lg 1 p 1 järgi ja Andrei Žulei süüdistatuna
lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Svetlana Kovbasnjuk – isikukood 48703040345, elukoht Xxxx, kodakondsus määratlemata, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht Xxxx, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalkorras eelnevalt karistamata, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad Süüdistatav Kaitsja Andrei Žulei – isikukood 37905170330, elukoht Xxxx, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel vene keel, ei tööta, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras eelnevalt karistatud Dmitri Školjar (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Svetlana Kovbasnjuk
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Svetlana Kovbasnjuk ei pane 1-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Välja mõista Svetlana Kovbasnjukilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 192 eurot riigituludesse. Kohustada Svetlana Kovbasnjuki tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 74.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Svetlana Kovbasnjuk, kriminaalasi 117-6197, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 124.56 eurot riigi kanda. Süüdi tunnistada Andrei Žulei
lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Andrei Žulei ei pane 1-aasta ja 8-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil Xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. ei tarvita alkoholi 8. osaleb sotsiaalprogrammis
lg 1 alusel määrata Andrei Žulei katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 19.03.2017 – 21.03.2017.a, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Andrei Žulei suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Andrei Žuleilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 192 eurot riigituludesse. Kohustada Andrei Žuleid tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 74.75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Andrei Žulei, kriminaalasi 1-17-6197, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Välja mõista Svetlana Kovbasnjukilt ja Andrei Žuleilt solidaarselt kannatanu Xxxx (konto nr xxxx) kasuks 74.44 eurot. Asitõendid: - CD-plaadid, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juurde. kriminaalasja materjalide juures, jätta Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Svetlana Kovbasnjuk, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 26.06.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Svetlana Kovbasnjuki karistamist
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud.
sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav Andrei Žulei, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.08.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andrei Žulei karistamist
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 6 kuud.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta nimetatud karistus täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Žulei temale määratud ühe-aastase ja kaheksakuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 alusel pandud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.
Žuleid järgima katseajal kontrollnõudeid: elama alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.Lisakohustused ei tarvita alkoholi ja osaleb sotsiaalprogrammis. Karistuse täitmisele pööramisel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.0321.03.2017, so kolm päeva. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamisest käesolevas kriminaalasjas. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendid – CDplaadid (asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Svetlana Kovbasnjukilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 192 eurot riigituludesse. Andrei Žuleilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 192 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet mitte kinnitada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.