmine käesoleva väärteo raames on üleüldse ebaseaduslik ning alusetu kuivõrd selle määramisega rikuti topeltkaristamise keeldu. Nimelt leiab R. Uduste, et kuna teda mõisteti juba süüdi kriminaalasjas nr 1-17-13 narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest samal päeval, siis ei olnud KarS § 2 lg-st 3 tulenevalt võimalik teda väärteokorras narkootikumide käitlemises süüdi mõista. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd R. Uduste kohtuvälise menetleja poolt 04.05.2016 tehtud väärteootsust ei vaidlustanud, jõustus see 28.05.
2. Nimetatud väärteootsuse jõustumises 28.05.2016 vaidlust käesoleval ajal ei olegi. Sellele vaatamata soovib R. Uduste 2 2 4-17-3533 vaidlustada käesoleval ajal juba jõustunud väärteootsust. Maakohus on õigesti rahatrahvi asendamise määruse põhjendustes selgitanud, et asenduskaristuse menetlemisel ei võta kohus seisukohta juba jõustunud lahendi osas. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vastavasisuline pädevus kohtul puudub. Juba jõustunud väärteootsust on võimalik vaid teista Riigikohtus teistmise aluste olemasolul ((

§ 180). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole R. Uduste süüdimõistmisel kriminaalkorras Kar

S § 424 alusel ja väärteokorras NPALS § 15 1 lg 1 alusel rikutud KarS § 2 lg-s 3 väljendatud ne bis in idem (topeltkaristamise) põhimõtet. Seonduvalt sellega selgitab ringkonnakohus, et KarS § 424 objektiivseteks koosseisutunnusteks on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ning NPALS § 151 ei sisalda sellist osategu mis kattuks KarS § 424 tunnustega. Riigikohus on lahendis 3-1-1-49-09 andnud selgitused KarS § 424 ning NPALS § 151 vahekorra osas. Nimetatud selgituste kohaselt on NPALS § 15 1 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine või valdamine ja omandamine. KarS § 424 koosseisupäraseks teoks on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Tähele tuleb panna seda, et KarS § 424 ei erista millises joobes isik mootorsõidukit juhib. Seega ei saa narkootikumi tarbimist või omamist õiguslikult samastada narkojoobega ning KarS § 424 ei sisalda endas NPALS §-s 151 teoebaõigust. Eelnimetatu tähendab omakorda seda, et KarS § 424 alusel R. Uduste süüdimõistmine kriminaalkorras ei välistanud tema suhtes väärteomenetluse läbiviimist narkootikumide tarvitamise ja omamise osas. Seetõttu ei saanud olla mõlema menetluse läbiviimisel ning eraldi kuriteo ja väärteo toimepanemise eest karistuste mõistmisel tegemist KarS § 2 lg-3 tuleneva topeltkaristamise keelu rikkumisega. 8. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks R. Uduste poolt esitatud õiguskaitse taotlus.

§ 193

lg-st 1 tulenevalt saab määruskaebuse esitada kohtumenetluse pool 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Seadus ei näe ette kaebetähtaja peatamist. Kaebetähtaega saab seadusest tulenevalt ennistada mõjuva põhjuse olemasolul, kuid mitte peatada seetõttu, et isik hakkab taotlema jõustunud väärteootsuse tühistamist. Seega jääb R. Uduste õiguskaitse taotlus edasikaebetähtaja peatamises ringkonnakohtus tagajärjetuks. 9. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 3