Väärteoasi nr. 4-16-5218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TERVIKTEKST Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Harju Maakohus 11.mai 2017.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas 4-

§-dest 23, 29 lg 1 p 1; 132 p 3, § 133; §dest 134-135 kohus OTSUSTAS:

3. Rahuldada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 04.07.2016.a Andrei Artjunini poolt esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihli poolt 14.06.2016.a koostatud otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
4. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.06.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,006436 Andrei Artjunini karistamises LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 260 eurot ja lõpetada Andrei Artjunini suhtes väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

§-st 23 hüvitada riigi eelarve vahenditest Andrei Artjunini poolt kaitsjale makstud tasu summas 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vaidlustatud otsuse sisu: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse juhtivspetsialist Margus Pihl 14.06.2016.a koostas väärteoasjas nr 2302,16,006436 otsuse, millises märgiti, et Andrei Artjunin 05.05.2016.a kella 15:25 ajal J. Smuuli teel, mahasõidul Laagna teele, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, ei andnud teed temast paremal asunud sõidukile Honda, mis sooritas pööret ning mille liikumistee lõikus Fordi liikumisteega. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju Xxxx ja Xxxx. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 17 lg 5 p 5 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. Väärteoasja nr 2302,16,006436 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Sõiduki teel liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju ning seega esinevad LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja Andrei Artjuninile LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses s.o summas 260 eurot. Kaebuse sisu : 04.07.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Andrei Artjunini ja tema kaitsja Ilja Sipari esitatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuses märgib kaitsja Ilja Sipari, et nad vaidlustavad otsuse täies ulatuses ja paluvad selle tühistada, kuivõrd kaebuse esitaja hinnangul kuulub väärteomenetlus käesoleval juhul lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. VTMS § 150 lg 1 p 7 sätestab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on ette nähtud. VTMS § 72 lg 1 kohustab kohtuvälist menetlejat tegema lahendi lähtudes muuhulgas esitatud vastulausest. VTMS § 73 lg 1 p 8 kohustab kohtuvälist menetlejat otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine on apellatsioonimenetluses otsuse tühistamise aluseks tulenevalt VTMS § 148 p-st

1. Analoogiliselt kohtuotsuse tühistamise alusena on nimetatud põhimõte ka kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks. Kaebaja saatis menetlejale oma vastulause (lisa 2) 23.05.2016, so. neli päeva pärast väärteoprotokolli kättesaamist. Arvestades VTMS § 69 Ig-s 6 sätestatut ei saa olla vaidlust selles, et vastulause on esitatud tähtaegselt, sest vastulause esitamise viimane päev oli 03.06.
2. Vastulause arvestamata jätmine on käesoleval juhul oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis toob automaatselt kaasa otsuse tühistamise. Lisaks kaebuse esitaja rõhutab, et tema sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajal ei liikunud ja vastustaja sõidukit riivas Honda juht. Vastustajale edastatud elektronkirjas (käesoleva kaebuse lisa 2) on kaebaja juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei ole nõus väärteomenetluses esitatud süüdistusega ja asjas on olemas tunnistaja (Xxxx), kes nägi liiklusõnnetuse videosalvestust ja kes võib anda ütlusi selle kohta, et kaebaja sõiduk ei liikunud, vaid seisis paigal ja kaebaja sõidukit riivas Honda. Vastustaja, ignoreerides kaebaja vastulauset ei ole täiendavaid tõendeid kogunud ja see viis ebaõige lahendi tegemiseni. Oluline on rõhutada, et VTMS § 2 ja KrMS § 211 lg 2 kohaselt on kohtuväline menetleja kohustatud selgitama välja menetlusalust isikut nii süüstavaid kui ka õigustavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja soovis asja arutamist istungil ning palus tunnistajatena üle kuulata Korteriühistu Xxxx juhatuse liige Xxxx, kes nägi vaidlusaluse liiklusõnnetuse videosalvestust. Kaebuse esitaja palub kohtul 2 tühistada kohtuvälise menetleja väärteoasjas 2302,16,006436 Andrei Artjunini suhtes 14.06.2016 tehtud otsus ja lõpetada nimetatud väärteoasjas menetlus. Kaitsja kulud palus jätta riigi kanda. Menetlus kohtus: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 25.08.2016.a toimunud kohtuistungil Andrei Artjunin selgitas kohtule, et jääb täielikult esitatud kaebuse juurde. Leidis, et on oluliselt rikutud menetlusõigust, kuna ei ole arvestatud vastulauseid. Vastulause oli oluline, kuna kaebaja eitab liiklusõnnetuse põhjustamist. Tunnistaja Lessel nägi videosalvestust, mis oli tehtud vastas maja kaamerast. A.Artjunin liikus väikebussiga (Ford Transit reg.nr xxxx) Punase tn poolt Narva mnt suunas, mööda Smuuli tn. Tal oli vaja liikuda Laagna teele. Nägi, et Honda seisis ebatavalises kohas peatumiseks. Nägi seda juba kaugelt. Sõitis lähedale, kus ta pidi manöövrit tegema ja jäi seisma. Vaatas, mis toimub autodega, mis sõidavad vastassuunas ja Hondat. Pani tähele, et auto ei näidanud suunatuld. Kuna nägi, et auto seisis seal juba ammu, siis arvas, et on ära eksinud ja helistab kellelegi. Nähes, et auto laseb transpordi läbi ja ise ei liigu, lastes siis läbi need, kes tulid vastassuunas, hakkas liikuma. Siis nägi, et ka see auto hakkas liikuma ja peatus. Jõudis edasi liikuda maksimum 50 cm. Liikuma hakkasid ilmselt koos aga kuna Honda ei jäänud kohe seisma, siis liikus Honda lõppkokkuvõttes rohkem. Kaebaja ei ületanud teise sõiduraja joont. Kui Honda hakkas välja sõitma, siis ta ei olnud sõidurajal. Ta sattus sõidurajale avarii ajal. Honda asetses temast paremal, nad seisid ühes suunas. Honda pöörates vasakule, sõitis oma vasaku küljega tema auto esiossa. Liikumise trajektoor oli selline, et Honda tegi vasakpööret ja sõitis talle otsa. Mis oligi see liiklusõnnetus. Kokkupõrke ajal kaebaja auto seisis, naine keeras tagasi Punane tn suunas, enne seisis ta Laagna suunas. Kriimustas põrkerauda ja auto number tuli ära. Peale liiklusõnnetust sõitis natuke tagasi, et naine saaks sealt autost välja tulla, kuna uks oli blokeeritud. Seejärel helistasid politseisse. Situatsioon skeemil on joonistatud peale avariid. Kontrollis, et on saatnud vastulause õigele meiliaadressile, kaebuse lisana on see kiri olemas. Kaebaja joonistas kohtuistungil skeemi, kuidas autod asetsesid enne avariid (tl 38-40). Nimetatud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Xxxx, kes selgitas, et kaebuse esitaja ei ole talle tuttav, vihavaenu nende vahel ei ole ning põhjuseid, mis takistaksid tõtt rääkida ei esine. Tegi avarii hetkel arvutis tööd. Aknast nägi, et heledam auto oli teisele vastu külge, vahetult peale toimumist. Pidurituled põlesid. Jalg oli piduri peal kui tema vaatas. Üle 20 km/h see manöövri lõpp ei olnud. Honda tegi Laagna teelt parema pöörde, tuli ülesse ja tahtis teha sealt vasakut pööret. See on tavaline manööver. Ta arvab, et tuli sealt ülesse, sest muud moodi ta sinna tekkida ei saanud. Transit tuli oma sõidureast ja tahtis pöörata Laagna teele. Tunnistaja näitas kaardi pealt kuidas autod liikusid. Peale lõunat käis maja valvekaameraid vaatamas professionaalsest huvist, seal oli seda situatsiooni näha. Kaamerast oli näha, et Honda oli teisel autol ees. Kindlasti ei olnud Honda seal juba pikemat aega, või seista kaugemal aga mitte risti peal, kus Transit oli. Transit sõitis koguaega väiksel kiirusel aga Hondal oli puu ees, kus ta seal liikus tunnistaja ei tea. Ta ei näinud, kuidas Honda liikumist alustas. Noormees, kes avariis osales otsis ta ülesse rohkem kui kaks nädalat peale avarii toimumist. Kaamerate pilt oli selge, kuid autonumbreid ei näinud. Ta on käinud politseis ütlusi andmas. Suruti peale oma arvamus, mis teemaga kokku ei läinud ja siis ei olnud tal midagi öelda. Ütles, et kuulis ja kaamera pilti näidata ei ole (tl 39). Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.10.2016.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Kairi Rais, kes kinnitas, et kaebuse esitajat ta isiklikult ei tunne, vihavaenu nende vahel ei ole ning põhjuseid, mis takistaksid tõtt rääkida ei esine. 05.05.2016 sõitis tema Honda CRW’ga Smuuli teelt suunaga Peterburi teelt Narva mnt. peale. Laagna teelt hakkas tegema tagasi pööret Smuuli teele. Teises reas Smuuli teel oli vasak suund sees, Narva mnt suunalt Peterburi teele tulid autot, lasi autod mööda. Paiknes ristmikul mõtteliselt keskel paremal pool. Laagna teelt üles ei tulnud autosid, jätkas tagasipöördega. Kõrval seisvat autot ei olnud. Hakkas sõitma kui ta külge 3 sõitis sisse valge väikebuss, kuna oli esimest korda sellises avariis, helistas politseisse. Ootas pöörde võimalust, 1-2 autot olid, mis mööda läksid. Seisis. Täpsemalt ei oska vastata. Pidurdas ja auto jõud lükkas edasi. Ei saanud kohe seisma aga vajutas pidurit kohe. Nägi Fordi sel hetkel kui hakkas liikuma, kui olin juba Smuuli teel, vahetult peale seda kui vaatevälja tuli, oli kokkupõrge. Ford sõitis eesistuja ukse sisse, kuna auto veel liikus, siis sai ka külg kriimustada. Fordil oli esikülg, numbrimärk ja kriimustused. Seal ei ole ühtegi liiklusmärki, mis suunaks tagasipööret teistmoodi tegema. Peab Laagna teelt ülestulijatele jätma ruumi, jääma paremale. Sellepärast oli keset ristmikku. Ford liikus peale kokkupõrget, sest muidu tema ei oleks välja saanud (tl 50-51). Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 05.10.2016.a toimunud kohtuistungil kohus määras kaitsja taotlusel liiklustehnilise ekspertiisi ning andis menetlusosalistele aega küsimuste koostamiseks. Harju Maakohtu 21.03.2017 kohtuistungil kohus küsis menetlusosalistelt, kas kõik on ekspertiisiaktiga tutvunud ja kas on midagi kommenteerida? Kaitsja ja kohtuväline menetleja kinnitasid, et on ekspertiisiaktiga tutvunud. Kaitsja I. Sipari märkis, et Honda juht on rikkunud mitmeid liiklusseaduse sätteid, keeras Fordile ette. Kohtu küsimusel, et kus Honda tuli vastas kaitsja, et tunnistaja on seda selgitanud. Kohtuväline menetleja selgitas, et kui Laagna teelt üles sõita, siis on kohustuslik sõidusuund paremale. Kohus määras, et paikvaatluse toimumise aja (tl 67). 11.04.2017 toimus väljasõidu istung J.Smuuli teel mahasõidu läheduses Laagna teel kesklinna mineval suunal. Kohus fikseeris, et sündmuskoha ristmik on reguleerimata, puuduvad teekattte märgistused ning pöördeid keelavad sildid. Tunnistaja ütluste kohaselt tahtis Honda juht teha vasakpööret ja kohus märgib, et sündmuskohta saamiseks on võimalik saada mitmest suunast ehk nii Laagna teelt üle tulles, kui mööda Smuuli teed. Kaitsja Sipari väidab, et Honda juht tuli Laagna teelt üles ja seejärel soovis teha vasakpööret. Kohtuvälise menetleja esindaja Trees selgitab, et kuna keelumärke ei ole, kehtib parema käe reegel ja sama ristmiku pealt saavad teha Lauluväljaku poolt tulijad tagasipöörde (tl 68). Harju Maakohtu 11.04.2017 toimunud kohtuistungil kohtulike vaidluste käigus kaitsja märkis, et mõlemad sõiduki omanikud kannatasid liiklusõnnetuse tagajärjel varalist kahju. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (RKKKo 3-1-1-63-03, 3-1-1-2-05). See on vajalik, kuna tagajärjedelikti (käesoleval juhul on koosseisupäraseks tagajärjeks varaline kahju) toimepanemise eest vastutab üksnes isik, kelle tegu oli tagajärje suhtes KarS § 12 lg 2 kohaselt põhjuslik. Kaitsja peab võimalikuks, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb Riigikohtu praktika kohaselt välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on eelkõige kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei ole menetleja kohtuvälises menetluses Honda juhi käitumisele mingitki hinnangut andnud. Honda juht on kaitsja hinnangul rikkunud liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab vasakule või tagasi pöörates andma teed vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Samuti liiklusseaduse § 48 lg 1 kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale ning liiklusseaduse § 39 lg 1; juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Teine liiklusõnnetuses osaleja Kairi Rais on 05.10.2016 kohtuistungil selgitanud, et Laagna teelt hakkas ta tegema tagasipööret Smuuli teele (st. sooritama vasakpööret), ja et ta paiknes ristmikul mõtteliselt keskel paremal pool ja oli keset ristmikku. Honda paiknemise osas ei haaku Honda juhi ütlused asjas teostatud ekspertiisi 4 järeldustega. Ekspertiisiaktile lisatud skeemilt on näha, et Honda oli enne liikumise alustamist asunud kohas, kus pöörde sooritamine ei ole tavapärane, mida on kinnitanud ekspert ka ekspertiisiaktis. Honda juht alustas vasakpööret sõidutee paremalt äärelt (liiklusseaduse § 48 lg 1 rikkumine), ei ole andnud teed temast möödasõidul olevale Fordile (liiklusseaduse § 17 lg 5 p 3 rikkumine), ei ole andnud enne vasakpöörde sooritamist suunamärguannet (liiklusseaduse § 39 lg 1 rikkumine). Suunamärguande osas on kaebaja 25.08.2016 kohtuistungil selgitanud, et Honda juht suunamärguannet ei andnud. Honda juht ei ole ei kohtuvälises ega ka kohtulikus menetluses kinnitanud, et ta oleks enne vasakpööret andnud suunamärguannet. Kaebajale heidetakse ette liiklusseaduse § 17 lg 5 p 5 rikkumist. Käesoleval juhul Honda, rikkudes mitmeid liiklusseaduse sätteid, keeras ootamatult ette Fordile, ja Fordi juhil -vaatamata sellele, et ta oli hoolikas ja ettevaatlik - ei olnud objektiivselt võimalik kokkupõrget vältida. Kaebajale ei saa seega ette heita liikluses hoolsuskohustuse rikkumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-3-13 punktis 6 rõhutanud põhjusliku seose hindamise olulisust. Sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, saab rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. Käesoleval juhul on kaitsja hinnangul ilmselge, et liiklusõnnetuse põhjustas Honda juht ja tekkinud varaline kahju ei ole põhjuslikus seoses kaebaja tegevusega. Ei ole nõus otstarbekusega lõpetamisega, soovivad süüdistusest loobumist (tl 69,72). Kohtuvälise menetleja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse esindaja Jaak Paju 11.04.2017.a toimunud kohtuistungil leidis, et väärteo toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendmaist leidnud, vastab süüteokooseisule. Otsust koostades on tuginenud menetlusaluse isiku ütlustele, liikus Laagna tee poole ja nägi enda kõrval aeglaselt liikuvat Hondat, eksperdi arvamusele, eksperdi sõnul oli Honda kohas, kus pöörde sooritamine ei ole tavapärane, ei ole manöövrid määratletud. Just puudulikul liikluskorraldusel oli antud juhul oluline roll vaadeldava liiklusõnnetuse kujunemisel. Hinnates kogumis materjale jäi kohtuväline menetleja seisukohale, et ei ole antud kohas tee andmise kohustus määratletud, seega peavad juhid tee andmisel juhinduma LS§ 17 lg 5 p 5, st juhil on kohustus anda teeb tema suhtes paremal lähenevale või paremal asuvale sõiduki juhile. Lisaks, leiab kohtuväline menetleja siin liiklussituatsioonis LS § 16 lg 1 kohustus, pidi olema ettevaatlik ja arvestama teiste liiklejatega. Antud juhul sõitis tema sõiduk otsa Hondale, mitte vastupidi. Lisaks sellele on liikluses üldine usalduspõhimõte, kui ta tea, kas tal on teeandmiskohustus teise juhi suhtes, siis peab andma tema teed. Ei nõustu, et Ford on Hondast möödasõidul antud hetkel. Kuna nüüd on ilmunud ka võimalikud kahtlused, et ka teine juht võis rikkuda tee andmiskohustust, siis politsei ei ole vastu, kui kohus lõpetab otstarbekuse kaalutlusel. Lisaks kohus avaldas ja uuris kohtuistungil järgimisi väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid ja nimelt kirjalikest tõenditest uuriti: • • • 04.07.2016 esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsusele väärteoasjas nr 2302,16,006436 (tl. 3-4); 14.06.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2302,16,006436 (tl.5, 36); Koopia 05.05.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabeliga juhtumi nr 3110160052345 kohta, mille kohaselt sündmuskoht asus J.Smuuli teel mahasõidul Laagna teele, Tallinnas, Harju maakonnas. Liiklusõnnetuses osalesid sõiduk Honda CR-V reg. märgiga xxxx, mida juhtis Kairi Rais ning sõiduk Ford Transit reg. märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse esmase kirjelduse kohaselt asus Honda tagasipööret sooritama ja põrkas kokku vasakpööret sooritanud Fordiga. Sõiduki Honda vasakpoolne külg ja sõiduki Ford esiosa oli kahjustatud. Vaatlusel võeti nullpunktiks J.Smuuli tee ja Laagna tee mahasõidu ristumisnurk. Sõiduauto Honda CR-V reg.märgiga xxxx 5 • • • parempoolne tagarehv asus nullpunktist mõõdetuna Peterburi tee suunas l,9m ja sõidutee servast 8,3m. Sõiduauto Honda CR-V reg.märgiga xxxx parempoolne esirehv asus sõidutee servast 6,4m. Kaubik Ford Tourneo reg.märgiga xxxx vasakpoolne esirehv asus nullpunktist mõõdetuna Peterburi tee suunas 7,8m ja sõidutee servast ll,4m. Kaubik Ford Tourneo reg.märgiga xxxx vasakpoolne tagarehv asus sõidutee servast 12,7m. Registreerimisnumber xxxx asus nullpunktist mõõdetuna Peterburi tee suunas 8,8m ja sõidutee servast 0,lm. Musta värvi plastikust detail asus nullpunktist mõõdetuna Peterburi tee suunas 6,0m ja sõidutee servast 6,5m. Musta värvi plastikust liist asus nullpunktist mõõdetuna 5,lm ja sõidutee servast 8,8m. J.Smuuli tee suunaga Peterburi tee poolt Narva mnt suunas parempoolse sõidurea laius on 5,8m ja vasakpoolse sõidurea laius 5,8m. Kahe suuna vahelise ala laius on 13,9m ja selle ala pikkus ühest eraldussaare tipust teisest saare tipuni 23,5m. J.Smuuli tee suunaga Narva mnt poolt Peterburi tee suunas parempoolse sõiduraja laius on 4,0m ja vasakpoolse sõiduraja laius 4,7m. Tehiolud: teekate püsikate korras, kuiv. Ilmastik selge ja valge aeg. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul 50km/h (tl 14-27); 19.05.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1482756 väärteoasjas nr 2302,16,006436, mille kohaselt Andrei Artjunin 05.05.2016 kell 15:25 Smuuli tee mahasõidul Laagna teele, Tallinnas, Harjumaal, juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga xxxx ning ei andnud teed temast paremal asunud sõidukile Honda, mis sooritas pööret ning mille liikumistee lõikus Fordi liikumisteega. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju. Andrei Artjunin rikkus LS § 17 lg 5 p 5 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 34 pöördel -35); Väljavõte sõiduki Honda CR-V taustakontrollist, mille kohaselt on sõiduki pikkus 4575 mm (tl 41-43); Ekspertiisiakt nr 16E-LL0079 koos eksperdiarvamuse ja skeemiga ning õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Honda on enne liikumise alustamist asunud kohas, kus pöörde sooritamine ei ole tavapärane (vt aktile lisatud skeem). Samas ei ole sõidukite liikumine pöörete sooritamisel sündmuskohal ka kuidagi määratud. Just puudulikul liikluskorraldusel on antud juhul oluline roll vaadeldava liiklusõnnetuse kujunemisel - erinevad pöördealad ei ole liikluskorralduslikult määratletud. Samuti on antud juhul oluline, millal sõiduauto Honda CR-V alustas liikumist - kas sõidukid alustasid liikumist üheaegselt või oli sõiduk Ford Transit liikumas juba varem. Nimetatud asjaolu liiklusekspertiisi teel antud juhul tuvastada ei ole võimalik. Sõiduautode Honda CR-V reg.märk xxxx ja Ford Transit reg.märk xxxx vastastikune asend kokkupõrke hetkel on ära toodud akti uurimuslikus osas oleval skeemil
3. Tehniliselt on reaalne, et sõiduk Ford Transit liikus kokkupõrke hetkel. Sõiduki Ford Transit kiirus oli kokkupõrke hetkel kuni 5 km/h (tl 62-66). Kohtuotsuse motiivid Kohus tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja originaalmaterjalidega, ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, viinud läbi uurimiseksperimendi ning tutvunud liiklustehnilise ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega jõudis alljärgnevatele järeldustele. Kohtuvälise menetluse tulemusena on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et Andrei Artjunin 05.05.2016 kell 15:25 Smuuli tee mahasõidul Laagna teele, Tallinnas, Harjumaal, juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg. märgiga xxxx ning ei andnud teed temast paremal asunud sõidukile Honda, mis sooritas pööret ning mille liikumistee lõikus Fordi liikumisteega. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju. Andrei Artjunin rikkus LS § 17 lg 5 p 5 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 34 pöördel -35). Kohtu hinnangul ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud, et selle liiklusõnnetuse oleks põhjustanud Andrei Artjunin. Menetlusaluse isikuna üle kuulatud Andrei Artjunin on andnud ütlusi selles, et 6 tema liikus väikebussiga (Ford Transit reg.nr xxxx) Punase tn poolt Narva mnt suunas, mööda Smuuli tn. Tal oli vaja liikuda Laagna teele. Nägi, et Honda seisis ebatavalises kohas peatumiseks. Nägi seda juba kaugelt. Sõitis kohale, kus ta pidi manöövrit tegema ja jäi seisma. Vaatas, mis toimub autodega, mis sõidavad vastassuunas ja Hondat. Pani tähele, et auto ei näidanud suunatuld. Kuna nägi, et auto seisis seal juba ammu, siis arvas, et on ära eksinud ja helistab kellelegi. Nähes, et auto laseb transpordi läbi ja ise ei liigu, lastes siis läbi need, kes tulid vastassuunas, hakkas liikuma. Siis nägi, et ka see auto hakkas liikuma ja peatus. Jõudis edasi liikuda maksimum 50 cm. Liikuma hakkasid ilmselt koos aga kuna Honda ei jäänud kohe seisma, siis liikus Honda lõppkokkuvõttes rohkem. Honda pöörates vasakule, sõitis oma vasaku küljega tema auto esiossa. Liikumise trajektoor oli selline, et Honda tegi vasakpööret ja sõitis talle otsa. Mis oligi see liiklusõnnetus. Kokkupõrke ajal kaebaja auto seisis, Honda keeras tagasi Punase tn suunas, enne seisis ta Laagna tee suunas. Kriimustas põrkerauda ja auto number tuli ära. Peale liiklusõnnetust sõitis tema natuke tagasi, et naine saaks sealt autost välja tulla, kuna uks oli blokeeritud. Tunnistajana üle kuulatud Xxxx kinnitas, et nägi autosid pärast avarii toimumist, hiljem vaatas üle turvakaamera salvestuse ja nägi ka kuidas avarii toimus. Ford Transit sooritas pööret nii, nagu liikluseeskirjad ette nägid, soovides pöörata Smuuli teelt Laagna teele, Honda seisis kohas, kus ei peaks seisma, vastassuunavööndis. Ka ekspert on ekspertarvamuses öelnud, et sõiduauto Honda on enne liikumise alustamist asunud kohas, kus pöörde sooritamine ei ole tavapärane. Samas ei ole sõidukite liikumine pöörete sooritamisel sündmuskohal ka kuidagi määratud. Just puudulikul liikluskorraldusel on antud juhul oluline roll vaadeldava liiklusõnnetuse kujunemisel - erinevad pöördealad ei ole liikluskorralduslikult määratletud. Teostades paikvaatlust sündmuskohal fikseeris ka kohus, et sündmuskoha ristmik on reguleerimata, puuduvad teekatte märgistused, samuti selgitas kohtuvälise menetleja esindaja Trees et kuna keelumärke ei ole, kehtib parema käe reegel ja sama ristmiku pealt saavad teha Lauluväljaku poolt tulijad tagasipöörde. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnisaja Kairi Rais (liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Honda juht) selgitas kohtule, et tema hakkas tegema tagasipööret Smuuli teele ja ta paiknes ristmikul mõtteliselt keskel paremal pool, oli keset ristmikku. Samas ei haaku tunnistaja sellekohased ütlused menetlusaluse isiku ütluste ja eksperdi poolt koostatud skeemiga. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et Honda juht alustas tagasipööret kohas, kust see ei ole liiklusseaduse § 48 lg 1 järgi lubatud. Samuti on antud juhul oluline, millal sõiduauto Honda CR-V alustas liikumist - kas sõidukid alustasid liikumist üheaegselt või oli sõiduk Ford Transit liikumas juba varem. Menetlusalune isik Andrei Artjunin on andnud ütlusi selles, et tema lähenes mööda Smuuli teed, nägi seismas sõidukit Honda, jättis oma sõiduki seisma, veendus, et vastassuunast autosid ei tule, alustas sõitu ja siis märkas, et ka Honda hakkas liikuma ja peatus. Ekspert on eksperdiarvamuses andnud arvamuse, et tehniliselt on reaalne, et sõiduk Ford Transit kokkupõrke hetkel liikus, kuid et sõiduki Ford Transit kiirus oli kokkupõrke hetkel kuni 5 km/h (tl 64 p 3-4). Kõrvutades kogutud tõendeid, vaadeldes sõidukite vigastusi sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodel, ekspertiisiakti arvamust, siis leiab kohus, et nende tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et sõiduk Ford Transit on peatunud sõiduki Honda lähedal, võimalik liikumiskiirus on kuni 5 km/h, mis tähendab sisuliselt seda, et välistatud ei ole, et sõiduk Ford Transit on kokkupõrke hetkel seisnud. Kohtu hinnangul on märkimisväärne, et sõiduki Honda vigastused algavad vasakpoolse esiratta piirkonnas ja lõppevad vasakpoolse tagaratta juures, seega on kontakti hetkel sõiduk Honda olnud liikumises, Ford Transiti esistangele jäänud nühkejäljed Honda rattalt viitavad asjaolule, et Honda on kontakti hetkel liikunud risti Transiti esiosaga. Juhul kui sõiduk Ford Transit oleks kokkupõrke hetkel liikunud, siis kohtu hinnangul poleks nühkejälgi kogu esistange pikkuses saanud tekkida. Veelgi enam, kohus leiab, et kui sõiduk Ford Transit oleks kontakti hetkel liikunud, oleks sõiduk Honda löögist paiskunud eemale ja pikka kontakti Honda küljega ei oleks saanud tekkida. Märkimisväärne on kohtu arvates kas see, et Ford Transiti numbrimärk on 7 jäänud Honda vaskpoolse esiukse serva taha, mistõttu esiukse serv on deformeerunud suunaga taha, samas ei ole võimalik teha järeldust sellest, kuidas on teele kukkunud numbrimärk sattunud kontaktikohast nii kaugele, sõiduraja keskele. Üheks võimalikuks variandiks on see, et sündmuskoha vaatluse käigus fikseeritud asendid ei ole need, mis need olid pärast avariid, kui mõlemad sõidukid jäid seisma, ja et Honda peab olema tagasi tagurdanud kohta, kus kontakt tekkis. Samas ei ole selle kohta ühtegi tõendit. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub hoopis, et tema Ford Transiti juhina tagurdas tagasi, et Honda juht saaks autost välja. Veel on isikute ütlused vastuolus osas, mis puudutab seda, kas Honda CR-V juht näitas suunatulega märku millist manöövrit ta kavatseb teha või mitte. Menetlusalune isik on oma ütluses ja selgitustes läbivalt kinnitanud, et Honda seisis, tundus eksinuna, suunatuli ei põlenud. Tunnistajana üle kuulatud Kairi Rais kinnitab, et ta ootas võimalust tagasipöördeks, vasak suunatuli oli sees. Selles osas rohkem tõendeid koguda ei ole õnnestunud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud et sõiduki Ford Transit juht Andrei Artjunin on täitnud liiklusseaduse nõudeid, vasakpööret sooritama asudes on paiknenud liiklusseaduses ettenähtud kohas, on peatunud, lasknud läbi vastassuunast tulevad sõidukid. Sõiduk Honda on paiknenud kohas, kust pöörde sooritamine ei olnud lubatud, tema kavatsetud sõidusuunda ei olnud Ford Transiti juhil võimalik ette näha, sõiduk seisis sellel kohal juba pikemat aega. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik Andrei Artjuninile süüks arvata LS § 17 lg 5 p 3 nõuete rikkumist, kuna ta ei olnud sõidukist Honda CR-V möödasõidul, nimetatud sõiduk seisis selles kohas pikemat aega, Ford Transiti juht peatus ja ootas võimalust teha vasakpööret Laagna teele, kui sõiduk Honda CRV temaga samaaegselt liikuma hakkas ning riivas vasakpoolse küljega sõiduki Ford Transit esiosa. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik Andrei Artjunin sõiduki Ford Transit juhina hoolikalt ja ettevaatlikult, tal ei olnud objektiivselt võimalik vältida kokkupõrget sõidukiga Honda CR-V. Seega ei saa kohtu hinnangul Andrei Artjuninile ette heita liikluses hoolsuskohustuse rikkumist, sõidukitele kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses tema käitumisega ning tema käitumises ei ole tuvastatud väärteokoosseisu, seega tuleb tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.06.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,006436 Andrei Artjunini karistamises LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 260 eurot ja lõpetada Andrei Artjunini suhtes väärteomenetlus VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

§-st 23 hüvitada riigi eelarve vahenditest Andrei Artjunini poolt kaitsjale makstud tasu summas 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) 8