1-08-2279/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-2279 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Šubini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Aleksandr Šubin, isikukood 37107313724, kannab karistust Viru Vanglas, valdab eesti keelt Kaitsja määratud kaitsja Gromtsev vandeadvokaadi vanemabi Irina RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Aleksandr Šubin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt Aleksandr Šubinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (sh kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, käibemaks 12 eurot). Välja mõista Aleksandr Šubinilt kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Aleksandr Šubinil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Aleksandr Šubin 1-08-2279 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Šubin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.03.2010 otsusega KarS § 121, § 199 lg 1, § 114 p 1, 4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 13 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 25.05.2007 ja lõpp 25.11.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.05.
4. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Šubini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumisega. Isik on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel – jätkab töötamist ka praegugi. Oli 09.01.2015 – 26.10.2017 avavanglaosakonnas. Käinud psühholoogi vastuvõtul. Läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik elama asuda majutusüksusesse aadressil xxx. Kinnipeetav omandas Murru vanglas keskhariduse ning keevitaja, elektriku ja aedniku eriala ning koka elukutse. Enne vangistust töötas ettevõttes OÜ xxx lihttöölisena ehituse alal. Tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondis on xxx eurot. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Hetkel puuduvad isikul kontaktid välismaailmaga, suhtleb ainult oma kambrikaaslasega ning teiste kinnipeetavatega. Kõige tugevamat toetust leiab usust ja kirikust. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes.
5. a diagnoositud psühhiaatriline probleem.
6. a saanud psühhiaatrilist ravi, kuid alates
7. a pole rohkem ravi saanud ning isiku vaimse tervise seisund vajab psühhiaatrilist sekkumist. Uue kuriteotoimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on rahvastikuregistri andmetel Aleksander Šubin lahutatud. Lähedastest on Aleksander Šubinil ainult isa. Teisi lähedasi kinnipeetaval ei ole. Ema on surnud. Aleksander Šubin on taotlenud vabastamist aadressile xxx. Tegemist on xxx poolt pakutava majutusüksusega. xxx majutusüksuse näol on tegemist ajutise elamispinnaga kinnipeetavatele. Telefonivestlusest xxx juhatajaga selgus, et Aleksander Šubin on nimekirjas olemas ning vabanemise korral võimaldatakse isikule elukoht aadressile xxx. Vangla andmetel puudub Aleksander Šubinil vabanemisjärgne töökoht. Kriminaalhooldaja lisab, et Aleksander Šubin on varasemalt olnud kriminaalhooldusel seoses ennetähtaegse vabanemisega. Kinnipeetav täitis käitumiskontrollnõudeid korralikult. Isikut on 2 korda kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude toimepanemise eest, kuritegude ohvriteks olid lähedased: abikaasa ja abikaasa ema, elukaaslane ja vanaema. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl 65-67) ei toeta Aleksandr Šubini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on 2 paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, mistõttu oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuuri hinnangul ei esine Aleksandr Šubini puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda taasühiskonnastamise huvides ligikaudu 3 aastat ja 3 kuud enne karistusaja lõppu tingimisi enne tähtaega vabastada. Muuhulgas ei leia prokuratuur, et kinnipeetav ei oma motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Isik on impulsiivne, tegutseb mõtlematult ja vastutustundetult. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Aleksandr Šubini uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Ohtu, et Aleksandr Šubin vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole olnud piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks Aleksandr Šubini puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Ei saa jätta ka tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Aleksandr Šubin kõrgohtlik. Oht seisneb agressiivses käitumises ning füüsilise vägivalla kasutamises, millega võib kaasneda rasked tagajärjed (surm). Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes või tal tekivad arusaamatused/konfliktid teiste isikutega seda eriti konkreetse isiku suhtes (risk ühiskonnas). Aleksandr Šubini vabastamine tingimisi enne tähtaega ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Aleksander Šubin selgitas kohtuistungil, et ta tunnistab oma kuritegusid ja kahetseb nüüd sügavalt. Ta soovib oma elu muuta sisuliselt, vätida alkoholi ja ei hakka enam uusi kuritegusid toime panna. Kaitsja on seisukohal, et isikul on kõik alused ennetähtaegseks vabastamiseks olemas. Tal on võimalik elada sotsiaalmajas, võtta ennast arvele Töötukassas. Isik on motiveeritud vältida alkoholi tarvitamist. See näitab, et isikule mõistetud karistus on oma eesmärke saavutanud ja edasine vangistus ei ole enam põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Aleksander Šubin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3 Aleksander Šubin omandas Murru vanglas keskhariduse ning keevitaja, elektriku ja aedniku eriala ning koka elukutse. Enne vangistust töötas ettevõttes OÜ xxx lihttöölisena ehituse alal. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetaval on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt karistati teda tahtliku tapmise eest, mille kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt. Väärteokaristused puuduvad. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust mõrva, kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu peksis oma vanaema surnuks. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel, paigatud vahepeal avavanglasse, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud vestlustel psühholoogiga. Tal on läbitud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumisega, mille järgi määrati talle karistuseks kartserisse paigutamine. Süüdimõistetul on isikut tõendav dokument, ID-kaart, mis kehtib kuni 29.04.
8. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib üksi elama asuda aadressile xxx. Tegemist on xxx poolt pakutava ajutise elamispinnaga kinnipeetavatele. Süüdimõistetule on seal elukoht garanteeritud. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Isikul puudub vabaduses toetav lähivõrgustik. Vanglas suhtleb teiste kinnipeetavatega. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht, puuduvad täitmata nõuded ning vabanemisfond on täis. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole siiski õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohtu hinnangul annab näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Seda iseloomustab asjaolu, et teda on korduvalt isikuvastase kuriteo eest karistatud ja teise kuriteo pani ta toime, olles katseajal ja vabastatud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Ühtlasi iseloomustab kinnipeetava suhtumist ka tema käitumine vangistuses – isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumisega, mille eest on talle kartserikaristus määratud. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale on kinnipeetava hea käitumine vangistuses üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Aleksander Šubinil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus seoses tööst keeldumisega), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. Seda enam, et tegemist on selliste rikkumistega, mis iseloomustavad kinnipeetava suhtumist kinnipidamisasutusse – tööst keeldumine. Töötamine on aga kinnipeetavatele üldjuhul kohustuslik ja viitab seega pigem subkultuursetele hoiakutele. 4 Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles 25.11.2020, s.o pisut enam kui kolme aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks sotsiaalprogrammides ja/või jätkata töötamist. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ning täitmata nõuete puudumine ja täitnud vabanemisfond) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd Aleksandr Šubin on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tegemist ei ole olnud just vähetähtsate kuritegudega, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Samuti seab kohtu hinnangul kriminaalhooldusele allumise võimalikkuse kahtluse alla kehtiv distsiplinaarkaristus ja asjaolu, et ta pani samalaadse, isikuvastase, kuriteo toime kehtival katseajal. Lisaks on kinnipidamisasutuse hinnangul tegemist kõrgohtliku isikuga, kelle puhul ei ole uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vähetähtis. Nii võib isegi väita, et süüdimõistetule on omaseks saanud teatav kriminaalne käitumismuster – tapmine. Ühtlasi iseloomustab suuresti isikut asjaolu, et ka kinnipidamisasutuses ei ole suutnud ta käituda korrektselt, mis annab kaalu argumendile, et isik ei suuda oma käitumist muuta seadusekuulekamaks. 5 Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksander Šubini temale Viru Maakohtu 31.03.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6