3-16-1198/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2017, Tartu Haldusasja number 3-16-1198 Haldusasi Aleksei Pokrase kaebus Viru Vangla 26.02.

1. a käskkirja nr 6-4/163-KP ja 11.05.
2. a vaideotsuse nr 6-12/69-4 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 01.06.
3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Pokrase apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Pokras Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Tagastada apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale.
5. Jätta Aleksei Pokrase taotlus koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Vangla 26.02.
7. a käskkirjaga nr 6-4/163-KP pikendati Aleksei Pokrase suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
8. Viru Vangla jättis 11.05.
9. a vaideotsusega nr 6-12/69-4 A. Pokrase poolt 26.02.
10. a käskkirja nr 6-4/163-KP peale esitatud vaie rahuldamata.
11. Viru Vangla jättis 09.06.
12. a otsusega nr 6-16/49-4 A. Pokrase esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
13. Aleksei Pokras esitas 10.06.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 26.02.
14. a käskkirja nr 6-4/163-KP ja 11.05.
15. a vaideotsuse nr 6-12/69-4 tühistamiseks ning Viru Vangla 26.02.
16. a käskkirjaga nr 6-4/163-KP ja selle tõlkimisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot. 1
17. Tartu Halduskohus tagastas 13.09.
18. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist psüühilise tervise kahjustamise eest ning võttis kaebuse menetlusse Viru Vangla 26.02.
19. a käskkirja nr 6-4/163-KP ja 11.05.
20. a vaideotsuse nr 6-12/69-4 tühistamise nõudes ning Viru Vangla 26.02.
21. a käskkirjaga nr 6-4/163-KP ja selle tõlkimisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju (välja arvatud psüühilisele tervisele tekitatud kahju) hüvitamise nõudes.
22. Tartu Halduskohus jättis 20.12.
23. a määrusega kaebuse läbi vaatamata Viru Vangla 26.02.
24. a käskkirjaga nr 6-4/163-KP ja selle tõlkimisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju 25 000 euro hüvitamise nõudes. Halduskohus peatas menetluse Viru Vangla 26.02.
25. a käskkirja nr 6-4/163-KP ja 11.05.
26. a vaideotsuse nr 6-12/69-4 tühistamise nõuetes kuni lõpplahendi jõustumiseni kohtuasjas nr 3-16-
28. Tartu Halduskohus uuendas 24.04.
29. a määrusega menetluse, kuna kohtuasja nr 3-16-1398 lõpplahend, Tartu Ringkonnakohtu 09.02.
30. a otsus jõustus 10.04.
32. Tartu Halduskohus rahuldas 01.06.
33. a otsusega kaebuse ja tühistas Viru Vangla 26.02.
34. a käskkirja nr 6-4/163-KP ja 11.05.
35. a vaideotsuse nr 6-12/69-
37. A. Pokras esitas 03.07.2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, millega palub Tartu Halduskohtu 01.06.
38. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist täies ulatuses, sh mittevaralise kahju hüvitamist täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on rikkunud oluliselt kohtumenetluse normi, kui tegi otsuse ilma mittevaralise kahju väljamõistmiseta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
39. Kaebaja on apellatsioonkaebusega vaidlustanud Tartu Halduskohtu 01.06.
40. a otsuse, millega halduskohus rahuldas tema kaebuse ja tühistas Viru Vangla 26.02.
41. a käskkirja nr 6-4/163-KP ning 11.05.
42. a vaideotsuse nr 6-12/69-
44. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ning rahuldada kaebus täies ulatuses, sh mittevaralise kahju väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebuse taotlusest ja põhjendustes on aru saada, et kaebaja ainsaks etteheiteks halduskohtule on see, et halduskohus jättis käesoleva haldusasja raames tema mittevaralise kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata.
45. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas käesolevas haldusasjas lisaks Viru Vangla 26.02.
46. a käskkirja nr 6-4/163-KP ja 11.05.
47. a vaideotsuse nr 6-12/69-4 tühistamisnõudele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Halduskohus võttis küll 13.09.
48. a määrusega kaebuse tühistamisnõude ja hüvitamisnõude osas menetlusse, kuid jättis 20.12.
49. a määrusega hüvitamisnõude osas läbi vaatamata. Halduskohtu 20.12.
50. a määruse põhjenduste kohaselt oli hüvitamisnõude läbi vaatamata jätmine tingitud sellest, et kaebaja esitas kohtuasjas nr 3-16-1398 kohtule sama aluse ja sama nõudega kaebuse ning see on kohtu menetluses. Halduskohtu 20.12.
51. a määrus jõustus 06.01.2017 edasi kaebamata. Seega oli alates halduskohtu 20.12.
52. a määruse jõustumisest käesolevas asjas menetluses üksnes kaebaja tühistamisnõue. Halduskohus on seda menetlusdokumentides ka arusaadavalt märkinud. Näiteks on halduskohus 20.12.
53. a määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt peatanud menetluse tühistamise nõuetes ja 24.04.
54. a määruses on vaidluse esemena märkinud üksnes tühistamisnõude. Mõlemad nimetatud määrused on kaebajale saadetud ka vene keelde 2 tõlgituna. Samuti oli halduskohtu 20.12.
55. a määruse selgitustesse märgitud määruse vaidlustamise kord.
56. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 187 lg 3 p 1 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
57. Halduskohus rahuldas 01.06.
58. a otsusega kaebuse tühistamisnõude osas, seega täies ulatuses. Halduskohtu otsus selles osas kaebaja õigusi rikkuda ei saa ja ühegi apellatsioonkaebuse väitega kaebaja tühistamisnõuete osas halduskohtule etteheiteid ei tee. Hüvitamisnõude läbi vaatamata jätmise osas on käesolevas asjas jõustunud kohtumäärus. Sellest tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus tagastada, sest isegi apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Tegemist ei ole ka puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seega ei ole põhjendatud ka apellatsioonkaebuse käiguta jätmine. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, siis ei võta ta seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas.
59. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
60. Kaebaja esitas ka taotluse koopia saamiseks apellatsioonkaebusest Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks.
61. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja
62. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust § 2 lg 2 p
63. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.09.
64. a kohtumäärus asjas nr 3-7-1-502-15).
65. Ringkonnakohtu arvates puudub kaebajal käesoleval hetkel vajadus apellatsioonkaebusest koopia saamiseks, sest tegemist on tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidega ja selle sisu on talle teada. Kaebaja väide, et koopia on vajalik Euroopa Inimõiguste Kohtu jaoks ei anna samuti alust jõuda teistsugusele seisukohale. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 35 lg 1 kohaselt saab individuaalkaebusega pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole alles pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist. Kuna käesolevas asjas ei ole veel jõustunud menetlust lõpetavat lahendit, siis ei ole riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendunud ning kaebajal ei ole antud hetkel võimalik Euroopa Inimõiguste Kohtu poole kaebusega pöörduda. Riigikohtu halduskolleegium on viidatud 08.09.
66. a määruses samuti märkinud, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus ning see ei ole edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk