KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2017 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-103991 Menetluse ese AS Koduliising hagi M. T. vastu võlgnevu

) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

§ 371

lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kohus, tutvudes hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi Eesti kohtule. 3. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on:

1. a)järelmaksuga kaupade müügilepinguga,
2. b)osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või
3. c)muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 06.10.2015 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai kostja laenu 637 eurot GoAdventure OÜ-lt kauba ostmiseks. Kohus leiab, et kostja on tarbija, kes on sõlminud osamaksetena tasutava laenulepingu kaupade müügi rahastamiseks määruse nr 1215/2012 artikli 17 lg 1 p b mõttes. 4. Määruse nr 1215/2012 artikli 18 lg 2 järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikli 62 lg 1 kohaselt et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust. Seega kohaldab kohus Eesti õigust, et selgitada, kas kostja elukoht on Eestis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri andmetel on kostja sideaadress alates 17.06.2010 Soomes ning elukoht Soomes alates 30.01.2012. Maksekäsu kiirmenetluses on kostja isa kinnitanud, et poeg elab Soomes. Samuti nähtub hagiavalduse lisaks olevast laenulepingust, et ka seal on kostja märkinud oma elukohaks Soome aadressi, mis kattub rahvastikuregistri andmetega; ka hageja saadetud võlgnevuse meeldetuletused on saadetud Soome. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et kostja alaline elukoht ei ole Eestis. 5. Artiklist 19 tulenevalt võib 4. jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Laenulepingu p 8 kohaselt lahendatakse vaidlused laenusaaja elukohajärgses kohtus. Kui laenusaaja elukoht ei ole Eestis, siis Harju Maakohtus. Sama tuleneb ka laenulepingu üldtingimuste p-st 9.2. Kohus leiab, et kohtualluvuse kokkulepe ei vasta määruse artiklis 19 sätestatud nõuetele, kuna ei ole sõlmitud pärast vaidluse teket, ei võimalda tarbijal algatada menetlust neljandas jaos nimetamata kohtutes. Samuti ei vasta kokkulepe art 19 p 3 tingimustele, kuna lepingupoolte elukoht ei olnud lepingu sõlmimise ajal samas 2

§ 104

järgi, kuna ei vasta lõike 1 tingimustele põhjusel, et lepingu üheks pooleks on tarbija ega lõike 3 tingimustele, kuna kokkulepe pole tehtud pärast vaidluse tekkimist ega juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada.

§ 106

lg 1 p 1 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine, kui see on vastuolus

§ 104lg-s 1 sätestatuga.

Kostja elukoht on lepingu järgi lepingu sõlmimise ajal olnud Soome Vabariigis. Eelnevast tulenevalt ei ole poolte vahel kehtivat kohtualluvuse kokkulepet. 6. Kostja vastu, kes on tarbija ja kelle alaline elukoht ei ole Eestis ning kelle suhtes kohtualluvuse kokkulepe ei kehti, ei saa käesolevat hagi Eesti kohtusse esitada. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagi jätta

371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Hagejal on

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3