) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega maakohus määras, et eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses, käesoleval hetkel 70 eurot (resolutsiooni p 4). Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, märkides lahendis, et eestkostja otsustada jääb, mis summa ulatuses kuus on eestkostetavale õiguse teha iseseisvalt pisitehinguid. Kohus ei saa delegeerida eestkostjale otsustusõigust, milliste summade ulatuses võib eestkostetav iseseisvalt tehinguid teha, vaid seda peab otsustama kohus ning kohtu seisukoht peab
aprill 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-17, p 15). Ringkonnakohus sõnastab seetõttu määruse resolutsiooni p 4 ümber, lubades eestkostetaval teha igakuiselt iseseisvalt pisitehinguid 70 euro ulatuses. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Maakohus on põhjendanud, miks tuleb jätkata eestkostetavale seatud eestkostet määruses märgitud ulatuses. Maakohus tugines õigesti eksperdi arvamusele ja hoolekandeasutuse (AS 4
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ekspertarvamusest nähtuvalt diagnoositi eestkostetaval psühhiaatrilise uurimise tulemusel segatüüpi skisoafektiivne häire (RHK-10-s kood F25.2) ning et ta on histriooniline isiksus (RHK-10-s kood F60.4), esinev psüühikahäirete kogum on sellise ulatusega ja pöördumatu kuluga, et põhjustab endiselt kestvat võimetust aru saada ümbrusest ja oma tegude iseloomust, oma käitumist juhtida ning aru saada oma tegude kaugtagajärgedest. Eestkostetav ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust. Haigusteadvus puudub, ravi on uuritav võimeline järgima vaid kontrollitud keskkonnas. Ekspert leidis, et eestkostetava psüühiline seisund ei võimalda tal anda adekvaatset seisukohta eestkostja isiku kohta (I kd tl 174 pöördel). Hoolekandeasutuse iseloomustusest nähtub, et eestkostetava haiguskriitika on puudulik. Ta ei mõista oma haiguse olemust ja haigusest tulenevaid eripärasusi (meeleolukõikumised, soovide sihipäratus, võimete, oskuste ja võimaluste mitteadekvaatne hindamine) ei märka. Raviarstide soovitused seab pidevalt kahtluse alla. Ravimeid võtab valikuliselt, otsustab ise mida ja millal soovib võtta. On korduvalt keeldunud ravimitest, esitades hiljem pretensiooni, et talle pole ravimeid väljastatud. Maakohus on hinnanud tõendeid igakülgselt ja õigesti ning teinud oma siseveendumuse kohaselt otsustuse (
Tõendeid, mida hinnates oleks kohtul olnud võimalik jõuda teistsugusele järeldusele, ei ole määruskaebuses osundatud. Taolisi tõendeid ei sisalda ka toimiku materjalid. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et eestkostetav ei ole suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning oma huve kaitsma. Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus maakohtu määruse lõpplahendust eestkostetaval pisitehingute tegemise õiguse osas, aga ei rahulda määruskaebust. Juhindudes
lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
lg 3 teise lause ja riigi õigusabi seaduse § 8 p 1 alusel jääb eestkostetavale riigi arvel määratud esindaja kulu riigi kanda, samuti jääb riigi kanda ekspertiisitasu. Muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Määratud esindaja riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Juhindudes
kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.