Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 115§ 127§ 492§ 132§ 103

2-16-2697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-2697 Tsiviilasi Swe

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui 3 2-16-2697 kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 492

lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

1. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 18.02.2013 sai korter nr 15 aadressil Xxxxulatuslikke veekahjustusi, kuna kostja omandisse kuuluvas korteris nr 17 purunes toruvoolik (tl 6-8). 20.02.2013 ülevaatusaktis fikseeriti korteril nr 15 järgmised kahjustused: köögi lagi (ripplaepaneelid, kips, vill) vettinud (niiskusnäit niiskuslogeriga mõõdetult 148,0%) ja keskelt alla vajunud, koridori lagi (ripplaepaneelid, kips, vill) vettinud (niiskusnäit 73,7 – 153,5%) ja keskselt alla vajunud, köögi põrandaplaadi ja elutoa kilpparketi liitekohast jooksnud vesi parketi alla, mille tagajärjel oli naturaalparkett märgunud (niiskusnäit 81,8 – 109,3%), koridori ja köögi vahesein (topeltkips, struktuurkrohv) märgunud (niiskusnäit 81,8 – 103,6%), köögis tehnoloogilist šahti katva kipslaadi alaosa vettinud (niiskusnäit 160,1%), valamukapp märgunud (niiskusnäit 142,3%) ja lõhki paisunud, põrandariiul märgunud (niisuksnäit 157,0%) ja lõhki paisunud, väikeses toas tapeedil pruunid veejäljed (tl 13-15, tl 24-32). Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli kahjustada saanud korter nr 15 kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis nr XXXX (tl 9-11). 26.03.2013 hinnapakkumises hindas Xxxx OÜ kahjustada saanud korteri nr 15 köögi, elutoa ja koridori taastuse maksumuseks 3 648,38 eurot (tl 16). 01.04.2013 hinnapakkumises hindas Xxxx OÜ väikese toa taastuse maksumuseks 535,45 eurot (tl 17). 03.04.2013 hüvitas hageja korteri nr 15 omanikule kahju summas 4 186,83 eurot, so hinnapakkumiste järgse taastuse maksumuse, millest oli maha lahutatud kindlustusvõtja omavastutus (tl 12). 25.02.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 4 186,83 eurot (tl 18-20). 11.03.2014 esitas kostja vastuse tagasinõudele, milles keeldus kahju hüvitamast (tl 54-55).
2. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja vastutab korterile nr 15 tekkinud kahju eest.
3. Hageja on esitanud kostja vastu

§ 492lg-st 1 tuleneva kindlustusandjale kuuluva tagasinõude.

Tagasinõude rahuldamiseks peab kostja vastutama tekkinud kahju eest. Hageja märgib, et kahju tekkis kostja reaalosa piirides paikneva veetoru purunemisest. Kostja leiab, et purunenud veevoolik asus korteriühistu vastutusalas. 18. Riigikohus on otsuse 3-2-1-129-13 punktides 21-22 leidnud, et korteriomandiseadusest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist

§ 115lg 1 alusel.

Kannatanud korteriomanik võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 4 2-16-2697 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

1. Puudub vaidlus ning see nähtub kohtule esitatud piltidelt, et veeleke sai alguse kostja korteri köögikapi taga paiknevast veevooliku purunemisest (tl 91-92). Piltidelt ja menetlusosaliste selgitustest nähtub, et tegemist oli üldveetorust kostja korteri veetarbimise jaoks veetud toruga. Seega oli tegemist kostja korteri jaoks vajaliku eseme, mitte ühiseks kasutamiseks mõeldud veetorustikuga. Eelneva tõttu kuulub vastav toru kostja korteriomandi reaalosa hulka, mille korrashoiu kohustus tulenes kostjale KOS § 11 lg 1 p-st
2. Kohus leiab, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat reaalosa korrashoiu kohustust, mille tagajärjel sai võimalikuks veeleke.
3. KOS lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga

§ 103lg 2 mõttes.

Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud vääramatu jõu asjaolusid. Asjaolu, et korteriühistu on sama kahjujuhtumi osas teistele kindlustusandjatele kahju hüvitanud (tl 49-51, tl 60-61), ei oma tähendust. Vastav asjaolu ei väära seadusest tulenevat kostja vastutust kahju põhjustamise eest. See, kas kostja küttis korterit piisavalt ei oma kostja vastutuse osas tähendust. Kohus jätab vastavad tõendid tähelepanuta (tl 83-87, tl 104-105). 21. 20.02.2013 ülevaatusaktiga on tõendatud kahju tekkimine korterile nr 15 (tl 13-15). Esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja korterile nr 15 tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks järginud veevooliku korrashoius hoolsuskohustust, ei oleks veeleke saanud toimuda. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Seega vastutab kostja tekkinud kahju eest. 22.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Nähtuvalt kohtule esitatud Xxxx OÜ 26.03.2013 ja 01.04.2013 hinnapakkumistest olid kahjustada saanud korteri nr 15 parandamise kulud kokku 4 186,83 eurot (tl 16-17). Hageja on vastava kahju hüvitanud korteri nr 15 omanikule (tl 12), mistõttu omab hageja

§ 492lg 1 alusel tagasinõuet kostja vastu.

Hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4 186,83 eurot. Menetluskulud
2. Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 167 lg-st 1 ja 2 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
4. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 5 2-16-2697 Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista riigilõivu 350 eurot. Eraldi menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei ole, sh õigusabikulude väljamõistmiseks. Hageja poolt riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 38). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 6