KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2017. a, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Analüüsides kostja menetluskulusid, leidis maakohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumäär on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus luges kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks 43,5 tundi ja põhjendatud õigusabikulu suuruseks 6264 eurot (sh käibemaks), millele lisandus registriväljavõtete kulu 3 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui kohus hagi ei rahulda, siis vähendada maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulud 1728 euroni ja apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Esiteks ei ole hageja nõus sellega, et väljamõistetud menetluskulude hüvitis ületab tsiviilasja hinda. Kohus ületas diskretsiooni piire, mõistes hüvitise suuremas ulatuses. Samuti ei nõustu hageja, et antud asjas on kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 43,5 tundi. Hageja hinnangul on vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks sarnaste asjade puhul 8 kuni 12 tundi. Esindajal tuli tutvuda materjaliga ja esitada vastus hagile. Edaspidised kostja menetlusdokumendid olid suures osas eelmiste kordamine, mis ei olnud aga ei vajalik ega põhjendatud, kuna poole positsioon kordamisest tugevamaks ei muutu. Ka ei olnud vaja esindajal valmistuda istungiks tundide kaupa, kuna vahetult enne istungit koostas esindaja menetlusdokumendi, mõeldes kliendi positsiooni läbi. Samuti ei olnud kostja esindajal antud asjas vaja pidada oma kliendiga pikki telefonikõnesid. Hageja hinnangul võib vajalikuks ja põhjendatud hüvitiseks pidada kohtu arvestatud tunnitasuga 1728 eurot (12 x 120 + km).
3. Mis puudutab juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist, märkis hageja, et kõik vaidlustatud otsustused puudutavad kaasomanike vahelist vaidlust teemal, kas hagejal tohib olla antenn. Selle juures nimetab kostja määratud trahve vahel leppetrahvidena, kuid ei täpsusta, mis asjaoludel võis hageja leppetrahvikokkuleppe sõlmida. Hageja ei ole sellist kokkulepet kunagi sõlminud. Hageja jääb kõikide maakohtus esitatud põhjenduste juurde, sh antenni mahavõtmise tasu põhjendamatuse (puudub kulu, seega puudub kahju) ja advokaadikulu mittevajalikkuse (kostjal puudus õigus esitada nõudeid, seega ei olnud advokaat vajalik) osas.
4. Otsuse vastuvõtmise korra rikkumise osas leiab hageja, et kostja juhatuse otsustused ei kuulu kostja pädevusse ja seega on nende vastuvõtmisel oluliselt rikutud otsuste vastuvõtmise korda (väljutud pädevuse piiridest). Korteriühistu ei ole pädev tegelema kaasomanike vaheliste vaidlustega kaasomandi eseme kasutamise kohta. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1).
5. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-175-15 punktis 12 leidnud, et korteriühistul ei ole õigust ükskõik millist nõuet teise isiku vastu maksma panna, vaid korteriühistul on õigus nõuda korteriomandi omanikelt ainult sellise kahju hüvitamist, mis on seotud korteriomandi eseme osaks oleva ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamisega. [...] Kuna siis, kui üks korteriomanik rikub teiste korteriomanike ühisvaldust ja -kasutusõigust, on nõudeid esitama õigustatud teised korteriomanikud, ei ole nõude sisu seotud hoone majandamisega.
6. Seega ei saa korteriühistu väljaspool oma eesmärgipäraseid ülesandeid nõudeid ühisvaldust ja -kasutusõigust väidetavalt rikkunud korteriomaniku vastu maksma panna. Et kaasomandiosa kasutamise ja valdamise küsimus ei kuulu korteriühistu pädevusse, 4 siis vastu võttes vaidlusaluseid otsuseid ületas kostja juhatus oma pädevust ja seega rikkus oluliselt otsuste vastuvõtmise korda. Sel põhjusel on otsused TsÜS § 38 lg 2 järgi tühised. MTÜ liimetele kohustuse määramise õigus on üldkoosolekul, mitte juhatusel.
7. Otsused on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega. KOS § 12 lg 3 järgi võib korteriomanik nõuda, et kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt. Korteriomandite omanikud sõlmisid kasutuskorra kokkuleppe, mille kohta on tehtud märge ka kinnistusraamatusse. Selle kokkuleppe kohaselt on hageja korteriga külgnev terrassi osa hageja korteriomandi igakordse omaniku ainukasutuses. Kui korteriühistu otsus või põhikiri välistab või piirab seda, siis vastavalt otsus või põhikiri on vastuolus KOS § 12 lg-ga
8. Lisaks märgitule, elamu seinte kasutamine on kooskõlas ka AÕS § 72 lg-ga 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust.
9. AÕS § 72 lg 5 näeb ette, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele, ning kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Nimetatud sätted olid kehtestatud avalikes huvides õigusrahu tagamiseks, et vähendada tülisid naabrite vahel, et naabrid ei esitaks teineteisele põhjendamatuid nõudeid ja kuritarvitaks oma õigusi. Viidatud sätetega vastuolus olevad otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 järgi. Kohus kohaldas selles osas KOS § 12 lg 3, AÕS § 72 lg-d 3 ja 5 ja TsÜS § 38 lg 2 valesti.
10. Otsused on vastuolus heade kommetega. Kostja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks tema jaoks sai nii oluliseks hageja antenni mahavõtmine. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse eesmärgiks on hageja kiusamine. Lisaks sellele, et kostja pädevuses ei ole otsustamine kaasomanike vahelistes vaidlustes ühise asja valdamise ja kasutamise üle, ei või kostja ilma põhjuseta (st mitte enda huve kaitstes) esitada hagejale nõudeid ka siis, kui antenn oleks endiselt seinal, mitte hageja terrassil. Selliste nõuete esitamine, kui isegi möönda, et selleks oleks õigus, oleks õiguse kuritarvitamine ja seega lubamatu ja heade kommete vastane. Seega vaidlustatud otsused on tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel ka sel põhjusel.
11. Lisaks leiab hageja, et eelmenetlus maakohtus ei ole täitnud oma eesmärki. Toimiku pinnalt ei ole üldse tuvastatav, milliste asjaolude pinnalt on hageja nõude esitanud. Kui kohus andis selle puuduse kõrvaldamiseks tähtaja ja puudus jäi vaatamata korduvate avalduste esitamisele kõrvaldamata, siis ei tohtinud kohus nö karistada selle eest hagejat hagi rahuldamata jätmisega ja suure menetluskulu väljamõistmisega, vaid pidi kas jätma hagi menetlusse võtmata (

§ 3401

lg 2) või kõrvaldama asjatundmatu esindaja ja andma hagejale võimaluse uue esindaja leidmiseks (

§ 45lg-d 2 ja 5).

Et eelmenetlus oma eesmärki ei täitnud, palub hageja võtta apellatsioonmenetluses arvesse nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 tuleb 5 kohtuotsus jätta selles osas muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tuleb maakohtu otsus

§ 657lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

1. Kolleegium vastab esmalt apellatsioonkaebuse väidetele, mis puudutavad vaidlusaluste kostja juhatuse otsuste tühisust (I), seejärel analüüsib maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust (II) ja lõpuks määrab menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse apellatsioonimenetluses (III). I
2. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt kostja juhatuse
3. jaanuari
4. a ja
5. veebruari
6. a otsuste kehtivuse üle. Hageja leiab, et juhatuse otsused on tühised tulenevalt sellest, et nende vastuvõtmisel on rikutud vastuvõtmise korda pädevuse puudumise tõttu ning samuti seetõttu, et otsused on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätete ja heade kommetega. Kostja aga leiab, et otsused on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärased, kuna on vastu võetud selleks ettenähtud korra kohaselt ning tulenevalt seadusest ja kostja põhikirjast oli kostja juhatus pädev selliseid otsuseid vastu võtma.
7. Juriidilise isiku juhtimisorgani puudustega otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Hageja esitatud hagi ja menetluse kestel antud selgituste põhjal nähtub, et hageja nõude õiguslik alus on MTÜS § 24¹ lg 1, milles sätestatu kohaselt on otsus tühine muuhulgas siis, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja soovinud juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist (I kd, tl 31 pöördel, tl 114 pöördel, tl 115). Seega tuli maakohtul kostja juhatuse otsuste tühisuse hindamisel tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Maakohus on käsitlenud juhatuse otsuste vastuvõtmise regulatsiooni, sh juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei ole praegusel juhul alust hageja nõuet kostja vastu rahuldada. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide olulist rikkumist, mis annaks alust maakohtu lahendit tühistamiseks, kolleegium ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning andnud uuritud tõenditele seadusekohase hinnangu.
8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja eksib, arvates, et otsuste vastuvõtmise korda on rikutud sellega, et vaidlusalused otsustused ei kuulu juhatuse pädevusse. Hageja kui ühistu liige peab kostja põhikirja p-st 4.2.1 tulenevalt täitma ühistu põhikirjast ja kodukorrast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid (I kd, tl 9-13). Kostja kodukorra p-st 2.3 tuleneb ühistu liikmetele otsene keeld paigaldada katusele või elamu fassaadile individuaalseid TV-seadmeid ilma üldkoosoleku kirjaliku nõusolekuta (I kd, tl 62-63). Vaidlust ei ole selles, et hagejal vastav üldkoosoleku nõusolek puudus. Kostja põhikirja p-st 7.12.5 tuleneb kostja juhatuse õigus nõuda kodukorra täitmist. Kostja põhikirja p-dest 4.3.2, 4.3.3 ja 4.3.4 kuulub kodukorrast tuleneva kohustuse rikkumise korral kostja juhatuse pädevusse ühistu liikme trahvimine ja rikkumise lõpetamiseks vajalike meetmete kasutusele võtmine. Seega ei saa nõustuda hagejaga selles, et juhatusel puudus vastavate otsuste tegemiseks pädevus.
9. Mis puudutab apellatsioonkaebuse seisukohti seoses otsuste vastuoluga avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätete ja heade kommetega, nõustub kolleegium maakohtu otsuse arutluskäigu ja järeldustega. Maakohus on õigesti leidnud, et otsuste puhul ei ole tuvastatav nende vastuolu heade kommetega, juhatuse koosoleku protokolli vormistamisel ei rikutud vorminõudeid, puudub seadusesäte, mis näeks vaidlusaluste 6 otsuste tühisuse tagajärjena otseselt ette ning otsused ei riku ühtegi mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.
10. Põhjendatud ei ole ka hageja etteheited maakohtule menetluse juhtimise osas. Asja materjalidest nähtuvalt toimus menetlus kooskõlas

normidega ja maakohus on täitnud piisavalt selgitamiskohustust (I kd, tl 31 pöördel, tl 114 pöördel, tl 115). Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja soovinud juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist ning on jäänud nõude juurde tuvastada kõnealuste kostja juhatuse otsuste tühisus. Maakohus on seda silmas pidades viinud menetluse läbi vastavuses

normidega ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, mis tingiksid kohtuotsuse tühistamise ja tõendite hindamise maakohtust erinevalt.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest ja esitatud tõenditest (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

II 35. Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellatsioonkaebusega, mis puudutab maakohtu väljamõistetud kostja lepingulise esindaja kulude suurust, ja leiab, et maakohus ei ole kulude väljamõistmise osas otsust nõuetekohaselt põhjendanud ning seepärast tuleb maakohtu otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas

§ 657lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot (käibemaksuta), kuid leiab, et ajakulu kokku 43,5h on ülepaisutatud. 36. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

See tähendab, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimisel pidama silmas iga taotletud menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtma seisukoha iga õigusabitoimingu osas, ja seda sõltumata sellest, kas vastaspool esitab vastuväite menetluskulude suuruse osas. Praegusel juhul on maakohus vaidlustatud otsuses võtnud seisukoha üksnes osade toimingute suhtes, põhjendades, miks nende menetlustoimingute puhul on ajakulu vähendatud, ning jätnud enamus menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud täielikult analüüsimata, leides üksnes, et ülejäänud kulud on põhjendatud märgitud ulatuses. Ringkonnakohus saab maakohtu otsuse puuduse apellatsioonkaebust lahendades kõrvaldada ja ise vastavas osas menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata.

2. oktoobril
3. a esitatud menetluskulude nimekiri on koostatud kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi kohta perioodil
4. septembrist kuni
5. oktoobrini
6. a. Maakohus leidis, et perioodil
7. septembrist kuni
8. septembrini
9. a osutatud õigusabi on põhjendatud 8h ulatuses. Nimekirjast nähtuvalt hõlmab nimetatud periood materjalidega tutvumist ja vajalike tõendite tõlkimist ning hagiavaldusele vastuse koostamist. Ringkonnakohus nõustub märgitud ajakuluga, kuna põhilised materjalid koguti ja seisukohad kujundati just selles menetlusetapis.
10. Perioodil
11. septembrist kuni
12. oktoobrini
13. a on kostja lepingulise esindaja töömahuks märgitud 12,3h. Maakohus tõi eraldi välja üksnes kostja
14. ja
15. oktoobril vastuse koostamise ja vähendas nimetatud töö ajakulu neljale tunnile, pidades seega nimetatud perioodi koguajakulu põhjendatuks 10,9h ulatuses. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus tegi
16. septembril
17. a pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Toimikust nähtuvalt järgnes sellele
18. oktoobril hageja arvamus kostja vastuväitele, millele kostja esitas vastuse
19. oktoobril. Esitatud seisukohad ei vaja ringkonnakohtu hinnangul korduvaid analüüse. Kostja seisukohad 7 on kujundatud hagile vastates, mistõttu hageja arvamusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu on põhjendatud 2h ulatuses. Seoses kompromissi läbirääkimistega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu
20. septembril 0,8h,
21. oktoobril 0,3h ning
22. oktoobril hageja kompromissettepaneku analüüsimine 0,3h ulatuses.
23. Toimikust nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja
24. oktoobril
25. a käinud toimikuga tutvumas. Selleks ajaks koosnes tsiviilasja toimik sisuliselt hagiavaldusest ja hageja
26. oktoobri arvamusest ning kostja vastustest mõlemale menetlusdokumendile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul toimikuga tutvumine selles menetlusetapis põhjendatud 0,5h ulatuses.
28. oktoobril toimus kohtuistung, mis kestis 1h.
29. oktoobril
30. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja esindajal kohtuistungi ettevalmistamiseks 2h ning
31. novembril
32. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kohtuistungil osalemiseks 1h ja kohtuistungi käigust kliendi teavitamiseks 1,6h. Ringkonnakohtu hinnangul on tavapärane, et esindaja hoiab klienti jooksvalt kohtuasja käiguga kursis, kuid 1,6h ulatuses kohtuistungi käigu kirjeldamist ei pea vastaspool

§ 175lg 1 alusel hüvitama.

Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu on kumbki põhjendatud 1h ulatuses.

2. novembril
3. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal kulunud kompromissläbirääkimistele ja senise menetluse analüüsimisele perioodil
4. oktoobrist kuni
5. oktoobrini kokku 7,5h. Ringkonnakohus märgib, et sellel perioodil ei ole toimikust nähtuvalt esitatud kohtule ühtegi menetlusdokumenti. Arvestades, et tegemist ei ole sisult keerulise vaidlusega, leiab ringkonnakohus, et menetluse täiendav analüüsimine ei ole olnud vajalik ja hageja ei pea sellist ajakulu

§ 175lg 1 alusel hüvitama.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada kostja lepingulise esindaja ajakulu läbirääkimiste pidamiseks kokku 2h ulatuses.

1. Kostja
2. novembri toiminguteks on fotode vaatamine ja e-kirja saatmine, milleks ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks 0,16h.
3. novembri toiminguteks märgitud ajakulu on kolleegiumi hinnangul nimekirjas märgitud 0,6h ulatuses põhjendatud. Perioodil
4. novembrist kuni
5. novembrini märgitud toimingute puhul on tegemist täpsustatud hagiavaldusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega, mille ajakulu luges maakohus põhjendatuks 7h ulatuses. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Pooled kordavad nimetatud menetlusdokumentides oma põhilisi seisukohti, mistõttu loeb ringkonnakohus hagi täiendustega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu piisavaks 3h ulatuses. Toimikust ei nähtu, mida on kostja esindaja
6. novembril analüüsinud, mistõttu ei ole põhjendatud nimekirjas märgitud ajakulu 0,2h hüvitada.
8. novembril toimus kohtuistung, mis kestis 0,4h.
9. novembril
10. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kohtuistungi ettevalmistamiseks 3h ja
11. novembril
12. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kohtuistungil osalemiseks 0,4h. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuistungi ettevalmistamiseks põhjendatud 1h ja istungil osalemiseks 0,4h.
13. Eeltoodut kokkuvõttes peab ringkonnakohus vajalike menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks kokku 21,06 tundi (8+2+0,8+0,3+0,3+0,5+1+1+2+0,16+0,6+3+1+0,4) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud õigusabikulu kokku 3032,64 eurot (25,06 x 120 + km). Selgituseks hagejale märgib ringkonnakohus täiendavalt, et praegusel juhul ei saa kohaldada hageja viidatud Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt ei tohiks üldjuhul menetluskulud ületada tsiviilasja hinda. Hageja esitatud nõude näol on tegemist mittevaralise nõudega (

§ 132

lg 4 p 8), mistõttu ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel asja hind menetluskulude põhjendatud suuruse osas orientiiriks olla. 8 III 45. Kuna maakohus on jätnud hagi õigesti rahuldamata, ei ole põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes

§ 171

lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb kostja juhatuse otsuste tühisuse tuvastamise ehk asjas esitatud sisulise nõude osas rahuldamata ning

§ 178

lg 4 mõtte kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.

1. Kostja esitas
2. juunil
3. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 2848,80 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnes kostja esindaja õigusabi maakohtu otsuse analüüsimises (0,5h), apellatsioonkaebuse analüüsimises (2,9h) ja sellele vastuse koostamises (12,1h) ning kohtuistungiks ettevalmistamises

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 48.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Ande Tänav 9