Menetluskulud jättis kohus
Kostja on oma menetluskulude nimekirja, kuludokumendid ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitanud 18.04.2016, hageja on selle osas esitanud seisukoha kohtuvaidluse teesides. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leidis, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses viidatud kulutus lepingulise esindaja osutatud õigusteenusele summas 700 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kohus ei jaganud hageja sellekohast arvamust ja leidis, et tunnitasu jääb kohtupraktikas aktsepteeritu piiresse ning lõpptulemusena oli menetluses osalemine kostjale edukas, seda nii kostja taotletud ekspertiisi kui esitatud muude tõendite abil. Kuivõrd ühtki sõidukulu tõendavat dokumenti esitatud ei ole, jääb kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Küll aga tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista asjas tehtud ekspertiisikulu summas 359 eurot, milline on tasutud kostja poolt 13.06.2015 ning kohtu 13.01.2016 määruse alusel menetluskuludesse (riigi tuludesse kantud). Seda tuleb teha sõltumata sellest, et kostja seda summat oma menetluskulude nimekirjas ei nimeta, sest kohus saab menetluskulude aluseks võtta
Tegemist ei ole hagejale ettenähtamatu kuluga, menetluskulude 5 jätmist hageja kanda on kostja taotlenud. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulisele esindajale tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kogusummas 1059 eurot (700 + ). Summad ei sisalda ega neile ei lisandu käibemaksu, kostja on
Kostja taotlusel märkis kohus vastavalt
lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Hageja enda menetluskulud on esitatud 15.04.2016 (hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal) ja 06.06.2016 (hageja esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere) taotlustes riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Hageja on samas 24.04.2016 selgitanud, et V. Krinali tasu taotlusega ta ei nõustu. Selle seisukohaga vastuoluliselt on hageja kohtuvaidluse teesides palunud V. Krinali tasutaotluses märgitud tasu summas 216 eurot vastaspoolelt välja mõista. Kohus leidis riigi õigusabi seaduse § 22 lg-le 1 ja § 23 lg-le 1 viidates, et taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude määramiseks on mõlema advokaadi poolt esitatuna põhjendatud ning tuleb rahuldada. Asjaolu, et V. Krinali taotlusel puudub hageja allkiri, on mõistetav, kuivõrd hageja on soovinud pärast kohtuistungit esindaja vahetamist (13.04.2016 avaldus) seoses osade tõendite õigeaegse esitamata jätmisega ja ei olnud seega rahul advokaadi osutatud teenusega. Kohus on advokaadi 26.04.2016 määrusega vabastanud oma kohustuste hooletu täitmise tõttu ning Eesti Advokatuuri vahendusel on määratud uus advokaat. Kohtu hinnangul on V. Krinali taotluses märgitud ajakulu põhjendatud, tegemist on istungitel osalemise ja asja ettevalmistamiseks tehtud ajakuluga (kokku 4,5 tundi, sh kohtumine hagejaga). Advokaadi tööga mitterahulolu ei ole käesoleval juhul aluseks tasu vähendamisele, kui advokaat oleks esitanud ka täiendavad tõendid vastavalt hageja soovile ja kohtu ettepanekule, kujunenuks tasu veelgi suuremaks. Seega on mõistlik ja põhjendatud määrata advokaat V. Krinali osas riigi õigusabi tasuks 216 eurot (180+käibemaks). Advokaat P. Rajavere tasu taotluse on hageja ise koos advokaadiga allkirjastanud ning ka selle juures ei ole alust summade vähendamiseks. Advokaat on asja materjalidega tutvumisel, tähtaja pikendamise taotluse koostamisel (see oli vajalik, kuna advokaat sai asja materjalid alles mõned päevad enne otsuse esialgse väljakuulutamise päeva, taotlus rahuldati osaliselt), kohtumisel kliendiga ja kohtukõne teeside koostamisel kulutanud 7,5 tundi, samuti teinud sõidukulu kliendiga kohtumiseks, mille kohta on esitanud advokaadibüroo pidaja käskkirja ja mille summa vastab Korra punktile 54. Seega tuleb pidada põhjendatuks esindajana tegutsenud advokaat P. Rajavere tasu 360 eurot ja sõidukulu 79,20 eurot (summad sisaldavad käibemaksu) ehk kokku 439,20 eurot. Kuna hagejale on kohtu 11.03.2015 määrusega antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada vastav tasu ja kulud osamaksetena ühe aasta jooksul pärast nimetatud tasu ja kulude kindlaksmääramist, tuleb hagejat kohustada riigile hüvitama 655,20 eurot (216 + 439,20) 12 osamaksega ehk igakuiselt 54,60 eurot. Kuna hagejale anti 10.12.2014 määrusega ka menetlusabi riigilõivu tasumisel summas 100 eurot, tuleb eelnevale lisada igakuiselt 8,33 eurot (kokku seega 62,93 eurot) ning viimasele osamaksele 8,37 eurot (kokku seega 62,97 eurot) vastavalt
Apellatsioonkaebus 20.07.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu 20.06.2016 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata tsiviilasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule. Juhul kui kohus jätab apellatsiooni kohtuotsuse põhiosale rahuldamata, palub hageja tühistada Pärnu Maakohtu otsus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi tasu 216 euro väljamõistmise osas ning vähendada väljamõistetavat summat 216 euro võrra. Samuti palub hageja võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud koopiad 18.09.11, 17.11.11, 26.12.11 kirjaümbrikest ja 19.05.2014 laenulepingu ning videosalvestise täitetoimingust – 6 Pistriku talu kinnisasja hindamisest 13.05.2014. Hageja palub kuulata tunnistajatena üle RÜ, HE, TT ja KL. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus rikkus isiku kohtuliku ärakuulamisepõhimõtet sellega, et ta ei kõrvaldanud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 ning
lg 2 kohaselt õigeaegselt menetlusest vastutustundetut või hooletut esindajat, kes oli jätnud esitamata hageja tõendid, kõrvaldas esindaja pärast kohtuliku arutamise lõppu, jättes kohaldamata
p-i 1 ega uuendanud menetlust, et uus esindaja saaks esitada eelmise esindaja poolt esitamata jäetud tõendeid. Kohus on seega oluliselt rikkunud RÕS § 20 lg-t 31,
Kohus on 12.04.2016 poolte nõusolekul määranud lahendada asi edasi kirjalikus menetluses ning määranud pooltele tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks 18.04.2016 ja kohtuvaidluse teeside esitamiseks 05.05.
lg-st 6 korrata.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud otsuses toodud maakohtu järeldused kooskõlas asjas esitatud materjalidega ning erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust tõendite ebaõiget hindamist, materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist maakohtule käesoleval juhul alust ette heita ei ole. Samuti vastab maakohtu otsus
Apellatsioonkaebuses kordab kostja valdavalt maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on hinnanud kogumis kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja seeläbi õigesti järeldanud, et käesolevas asjas esitatud hagi tuleb rahuldada. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esiletoodu ei võimalda asuda vaidlustatud maakohtu otsuses leitust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt maakohus rikkus isiku kohtuliku ärakuulamise põhimõtet sellega, et ta ei kõrvaldanud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg 31 ning
lg 2 kohaselt õigeaegselt menetlusest vastutustundetut või hooletut esindajat, kes oli jätnud esitamata hageja tõendid, kõrvaldas esindaja pärast kohtuliku arutamise lõppu ja jättis kohaldamata
p-i 1 ega uuendanud menetlust, et uus esindaja saaks esitada eelmise esindaja poolt esitamata jäetud tõendeid.
p 1 järgi võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja arutamise käigus teinud sellist menetluslikku viga, mis tinginuks arutamise uuendamise. Maakohus on 25.05.2016 määruses üksikasjalikult põhjendanud, miks maakohus asjas menetlust ei uuenda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud isiku ärakuulamise põhimõtet, nagu seda märgitakse apellatsioonkaebuses. Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse ümbrike asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased. Vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et RÜ pidas kirjavahetust vanglas karistust kandva hagejaga. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et RÜ ja hageja vanglas kohtusid. RÜ ülekuulamiseks esitas hageja esindaja V. Krinal taotluse juba varasemas menetluses, s.o 28.01.2016 (t.l. 105, II kd). Maakohus ka selle taotluse rahuldas ja tunnistajale väljastati ka kohtukutse (t.l.106-107, II kd). Hageja ja RÜ elavad mõlemad vaidlusalusel kinnistul. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et RÜ on hageja elukaaslane ja KÜ on sealt lahkunud. Nimetatud asjaolu on märkinud 8 ka kostja vastuses apellatsioonkaebusele. Miks RÜ maakohtu istungile ei ilmunud, seda hageja maakohtule ei avaldanud. Seega tegi maakohus kõik võimaliku hageja taotluse rahuldamiseks. Seega ei jäänud tunnistaja RÜ ülekuulamata vandeadvokaat V. Krinali tegevusetuse tõttu, nagu kaebuses märgitakse. Vande all on ütlusi andnud nii KÜ kui ka hageja, kes on vaidlusaluse lepingu poolteks. Vanglatöötajate HE, TT ja KL tunnistajatena ülekuulamist pole hageja varem maakohtus taotlenud. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, kuna vaidluse all ei ole olnud asjaolu, et RÜ ja hageja vanglas kohtusid. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole tsiviilasja menetledes menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väidetega, mille kohaselt on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid ja teinud esitatud tõenditest ebaõiged järeldused.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus on oma siseveendumuse kohaselt otsuse põhjendava osa p-des 1-8 andnud hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele ja sellel alusel hagi rahuldamata jätnud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaebuses nimetatud tõenditele teistsugust hinnangut anda. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse ka temalt Eesti Vabariigi kasuks Vahur Krinalile määratud riigi õigusabi tasu 216 euro väljamõistmise osas, leides, et riigi õigusabi saajalt ei saa nõuda sellise õigusabi tasu riigile hüvitamist, mis asjatundmatuse ja hooletuse tõttu on tinginud esindaja menetlusest eemaldamise ja hageja kahjuks kohtuotsuse tegemise. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt esiletoodu ei anna alust muuta vaidlustatud maakohtu otsust ei Vahur Krinali õigusabi tasu suuruse ega ka selle hagejalt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmise osas. Asjaolu, et hageja on 13.04.2016 esitatud avalduses soovinud talle määratud esindaja vahetamist seoses osade tõendite esitamata jätmisega ja avaldanud seetõttu rahulolematust advokaadi Vahur Krinali osutatud teenusega ning et kohus on 26.04.2016 määrusega vabastanud Vahur Krinali õigusabi osutamisest oma kohustuste hooletu täitmise tõttu, ei anna alust pidada vandeadvokaat Vahur Krinali poolt osutatud õigusabitoiminguid ja nende tasu kokku 216 euro ulatuses põhjendamatuks. Vandeadvokaat Vahur Krinali poolt osutatud õigusabi, mille eest esindaja on 15.04.2016 esitatud taotluses (kd II tl 137-140) palunud tasu kindlaks määrata, on osutatud ajavahemikul 23.04.2015 kuni 12.04.2016 ning seisneb kohtuistungitel osalemises, toimikuga tutvumises ja seisukohtade kujundamises, kliendiga vestlemises ning seisukohtade koostamises ja kohtule esitamises. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti järeldanud, et tegemist on põhjendatud toimingute ja ajakuluga ning et hageja poolne advokaadi tööga mitterahulolu ei ole käesoleval juhul aluseks tasu vähendamisele. Kuivõrd maakohus on käesoleval juhul põhjendatult hinnanud Vahur Krinali poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks taotletud 216 eurot koos käibemaksuga, siis arvestades, et 11.03.2015 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada vastav tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast tasu ja kulude kindlaksmääramist, on maakohtu otsus põhjendatud ka esindaja tasu hagejalt väljamõistmise osas. Eeltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb
9 Vastavalt
lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohtule 17.05.2017 esitatud menetluskulude nimekirjas palub kostja määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 950 eurot (ilma käibemaksuta) ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja Tanel Riivits osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 9 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub kostja hüvitada esindaja sõidukulud summas 50 eurot seoses sõitmisega ringkonnakohtu 17.05.2017 kohtuistungile (Võru-Tallinn-Võru). Kostja lepinguline esindaja on kostja esindamisel apellatsioonimenetluses teinud järgmised toimingud: 27.02.2017 kaebusega tutvumine, toimikumaterjalide läbivaatamine, vastus kaebusele – 6h; 16.05.2017 konsultatsioonid kliendiga, istungi ettevalmistus – 2h; 17.05.2017 kohtuistung – 1h. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti palus kostja kaebuse lahendamisel kostja kasuks kanda kindlaksmääratud menetluskulude summa pärast lahendi jõustumist kostja kontole XXXXXXXXXXXXXX kohtudeposiiti hageja poolt tasutud tagatise arvelt. Ringkonnakohus, pidades silmas apellatsioonimenetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning asjas toimunud kohtuistungi kestust, leiab, et kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind on
Samuti on kostjal
p 2 alusel õigus nõuda kohtuistungile sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist. Riigikohus on 3-2-164-13 lahendi p-s 13 märkinud, et lisaks õigusteenuse osutamise tasule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipilet või autokütuse maksumus. Kostja on menetluskulude nimekirja lisana esitanud kohtule ka koopia kütusetšekist kuupäevaga 17.05.2017, mis tõendab, et kostja esindaja sõidukulu puhul on tegemist kütusekuluga. Seega kuulub kostja taotlus rahuldamisele täies ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 950 eurot. Kuivõrd kostja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt kostja taotletule tuleb
lg 4 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja taotlus kostja menetluskulude tasumiseks hageja poolt kostja menetluskulude katteks tasutud tagatise arvelt on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on ringkonnakohtu 24.11.2016 määruse alusel tasunud kostja menetluskulude katteks nõutud tagatise kokku summas 1200 eurot kahe osamaksena, s.o 300 eurot 29.01.2017 (kd III tl 169) ja 900 eurot 07.02.2017 (kd III tl 170). Kostja taotlusel tuleb kostja kasuks väljamõistetud menetluskulud summas 950 eurot seega hüvitada hageja tasutud tagatise kogusummas 1200 euro arvelt ja kanda väljamõistetud menetluskulude summa kohtuotsuse jõustumisel kostja arveldusarvele nr 10902020185006. Hageja on 16.05.2017 taotluses
lg 1 alusel palunud apellatsioonkaebuse rahuldamisel tagastada talle kostja menetluskulude katteks tasutud tagatise summas 1200 eurot. Kuivõrd kostja on apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid tema kulude katteks tasutud tagatisest väiksemas ulatuses, peab ringkonnakohus hageja taotluse alusel võimalikuks tagastada hagejale hageja poolt 29.01.2017 ja 07.02.2017 tasutud tagatisest kogusummas 1200 eurot 250 eurot arvele, millelt see tasuti. 10 Riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramine Hagejat on apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras esindanud vandeadvokaat Peep Rajavere, kes esitas taotlused riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses osutatud toimingute eest 31.07.2016 ja 17.05.2017. 31.07.2016 esitatud taotluses palub esindaja riigi õigusabi tasu hüvitamist summas 312 eurot (sh käibemaks 52 eurot) apellatsioonkaebuse projekti koostamise
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.