Obsah (7)

§ 5§ 6§ 7§ 43§ 112§ 176§ 118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7038 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ väl

) kasutab mõisteid „alaline elanik“ ja „püsivalt Eestis elav välismaalane“. Alalise elaniku all peetakse silmas välismaalast, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus (

§ 5

). Välismaalase püsiv Eestis elamine

tähenduses on tema Eestis viimine Eesti elamisloa või elamisõiguse alusel (

§ 6

). Eestis ajutine viibimine

tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (

§ 7

). 17.

kohaselt on võimalik, et Eestis viibitakse seoses töötamisega lühiaegselt. Selliseks välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/66/EL kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral (ELT L 157, 27.05.2014, lk 1–22) alusel antud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba (ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba) (

§ 43lg 1 p 9).

Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisluba on

kohaselt seaduslikuks aluseks Eestis viibimiseks ettevõtjasisese üleviimise raames tehtava töö eesmärgil ning liikumisel transiidina teise Euroopa Liidu liikmesriiki ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil (

§ 43lg 6).

Võlgnik ei viibi Eestis sellist liiki elamisloa alusel. 18. Muul alusel välismaalase Eestis elamist ja töötamist reguleerib

kolmas peatükk. Tähtajalise elamisloa (

§ 112

) puhul eristatakse selle erinevaid alaliike, millest üks on tähtajaline elamisluba töötamiseks (

1. jaotise
2. alljaotis). Elamisluba antakse välja kaheks aastaks ja seda saab pikendada. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi ja selle elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures 6 elamisloas määratud tingimustel (

§ 176lg 1 ja 2).

Võlgnik ei ole väitnud, et ta on endale elamisluba taotledes pidanud silmas mingit muud eesmärki kui Eestis elades töötada. 19. Avaldaja on määruskaebuses viidanud asjaolule, et tulenevalt elamislubade väljastamise korrast pidi võlgnik elamisloa taotlemisel esitama dokumendi oma eluruumi kohta. Vabariigi Valitsuse 30.06.2010 määrusega nr 88 tähtajalise elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise ning pikaajalise elaniku elamisloa taotlemise, andmise, taastamise ning kehtetuks tunnistamise kord ning tähtajalise elamisloa ja pikaajalise elaniku elamisloa vormide kehtestamine perioodil 02.04.2015 – 31.12.2015 kehtinud redaktsioonis reguleeritakse elamisloa taotlemisel töötamiseks esitatavaid dokumente. Määruse § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuleb tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks

§ 118

punkti 4 alusel esitada mh dokument, mis tõendab taotleja tegeliku eluruumi olemasolu Eestis. Võlgnik on selgitanud, et elamisloa taotluse esitamisel pidi ta teatama üksnes oma kontaktaadressi. Vaidluse lahendamisel ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähendust, millise konkreetse eluruumi võlgnik oma elukohaks vastavas menetluses märkis. Oluline on isiku huvi saada endale elamisluba Eestis ja taotluse esitamisest saab sellist huvi järeldada.

1. Maakohus tuvastas, et võlgnik on registreerinud oma elukohaks Rahvastikuregistris Tallinna linna aadressi täpsusega, aga eluruum kuulub kolmandale isikule. Viimane ei välista võlgnikul muude elukohtade olemasolu, sest elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmine eeldab elukohateate esitamist elukohajärgse KOV pädevale asutusele (RRS § 40), milles esitatakse ühe elukoha aadress. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks omal valikul ühe tema poolt kasutatava elukoha aadressi.
2. Võlgniku vastuväidete kohaselt (tl 134) kuulub talle pool Tehnonordi osadest, samuti ettevõte nimega Philagro OÜ. Võlgnik on Tehnonordi kohustusi Eesti Commerce OÜ ees käendanud erisikuna. Äriregistri registriandmete väljatrükist (tl 167) nähtub, et Philagro OÜ on asutatud 05.09.2012, selle ainuosanik ja üks juhatuse liikmetest on võlgnik. Samuti nähtub väljatrükist, et ühingu tegevusalaks on märgitud väetiste ja lämmastikühendite tootmine. 21.04.2011 Ärileht.ee väljatrükis sisalduvas artiklis kajastub AS Tallinna Sadama ja Tehnonordi koostöölepingu sõlmine Muuga sadama tööstusparki väetise granuleerimistehase rajamiseks. Artikli kohaselt on võlgnik Tehnonordi juhatuse liikmena avanud väljaandele tehase Eestisse rajamise tagamaid. Võlgnik ei ole ümber lükanud avaldaja määruskaebuses esitatud väiteid, et 2015 majandusaasta aruande andmetest nähtuvalt on Tehnonordil üks töötaja, kellele on makstud palka tegevjuhtkonna tasuna, st ainsana on palka makstudki võlgnikule. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et võlgnikul on Eestis ärihuvid.
3. Ringkonnakohtu hinnangul saab faktilistest asjaoludest, et võlgnikule on antud Eestis tähtajaline elamisluba töötamiseks, ta on registreerinud oma elukohaks rahvastikuregistris Tallinnas asuva korteri, talle kuulub Eestis asuva ettevõtte osalus, ta on selle juhatuse liige ning ainus palgaline töötja, ta on isiklikult käendanud talle kuuluva osaühingu võlgnevust, ta viibib teatud osa aastast Eestis, elades hotellis või rahvastikuregistrijärgses elukohas, teha järelduse, et võlgnikul on Eestis olnud elukoht vähemalt aasta enne pankrotiavalduse esitamist (04.05.2017).
4. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.12.2014 lahendist nr 3-2-2-2-14 tulenevad seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Viidatud vaidluses oli küsimuses selles, kas isikule tohtis makseettepaneku kättetoimetada tema ema aadressil, kui isik elas seoses Austria äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisega Austrias. Võlgnik esitas Austria äriregistri tõendi, mille kohaselt oli võlgniku aadressiks märgitud Viini aadress. Võlausaldaja 7 ei vaielnud võlgniku väitele vastu, vaid möönis tema elukohta Austrias. Seetõttu luges Riigikohus tõendatuks, et võlgnik elas makseettepaneku väidetava kättetoimetamise ajal Austrias. Käesolevas asjas vaidleb avaldaja võlgniku vastuväidetele vastu.
5. Kuna täidetud on PankrS § 4 lg-st 1 tulenev eeldus, ei analüüsi ringkonnakohus täiendavalt PankrS § 4 lg-s 4 sätestatuga seonduvat.
6. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule edasiseks menetlemiseks.
7. Menetluskulud jaotab maakohus vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots