Obsah (7)

§ 436§ 442§ 657§ 667§ 563§ 172§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-11461 Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Kohtuasi Eesistuja Iko Nõmm, liikmed M

) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad

1. VV (avaldaja, isa) esitas
2. juulil
3. a Harju Maakohtule avalduse VV ja OV (puudutatud isik III, ema) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste MV (puudutatud isik I) ja KV (puudutatud isik II) suhtes ning laste hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale.
4. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt elavad lapsed vanemate vahelise kokkuleppe alusel ema juures. Laste ja isa vaheline kokkuleppeline suhtluskord on kinnitatud Harju Maakohtu
5. juuni
6. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-
7. Samal aastal otsustati Harju Maakohtu
8. aprilli
9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-562 mitte lõpetada vanemate ühist hooldusõigust ja mitte anda avaldajale laste ainuhooldusõigust. Avaldaja pöördub kohtu poole sarnase taotlusega, kuna
10. ja
11. aastal on laste klassijuhataja pöördunud tema poole, kuna lapsed ei tee koos emaga kodutöid. Samuti ei saa lapsed ema juures olles täisväärtuslikku toitu. Seega avaldaja leiab, et lastele oleks sobilikum elada isa juures. Avaldaja palub lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ning anda talle ainuhooldusõigus laste elukoha osas.
13. septembril
14. a esitatud seisukohas eestkosteasutus I esitatud avaldust ei toeta. Ta leiab, et lastel ei ole probleeme koolikohustuse täitmisega.
16. septembril
17. a esitas puudutatud isikutele I ja II määratud esindaja seisukoha, milles toetab esitatud avaldust, kuna lastel on isa juures paremad elutingimused.
19. oktoobril
20. a toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja möönis, et põhiline probleem ei ole koolikohustuse täitmine, vaid täisväärtusliku toidu puudumine ema juures ning lapse pidev ülekoormus õpingute ja treeningutega. Lapsed ei ole ema juures kaitstud. Puudutatud isik III esitatud avaldust ei toetanud ning selgitas, et avaldaja räägib sama juttu, mis
21. a menetluses, kuid oma väiteid ei tõenda. Puudutatud isikutele I ja II määratud esindaja pidas vajalikuks vanemate nõustamisele suunamist.
23. oktoobri
24. a määrusega suunas kohus vanemad nõustamisele.
25. Tallinna Perekeskus teatas, et vanemad esimesel kohtumisel kokkuleppele ei jõudnud ning rohkem ühendust ei ole võtnud. 2
27. märtsil
28. a teatas eestkosteasutus II, et esitatud avaldust ei toeta, kuna lastel ei ole avalduses esile toodud probleeme.
30. aprillil
31. a kuulas kohus ära puudutatud isikud I ja II, kes selgitasid, et õpivad XXX. kooli IV klassis ja tegelevad vabal ajal iluvõimlemise, moekooli ja käsitööga. Lapsed selgitasid kehtivat suhtluskorda isaga ning vanemate erinevat elukorraldust. Maakohtu määrus
32. Harju Maakohus jättis
33. mai
34. a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
35. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja välja toonud täiendavalt uusi asjaolusid, miks tuleks kehtivat korda ümber vaadata võrreldes Harju Maakohtu
36. aprilli
37. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-562, millises asjas jäi avaldaja avaldus rahuldamata põhjendamatuse tõttu. Ainuüksi asjaolu, et vanematel on erinev elukorraldus, ei ole aluseks vanemate ühise hoolduseõiguse osaliseks lõpetamiseks. XXX. Keskkooli laste iseloomustuse põhjal leidis maakohus, et lapsed täidavad korrektselt koolikohustust ning õpetajatel neile etteheiteid ei ole. Kohus märkis, et avaldaja etteheited laste ülekoormatusele vaba aja sisustamisel ei ole asjassepuutuv hooldusõiguse ulatuse määramisel elukoha osas, kuna avaldaja ei ole palunud kohtul hinnata vanemate ühist hooldusõigust lapse huvialaringidesse puutuvas osas.
38. Kohus leidis puudutatud isikute I ja II, lastele määratud esindaja ning eestkosteasutuste ärakuulamise järel, et laste huvides ei ole kehtiva elukorralduse muutmine. Puudutatud isik III on pühendunud laste igapäevasele kasvatamisele ning ka eestkosteasutused ei ole tuvastatud, et avaldajal oleks suurem hingelisem side ja majanduslik valmisolek lapsi kasvatada kui puudutatud isikul III. Ainuüksi asjaolust, et lastele meeldib isa kodune elukorraldus enam, ei anna alust lõpetada vanemate ühist hooldusõigust. Kohus ei pea põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist elukoha valiku osas. Määruskaebus
39. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus kohtumäärus, millega rahuldada avaldaja avaldus. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku III kanda.
40. Määruskaebuse kohaselt on kohus kohaldanud ebaõigesti

§ 436

, jättes lahendi tegemisel arvestamata lastele määratud esindaja seisukohad ja

1. aprillil
2. a toimunud ärakuulamise käigus saadud laste ütlused. Kohus on jätnud tähelepanuta ja arvestamata, et laste ema kasutab laste suhtes vägivalda, lastel ei ole ema juures piisavalt häid elutingimusi, ema ei toeta lapsi koolitööde tegemisel ega hoolitse piisavalt laste heaolu eest.
3. Lähtuvalt eeltoodust on kohus muu hulgas rikkunud kohtumääruse tegemisel

§ 442lg-st 8 tulenevalt tõendite igakülgse analüüsimise kohustust.

Antud juhul on kohus jätnud arvestamata ja analüüsimata laste esindaja esitatud seisukohas sisalduva ja kohtu vestluse lastega.

1. Laste hooldusõiguse vaidluses on kõige olulisem eelkõige laste enda soov ja tahe. Lapsed on juba 11-aastased ja on võimelised iseseisvalt ennast ümbritsevat tajuma ja tunnetama. Seda enam on oluline, et laste elukeskkond oleks toetav ja turvaline. Lapsed on korduvalt kinnitanud, et soovivad elada isaga.
2. Määruskaebuse esitaja leiab, et eestkosteasutused on suhtunud juhtumisse pealiskaudselt ja passiivselt ega arvestanud laste tahet. 3
3. Lisaks märkis avaldaja, et laste ema on korduvalt takistanud isal lastega ettenähtud aegadel kohtuda, s.o rikkunud kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorda. Hooldusõiguse elukoha määramise osas üleandmisel isale, on isa igakülgselt valmis leppima kokku emale sobiva ning mõistliku suhtlemiskorra, mis peab silmas ka laste huvisid. Asja edasine menetlus
4. Puudutatud isikute I ja II esindaja jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustub määruskaebusega selles, et maakohus ei ole andnud hinnangu ema füüsilise vägivalla kasutamise osas.
5. Puudutatud isik III palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Eestkosteasutused oma seisukohta ei esitanud.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu
9. mai
10. a määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 24. Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg-st 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada. Maakohus on pidanud kohtuistungi, kus avaldaja ja puudutatud isikud on sõna saanud (tl 40-41), kohus on isiklikult ära kuulanud ka lapsed (tl 71). Ringkonnakohtu menetluses on menetlusosalised saanud oma seisukohad ja taotlused esitada kirjalikult.

1. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28). Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda määruskaebuse väited praegusel juhul järeldada, et maakohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel piiridest, mille seadus perekonnaasja lahendamisel kohtule otsuse langetamiseks võimaldab. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole laste huvides ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ainuhooldusõiguse isale jätmine. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud kõiki esitatud tõendeid nende kogumis ning võtnud lahendi tegemisel arvesse nii eestkosteasutuste kui ka puudutatud isikute arvamusi.
4. Avaldaja ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et laste huvid ei ole ema juures kaitstud ning laste hooldusõigus tuleks seetõttu üksnes isale anda. Ringkonnakohus ei leia, et maakohtu määrus tuleks tühistada põhjusel, et kohus ei ole üksikasjaliselt käsitlenud avaldaja erinevaid üldsõnalisi ja tõendamata halvustavaid väiteid laste ema ja tema elukorralduse kohta. Avaldaja paljasõnalised etteheited ei veena kohut, et laste huvid on ema juures elades kahjustatud. Asjaolu, et laste sõnul on ema isast rangem ja organiseeritum, ei ole aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Väited võimaliku füüsilise vägivalla kasutamise kohta 4 lükkavad ümber laste selgitused, mille kohaselt ei ole seda enam ammu juhtunud (tl 73, 77).
5. Ringkonnakohus leiab samuti, et alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei anna ka laste ja ema omavahelised erimeelsused treeningute valiku ja vajalikkuse osas. Laste senist elukorraldust ei ole põhjendatud muuta avaldaja põhistamata kahtluste alusel, et laste huvitegevus võib olla nende jaoks liigselt koormav. Samuti ei ole lapsevanema elukaaslaste vahetamine iseenesest alus, et ühine hooldusõigus lõpetada. Mis puutub laste toitumisse, siis kolleegiumi hinnangul ei tõenda avaldaja määruskaebusmenetluses esitatud videosalvestused avaldaja seisukohta, et lapsed ei saa emaga elades piisavalt täisväärtuslikku toitu.
6. Vastupidiselt avaldaja väidetele ei saa laste emale ette heita, et ta ei ole jätkuvalt lapsi kooliskäimisel suunanud või õppimist puudutavate igapäevaelu küsimustega aidanud. Asja materjalidest nähtub, et pärast koolis toimunud vestlust vanemate ja õpetaja vahel, on ka ema tugevdanud järelevalvet kodus õppimise osas, mille tulemusena on lastel väga head õpitulemused ning probleeme koolis ei esine (tl 65). Vanema ülesanne ongi lapsi motiveerida pingutama koolis ja treeningutel, et nii vaimne kui ka füüsiline areng oleks tasakaalus. Mõlema vanema eesmärgiks on aidata kaasa laste hakkamasaamisele koolis, mistõttu vanemate vastastikused paljasõnalised süüdistused teineteise tegemata töö laste aitamise osas jätab kohus tähelepanuta. Mõlemad vanemad on kohtu poolt uuritud tõendite kohaselt huvitatud laste parimast arengust, mistõttu on kolleegiumi hinnangul ühise hooldusõiguse säilimisel tagatud mõlema vanema oluline roll osalemisel laste tulevast arengut puudutavates küsimustes.
7. Kuigi asja materjalidest nähtub, et lapsed sooviksid antud hetkel meelsamini elada koos isaga, usaldab ringkonnakohus eestkosteasutuste arvamust, kes on laste huvisid silmas pidades andnud olukorrale adekvaatse hinnangu. Eestkosteasutused, kelle ülesandeks on laste huvide kaitse tagamine menetluses, on pärast lastevanematega ja lastega isiklikke kohtumisi ja vestlusi leidnud, et laste ema on laste eest igapäevaselt hoolitsenud ja neid kasvatanud ning määruskaebuses puuduvad asjaolud ja asjas tõendid, mille kohaselt saaks leida, et laste huvid oleks ema juures kahjustatud. Ringkonnakohtul puudub alus määruskaebuses toodud asjaolude pinnalt jõuda teisele järeldusele. Et maakohus tegi kaalutlusotsuse jätta esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt otsustusõigus lapse viibimiskoha üle mõlemale vanemale, et lapsed jätkaksid sama elukorraldusega viibides suhtluskorra alusel nii ema kui isa juures, ei tähenda, et määrus oleks seetõttu ebaõige.
8. Avaldaja on määruskaebuses märkinud, et laste ema on rikkunud suhtluskorda, takistades avaldajal kohtu poolt määratud ajal lastega kohtumist. Ringkonnakohus möönab, et iseenesest ei ole välistatud, et kokkulepitud suhtluskorra alusetu rikkumine ühe vanema poolt võib olla alus, et lõpetada ühine hooldusõigus ja anda ainuhooldusõigus teisele vanemale. Avaldaja ei ole siiski tõendanud enda väiteid ning on asunud samal ajal seisukohale, et vajadusel viibivad lapsed isa juures mitu nädalat järjest. Seega ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et suhtluskorra rikkumisest tulenevalt oleks põhjendatud anda ainuhooldusõigus laste isale. Avaldaja etteheited on üldsõnalised ja tõendamata, mistõttu ei ole võimalik tuvastada konkreetseid suhtluskorra rikkumisi.
9. Määruskaebuses toodud üldised viited suhtlemiskorra rikkumisele ei ole aluseks, et maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus selgitab, et suhtluskorra mittetoimimisel või selle muutmise vajaduse korral on võimalik kohtusse pöörduda lepitusmenetluse läbiviimiseks.

§ 563lg 1 kohaselt toimub lepitusmenetluse läbiviimine poole avalduse alusel.

Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus laste esindaja soovitusel pidanud vajalikuks suunata avaldaja ja puudutatud isik III pereteraapiasse, kuid 5 vanemad on tänaseks sellest võimalusest loobunud (tl 52, 57, 59). Avaldajal on soovi korral võimalik pöörduda lepitusmenetluse alustamiseks avaldusega maakohtu poole. 32. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust.

§ 172

lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isiku ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lastele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. 33. Avaldaja poolt ringkonnakohtu menetluses esitatud uued tõendid jätab kolleegium arvestamata ja taotluse tunnistaja üle kuulamiseks rahuldamata, kuna avaldaja ei ole

§ 654lg 2 p 4 järgi nende asjassepuutuvust piisavalt põhjendanud.

34. Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6