lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Süüdistatav Valter Rätsep, isikukood: 37005144238; xxxxx. Kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Pärnu Maakohtu 04.03.2016.a otsusega
lg 1 järgi liitkaristusega 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendati 358 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 15 kuud (karistus kantud). Tõkend elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada Valter Rätsep
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool 1 1-16-8710 Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.04.2017.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohesele kandmisele kuuluvat vangistust ilmuda Valter Rätsepal kandma kinnipidamiskohta kutse alusel. Kohesele kandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvata alates Valter Rätsepa kinnipidamiskohta ilmumisest. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – CD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Valter Rätsepalt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. 2 1-16-8710 Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Valter Rätsep end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas, et 09.04.2016.a jõe juurest tagasi maja hoovi sisenedes nägi ta kannatanut, kellel oli käes haamer ja kes vehkis sellega ning karjus süüdistatava suunas. Süüdistatava sõnul möödus ta kannatanust ja sisenes maja koridori. Kannatanu löömist süüdistatav eitab. Süüdistatava sõnul on neil kannatanuga konfliktsed suhted. Kaitsja leidis, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kannatanu selgitas kohtus, et 09.04.2016.a lõi teda süüdistatav rusikaga x, x välisukse ees. Esmalt lõi süüdistatav näo piirkonda, kuid selle löögi suutis kannatanu pareerida, kuid teine löök oli rindu. Kannatanu kinnitas kohtus, et rinda saadud löögi järel tundis ta valu. Prokurör leidis kohtus, et süüdistatava süü talle inkrimineeritavas kuriteos on leidnud tõendamist. Prokurör taotles Valter Rätsepa süüditunnistamist
Kohtu seisukoht
lg 2 p 3 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt, karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Käesoleval juhul väidab kannatanu, et 09.04.2016.a lõi teda Valter Rätsep ning löögi järel tundis ta valu. Samas süüdistatav eitab kannatanu löömist ning väidab, et kannatanu hoopis vehkis haamriga ning karjus tema suunas. Seega esineb vastuolu süüdistatava ja kannatanu seisukohtades, mistõttu tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavamaks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda kannatanu ütlustes. Seda seisukohta kinnitavad teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtus uuritud tõendid. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Kannatanu selgitas kohtus (t.l 40-42), et tema ja süüdistatava vahelised suhted on konfliktsed. 09.04.2016.a väljus ta x, x majast ning nägi maja eest kahte noort meest, kes transportisid korterisse nr. 3 mööblit. Kannatanu seisis maja välisuksest umbes meetri kaugusel ning rääkis mööblit transportivate meestega paar sõna juttu. Seejärel tuli väravast sisse Valter Rätsep, kes teda rusikaga lõi. Esmalt lõi süüdistatav kannatanut näopiirkonda, kuid selle löögi suutis kannatanu tõrjuda. Seejärel lõi süüdistatav teda allapoole rindu. Rinda löögi tagajärjel tundis kannatanu valu. Erakorralise meditsiiniosakonda kannatanu ei pöördunud, kuna näopiirkonna löögi suutis ta pareerida ning seetõttu siniseid silmi või muid haavu näos ei olnud. Löömise järgselt sisenes süüdistatav majja ning jooksis teisele korrusele. Süüdistatav Valter Rätsep selgitas kohtus (t.l 43-46), et tema ja kannatanu vahelised suhted on äärmiselt halvad. 09.04.2016.a hommikul läks ta naabrite juurde ning koos mindi jõe äärde. Jõe äärest tagasi tulles ning oma maja poole minnes nägi ta, kuidas x hoovis vehkis kannatanu haamriga ja karjus tema suunas. Hirmuga jooksis ta kannatanust mööda ja sisenes majja. Kannatanu löömist süüdistatav kategooriliselt eitab. Samuti väidab süüdistatav, et x, x hoovis ei näinud ta kedagi teist peale kannatanu. Tunnistaja A. K. selgitas, et 09.04.2016.a aitas ta koos oma töökaaslase ja tema sõbraga emale, kes elab x, x, diivaneid tuua. Mauno, kes aitas diivaneid tuua, jäi õue suitsu tegema ning tunnistaja viis emale diivaneid. Peale neljandat diivanit tuli talle koridoris suunaga trepist üles vastu Valter Rätsep, kes küsis talt 2 eurot. Seejärel läks tunnistaja ema korterisse ning siis läks välja ja ajas juttu töökaaslase ja tema sõbraga. Väljas olles tuli nende juurde vanem meesterahvas, kes ütles M., et Valter Rätsep oli talle äsja kallale tulnud. Tunnistaja ise ei näinud, et süüdistatav 3 1-16-8710 oleks kellelegi kallale läinud. Samas aga väitis ta, et vanem meesterahvas, kes kallaletungist rääkis oli sellest rääkides erutatud olekus ehk närvis. Seega on tunnistaja vahetult pärast süüdistusaktis etteheidetud teo toimumist saanud selle toimumisest teada ning kogenud teoga kaasnenud kannatanu emotsioone. Tunnistaja A. M. (t.l 51-53) selgitas kohtus, et tema teada ei saa kannatanu ja süüdistatav omavahel läbi. Tunnistaja sõnul helistas talle enne politseisse ülekuulamisele minekut Valter Rätsep, kes tuletas talle meelde, mida ta ülekuulamisel peaks rääkima. Samas tunnistaja enda sõnul oli ta tol päeval purjus. Süüdistatav tuletas tunnistajale meelde, et kannatanu olevat süüdistatavat haamriga rünnanud. Kohtueelsel ülekuulamisel tunnistaja politseile ka andis vastavad ütlused. Samas tunnistaja kinnitas kohtus, et ta ei mäleta, mis ta tol hommikul, s.o 09.04.2016.a, tegi. Ta teab, et käis jõe ääres õlut joomas. Samas ta isegi ei teadnud, kas ta oli tol päeval süüdistatavaga koos või mitte. Samuti tunnistaja hinnangul ta kannatanut 09.04.2016.a ei näinudki. Tunnistaja selgitas, et seda, mida süüdistatav tal politseile rääkida käskis, ta tegelikult näinud ei ole. Tunnistaja hinnangul kartis süüdistatav, et ta pannakse muidu vangi ja seetõttu tuletas tunnistajale seda haamriga ründamise lugu meelde. Tunnistaja kinnitusel ta 09.04.2016.a toimunut ei mäleta, kuid teab, et 26.04.2016.a käis ta politseis ütlusi andmas. Eeltoodust tulenevalt ei lükka tunnistaja A.M. ümber süüdistust ning ei kinnita süüdistatava versiooni juhtumi kohta. Tunnistaja M. K. selgitas kohtus (t.l 56-58), et 09.04.2016.a oli ta külas oma elukaaslase vennal, kelle töökaaslane oli ostnud oma emale diivani ja palus töökaaslase, s.o tunnistaja elukaaslase venna ning tunnistaja appi diivaneid vedama. Diivaneid veeti esimesele korrusele. Mingil hetkel jäi tunnistaja välja puhkama ning tema juurde tuli tore vanem mees, kellega ta hakkas jutustama. Siis tuli nende juurde ka üks noorem mees, kes tundus kerges joobes olevat. Vanem mees tervitas nooremat, kuid noorem vastas sellele vanemale mehele rusikalöögiga näkku ja seejärel läks trepist üles. Tunnistaja hinnangul oli löök tugev. Vanem meesterahvas karjatas valust ning oli väga ärritunud. Tunnistaja kinnitusel vanemal meesterahval ei olnud midagi käes. Eeltooduga on tuvastatud, et tunnistaja M. K. nägi pealt kannatanu löömist. Samuti kuulis löömise toimumisest vahetult pärast sündmust ka tunnistaja A. K.. Samas tunnistaja A. M. selgitas, et seda, et kannatanu vehkis ise haamriga süüdistatava suunas, käskis tal politseile rääkida karistuse hirmus Valter Rätsep. Kohus möönab, et tunnistaja M. K. selgitas kohtus, et oli rusikalöök näkku. Samas kannatanu selgitas, et löögi näkku suutis ta pareerida, kuid seejärel sai ta löögi rindu. Tunnistaja M. K. selgitas ka kohtus, et ta ise on lühikest kasvu ning süüdistatav oli kannatanu ja tema vahel. Seetõttu leiab kohus, et tunnistaja ei pruukinud päris täpselt näha kuhu löök toimus, samuti kas oli üks või kaks lööki. Samas ei ole see selline asjaolu, mistõttu oleks tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed ja tuleks tõendikogumist välja jätta. Sellest tulenevalt ei nõustu kohus ka kaitsja seisukohaga, et tunnistaja M. K. ütlused on ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul on oluline see, et tunnistaja nägi, et süüdistatav lõi kannatanut. Asjaolu, et tunnistaja hinnangul oli löök näkku, ei tähenda, et süüdistatav ei löönud kannatanut rindu. Ka kinnitas tunnistaja A. K. kohtus, et kui ta välja jõudis, siis vanem meesterahvas selgitas, et Valter Rätsep oli talle kallale tulnud. Tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tuvastamist, et kannatanu oleks süüdistatava suunas haamriga vehkinud. Nimelt kinnitas M. K. kohtus, et kannatanul midagi käes ei olnud. Ka tunnistaja A. M. selgitas, et selle haamrist käskis politseile rääkida süüdistatav, kuigi ta ise tollest päevast midagi ei mäleta. Nimetatut kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (t.l 11-13). Nimetatust nähtub, et 26.04.2016.a kell 10.36 on A. M. helistanud Valter Rätsep ning kõne kestis 177 sekundit. Tunnistaja kohtueelne ülekuulamine toimus samuti 26.04.2016.a. Seega eelmärgitu kinnitab seda, et enne politseisse ülekuulamisele minemist Valter Rätsep „tuletas meelde“ tunnistajale haamri loo ning juhendas teda mitte andma süüdistatavat süüstavaid ütlusi. 4 1-16-8710 Lisaks eeltoodule kinnitab kannatanu ja süüdistatava vahel aset leidnud konflikti ka 09.04.2016.a patrullileht (t.l 9-10). Selle kohaselt oli 09.04.2016.a kell 11.40 politsei väljakutse x, x, kus oli ühistu esimehel tüli üürnikuga. Samuti iseloomustavad V. Rätsepat tema varasemad karistusandmed (t. 15-26). Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsusega on süüdistatavat karistatud
lg 1 järgi ning 04.03.2016.a otsusega
Seega saab öelda, et V. Rätsepa puhul on tegemist isikuga, kes kaldub vägivaldsusele. Samas kannatanut ei ole vägivallakuritegude eest karistatud. Ka nimetatud asjaolust tulenevalt saab kannatanu ütlusi pidada usaldusväärsemateks kui süüdistatava ütlusi. Ilmselgelt püüab süüdistatav anda ennast mitte süüstavaid ütlusi, kuna tal on kehtivad kriminaalkaristused. Samas on tema ütlused vastuolus tunnistajate ütlustega. Näiteks väitis süüdistatav, et kui tema maja hoovi sisenes ja kannatanu tema suhtes väidetavalt haamriga vehkis, ei olnud kedagi teist hoovis. Samas on tunnistaja M. K. kohtus kinnitanud, et ta nägi löömist pealt, s.o. viibis juhtunu ajal hoovis. Juhul, kui sündmused oleks juhtunud süüdistatava kirjeldatud viisil, siis ei saaks M. K. anda ütlusi selle kohta, et ta nägi löömist. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusvääruses. Tunnistajal ei ole mitte mingit põhjust anda valeütlusi. Seda enam, et M. K. on ka n.-ö. täiesti kõrvaline isik, st tal puudub igasugune seos kannatanuga. Ka kinnitavad M. K. ütlusi A. K. ütlused, kuivõrd A. K. kuulis, kuidas kannatanu vahetult pärast intsidenti ütles, et V. Rätsep talle kallale tuli. Samas süüdistataval on ilmselge motiiv anda ennast mitte süüstavaid ütlusi, pääsemaks kriminaalvastutusest. Kohtu hinnangul puudub eakal kannatanul igasugune huvi anda teise isiku kohta ebatõepäraseid ja süüstavaid ütlusi. Sellise teadvalt valeütluste andmisega riskiks kannatanu ise kriminaalkaristusega
Isegi juhul, kui kannatanu mõtles väidetava rünnaku n.-ö. kättemaksuks välja, siis antud juhul lükkab selle võimalikkuse ümber see, et tunnistaja Mauno Kuus nägi kannatanu löömist pealt ja andis kohtus ka selle kohta ütlusi. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et antud juhul on leidnud tõendamist, et 09.04.2016.a lõi süüdistatav rusikaga kannatanut. Samuti leiab kohus, et antud juhul ei ole alust kahelda selles, et löömise tagajärjel tundis kannatanu valu. Riigikohus on oma lahendi 3-1-1-50-13 p-s 12 märkinud, et
piirsituatsioonides tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Rääkides konkreetselt löömise koosseisualternatiivist, saab see tähendada üksnes valu tekitamist ja järelikult on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul lõi süüdistatav kannatanut rusikaga. Kannatanu kinnitas, et ta tundis valu. Samuti selgitas tunnistaja M. K. kohtus, et oli näha, et tegemist oli tugeva löögiga, samuti kannatanu karjatas valust. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et rusikalöögi korral on valuaistingu tekkimine ilmselge ning tüüpiline tagajärg. Süüdistatavale heitetakse ette
Korduvus nimetatud sätte mõttes tähendab kehalise väärkohtlemise varasemat toimepanemist, sõltumata kas selle eest on karistatud või mitte. Tegemist on vastutust raskendava erilise isikutunnusega
Korduvus on karistusõiguslik mõiste ning tähendab samaliigilise süüteo toimepanemist vähemalt teist korda. Peksmine kui korduv löömine ühe episoodi raames jääb põhikoosseisu raamidesse ega moodusta käesolevat kvalifikatsiooni.1 1 Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2015.a, lk 386-387. 5 1-16-8710 Valter Rätsep on Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsusega (t.l 20-23) süüdimõistetud
lg 1 järgi ning 04.03.2016.a otsusega
Viimati nimetatud kriminaalasjas süüdistati V. Rätsepa politseiniku löömises. Kvalifitseerimaks tegu
peatüki
Seega nimetatud asjas oli tegemist politseiniku kehalise väärkohtlemisega. Ka õiguskirjanduses2 on märgitud, et
lg 2 p 3 mõttes ei tähenda korduvus ainult varasemat
järgi kvalifitseeritavat tegu, vaid korduvuse võib anda ka mõni teine vägivalla kasutamisega seotud tegu, mille käigus realiseeritakse
koosseis, nt
Eelnevast tulenevalt esineb Valter Rätsepal eriline isikutunnus, mistõttu tuleb tegu kvalifitseerida
Kohus leiab, et eeltooduga on täidetud
Kohus on seisukohal, et Valter Rätsep pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. V. Rätsep pidi teadma või vähemalt möönma, et kannatanut rusikaga lüües põhjustab ta talle valu. Samuti oli süüdistatav teadlik oma varasematest karistustest. Seega V. Rätsep teadis ja tahtis või vähemalt möönas süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süü ja karistus
lg 2 p 3 sätestab, et korduva teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Valter Rätsep pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud Valter Rätsepa puhul karistust kergendavaid asjaolusid. Samas esineb teos raskendava asjaoluna
Kannatanu on üle 80-aastane meesterahvas, mis on ilmselgelt kõrge iga. Valter Rätsepa süüd antud kuriteos tuleb pidada väikseks. Antud juhul ei olnud tegemist raske vägivallaga. Kannatanut tabas ja talle põhjustas valu vaid üks löök. Samuti ei põhjustatud kannatanule püsivaid või meditsiinilist sekkumist vajavaid vigastusi. Ka kannatanu ise möönis kohtus, et ta ei tundnud intsidendi järgselt vajadust pöörduda erakorralise meditsiiniosakonda. Samas vägivalla kasutamine oli täiesti põhjendamatu. Arvestades toime pandud tegu, ei saa öelda, et tegemist oleks raske kuriteoga. Arvestamata süüdlase isikut ja eripreventsiooni, võiks kõne alla tulla mittevangistuslik karistus, nt tingimisi vangistus või üldkasulik töö. Samas süüdistataval on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Pärnu Maakohtu 31.03.2015.a otsusega nr 1-15-2118 karistati süüdistatavat
Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsusega karistati V. Rätsepa
lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega, mis
Ka viimati märgitud kriminaalasjas oli kannatanuks A. 2 Sealsamas 6 1-16-8710 P.. Seega käesoleval juhul on tegemist teise kuriteoga sama kannatanu suhtes. Pärnu Maakohtu 04.03.2016.a otsusega karistati V. Rätsepa
lg 1 järgi liitkaristusega 11 kuud ja 28 päeva, mis asendati 358 tunni üldkasuliku tööga. Käesolevaks ajaks on viidatud üldkasulik töö sooritatud. Eeltoodust tuleneb, et süüdistatava puhul on kohaldatud karistuseks nii tingimisi vangistust kui ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Need karistusliigid ei ole aga süüdistatava puhul tulemust andnud ning isik on jätkanud õigusvastaste tegude toimepanemist, sh antud kuritegu on juba kolmas vägivalla kasutamisega seotud kuritegu. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatav pani käesoleva kuriteo toime üldkasuliku töö kandmise ajal, s.o. ajal, kui talle oli kohaldatud käitumiskontroll. Eelnevast lähtudes on kohtu hinnangul süüdistatava puhul tegemist isikuga, kelle käitumisele ei avalda mittevangistuslikud meetmed mõju ning need ei ole mõjutanud isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemist. Kuna mittevabadusekaotuslikud meetmed ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis ei ole põhjendatud käesolevas asjas rahalise karistuse, täielikult tingimisi vangistuse või üldkasuliku töö kohaldamine. Kohus leiab, arvestades süüdistatava jätkuvat kriminaalset käitumist, tuleb talle käesolevas kriminaalasjas mõista karistuseks vähemalt osaliselt reaalne vangistus. Kohus leiab, et võttes arvesse isiku süü suurust, rikkumise raskust, eri- ja üldpreventsiooni ning teisi kuriteo asjaolusid, siis kohaseks karistuseks on antud juhul kaheksa kuud vangistust. Kohus leiab, et kuna süüdistatavale varasemalt kohaldatud mittevangistuslikud meetmed ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toime panemisest, siis mõistetud karistusest tuleb vähemalt osa kanda reaalselt. Kuna tegemist on süüdistatava suhtes esmakordselt reaalse vangistuse kohaldamisega, siis ei pea kohus põhjendatuks kogu mõistetud vangistuse reaalset täitmisele pööramist. Kohus leiab, arvestades kuriteo asjaolusid, on kohaseks kohesele kandmisele kuuluvaks vangistuseks kaks kuud vangistust. Kohus leiab, et ülejäänud vangistus, s.o kuus kuud vangistust, on võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohtu hinnangul on tingimisi vangistuse kohaseks katseajaks, arvestades toime pandud tegu, kaks aastat. Samas leiab kohus, et V. Rätsep tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile.
alusel katseaja kohaldamine võimaldab paremini kontrollida süüdistatava edaspidist käitumist ja suunamist õiguskuulekale teele. Samuti on süüdistatava suhtes juba varasemalt kohaldatud käitumiskontrollita katseaega, kuid see ei mõjutanud isiku hoiduma uute kuritegude toime panemisest. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud karistus proportsionaalne toime pandud kuriteo ulatuse ja iseloomuga. Lähtudes eeltoodust, tuleb Valter Rätsep süüdi tunnistada
lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista kaheksa kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele kuulub kaks kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o kuus kuud vangistust, jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Valter Rätsep ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.04.2017.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Menetluskulud, tõkend, asitõend, tsiviilhagi 7 1-16-8710 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Valter Rätsepalt tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 705 eurot. Valter Rätsepa suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Nimetatud tõkend aitab tagada süüdistatava kättesaadavuse kohtumenetluse ajal. Asitõend – CD-plaat – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.