← Eesti

1-16-2473/59

Obsah (7)§ 294§ 298§ 831§ 68§ 288§ 14§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2473 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Ke

§ 294

lg 1, Gen Arro süüdistuses

§ 298

lg 1 ning OÜ V.I.P süüdistuses

§ 298lg 3 järgi Kohtuistung 4.

aprill 2016 Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus, üldmenetluses Apellandid Süüdistatava Taavi Lemmingu kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver; süüdistatavate Gen Arro ja OÜ V.I.P kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Küllike Kask Kaitsjad Taavi Lemmingu kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver; Gen Arro ja OÜ V.I.P kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatavad Taavi Lemming (isikukood 38212316013); varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 24.-
  3. märts 2015 Gen Arro (isikukood 38406194215); varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 24.-
  4. märts 2015 OÜ V.I.P (registrikood 10709998); karistusregistrisse kantud ei ole RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Pärnu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a kohtuotsus Taavi Lemmingu

§ 294

lg 1 järgi, Gen Arro

§ 298lg 1 järgi ja OÜ V.I.P.

§ 298 lg 3 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas; menetluskulude väljamõistmise;

§ 831ja § 84 alusel konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise osas ning OÜ V.I.P.

raamatupidamisdokumentide (pakend 8); KS ja Taavi Lemmingu vahelise kokkulepe lepingu muutmiseks; ja OÜ V.I.P. raamatupidamisdokumentide (Lukoili kviitung nr 285632/02 ja Olerexi kviitung nr 2721 802008) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõenditena kriminaalasja materjalide juurde jätmise osas. 2. Uue otsusega: 1) Mõista Taavi Lemming

§ 294

lg 1 järgi õigeks; 2) Mõista Gen Arro

§ 298

lg 1 järgi õigeks; 3) Mõista OÜ V.I.P.

§ 298lg 3 järgi õigeks; 4) Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada järgmised kriminaalasja juures olevad objektid: - OÜ-le V.I.P. raamatupidamisdokumendid (pakend 8), mis asuvad kriminaalasja materjalide kolmandas köites lk 246; - Taavi Lemmingule kokkulepe lepingu muutmiseks (KS ja Taavi Lemming); - OÜ-le V.I.P. raamatupidamisdokumendid (Lukoili kviitung nr 285632/02, Olerexi kviitung nr 2721 802008 ja AS Würth müügiarve nr 1968321); 5) KrMS § 181 lg 1, 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja Taavi Lemmingu kasuks 7 810 eurot (seitse tuhat kaheksasada kümme eurot) õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks; 6) KrMS § 181 lg 1, 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja Gen Arro kasuks 1 358,49 eurot (üks tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot nelikümmend üheksa senti) õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks; 7) KrMS § 181 lg 1, 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja OÜ V.I.P. kasuks 4 521,51 eurot (neli tuhat viissada kakskümmend üks eurot viiskümmend üks senti) õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks; 8) Muud menetluskulud 2 507,58 eurot, s.o määratud kaitsja tasu 2 418 eurot ja tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 89,58 eurot jätta riigi kanda. 3. Muus osas, s.o teiste asitõendite, CD- ja DVD-plaatide suhtes võetud meetmete osas, jätta kohtuotsus muutmata. 4. Apellatsioonid rahuldada. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 2 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Taavi Lemmingule on esitatud süüdistus

§ 294

lg 1 järgi selles, et tema, olles Saarde valla varade haldamisega tegeleva äriühingu OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liige, s.o ametiisik, võttis altkäemaksuna vara OÜ V.I.P juhatuse liikmelt Gen Arrolt selleks, et eelistada Saarde vallas tööde tegemisel OÜ-d V.I.P ja seeläbi soodustada ühingu majandustegevust. OÜ V.I.P juhatuse liige G. Arro andis T. Lemmingule

  1. veebruaril 2014 Swedbanga pangakaardi nr 5473720000640334, mida T. Lemming kasutas isiklikuks otstarbeks, makstes sellega perioodil
  2. veebruarist 2014 kuni
  3. märtsini 2015 tangitud kütuse eest erinevates tanklates ning ostetud kauba ja muude teenuste eest kokku 2 908,03 euro ulatuses. Samuti andis OÜ V.I.P juhatuse liige G. Arro T. Lemmingule sularaha OÜ V.I.P Swedbank arveldusarvelt EE602200221015516740 kokku 2 600 eurot Kilingi-Nõmmes ühetoalise korteri aadressil XXX ostmiseks. Samuti tasus G. Arro kokkuleppel T. Lemminguga
  4. detsembril 2014 samalt arveldusarvelt OÜ Pärnu Soojuspumbad arve, millega ostis kaks soojuspumpa, millest üks maksumusega 975 eurot paigaldati T. Lemmingu korterisse aadressil Kilingi-Nõmme, XXX. Vastusooritusena sai OÜ V.I.P alates
  5. a jaanuarist kuni
  6. veebruarini 2015 äriühingult OÜ Saarde Kommunaal erinevaid töid, mille eest tasuti kogusummas 37 988,22 eurot. 1.
  7. Gen Arrole on esitatud süüdistus

§ 298

lg 1 järgi selles, et tema, olles OÜ V.I.P juhatuse liige, andis OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liikmele ametiisik T. Lemmingule altkäemaksu kogusummas 6 483,03 eurot selle eest, et OÜ Saarde Kommunaal eelistaks Saarde vallas tehtavatel töödel OÜ-d V.I.P. Vastusooritusena sai OÜ V.I.P alates 2014. a jaanuarist kuni 27.02.2015 äriühingult OÜ Saarde Kommunaal erinevaid töid, mille eest tasuti kogusummas 37 988,22 eurot. 1.3. OÜ-le V.I.P on esitatud süüdistus

§ 298lg 3 järgi selles, et OÜ V.I.P oma juhatuse liikme G.

Arro tegevuse läbi andis OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liikmele ametiisik T. Lemmingule altkäemaksu kogusummas 6 483,03 eurot selle eest, et OÜ Saarde Kommunaal eelistaks Saarde vallas tehtavatel töödel OÜ-d V.I.P. Vastusooritusena sai OÜ V.I.P alates

  1. a jaanuarist kuni
  2. veebruarini 2015 äriühingult OÜ Saarde Kommunaal erinevaid töid, mille eest tasuti kogusummas 37 988,22 eurot. 2.
  3. Pärnu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsusega tunnistati T. Lemming süüdi

§ 294

lg 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 4 850 eurot. Karistusaja hulka arvati 3 päeva eelvangistust, mille ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 191 päevamäära, s.o 4 631,75 eurot.

§ 831ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras mõisteti T.

Lemmingult välja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, s.o 2 600 eurot, mille täitmise tagamiseks jäeti aresti alla T. Lemmingule kuuluv kinnistu asukohaga Pärnumaa, Kilingi-Nõmme, XXX.

§ 831

alusel konfiskeeriti õhk-õhk soojuspump GREE G10 Inverter Viola WIGRE-GWH12RB.

§ 831ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras mõisteti T.

Lemmingult välja konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa, s.o 2 908,03 eurot. Maakohus mõistis T. Lemmingult kriminaalmenetluse kuludena 3 välja 705 eurot sundraha, tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 29,86 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 2 730 eurot. 2.2. Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2017. a otsusega tunnistati G. Arro süüdi

§ 298

lg 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1 534,50 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust, mille ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 141 päevamäära, s.o 1 442,43 eurot. Maakohus mõistis G. Arrolt kriminaalmenetluse kuludena välja 705 eurot sundraha ja tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 29,86 eurot. 2.3. Pärnu Maakohtu 17. jaanuari 2017. a otsusega tunnistati OÜ V.I.P süüdi

§ 298lg 3 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 4 000 eurot.

Maakohus mõistis OÜ-le V.I.P kriminaalmenetluse kuludena välja 705 eurot sundraha ja tunnistajatele kriminaalmenetlusega tekkinud kulud 29,86 eurot. 2.

  1. Maakohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
  2. Maakohus leidis, et T. Lemmingu, G. Arro ja OÜ V.I.P süü on neile etteheidetavas kuriteos tõendatud. Oma seisukohta põhjendas maakohus alljärgnevalt. 3.
  3. Kohus tuvastas, et T. Lemming oli OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liikmena ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1 ja

§ 288lg 1 tähenduses.

Tunnistaja AA (Saarde Vallavalitsuse vallavanem) ütluste kohaselt asutas Saarde Vallavalitsus kõnealuse eraõigusliku juriidilise isiku selleks, et korraldada Saarde valla heakorda, veemajandust ja majandusküsimusi ning selle ainus osa kuulus Saarde vallale. Ühingu eelarve kujunes valla käest nö tellitud töödest tuleneva tasu eest, lisaks olid osad objektid nö sihtfinantseeringuga. Seega täitis äriühing avalikku ülesannet. T. Lemming oli äriregistri väljavõttest nähtuvalt alates

  1. märtsist 2008 äriühingu ainus juhatuse liige, kelle ülesandeks oli mh juhtida ja esindada osaühingut kõikides õigustoimingutes. Eelnevat tõendas ka
  2. märtsil 2015 läbiotsimisel ära võetud dokumendid, sh juhatuse liikme
  3. veebruari
  4. a ja
  5. veebruari
  6. a teenistuslepingud. 3.
  7. Eluliselt ei olnud usutav ja teiste tõenditega ei riimunud G. Arro ja T. Lemmingu väide, et T. Lemming oli OÜ V.I.P „varjatud osanik“ ja tema osalus äriühingus oli tagatud firma kasutusse antud kalluriga. T. Lemming ei olnud äriregistri andmetel kunagi olnud OÜ V.I.P juhatuse liige või osanik. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt olid OÜ V.I.P juhatuse liikmed alates
  8. septembrist 2009 G. Arro, JK ja HL. Alates
  9. veebruarist 2014 oli G. Arro juhatuse ainuliige. Ühtlasi oli G. Arro ka alates
  10. veebruarist 2014 osaühingu ainus osanik. Tunnistaja HL selgitas, et temal ja G. Arrol oli ühel hetkel olnud arutlusel osanikeringi laiendamine ja T. Lemmingu kaasamine, kuid nad ei jõudnud seda juriidilistelt vormistada. Neil oli suuline kokkulepe
  11. a novembrist, et OÜ-l V.I.P on kolm võrdset osanikku, n.o HL, T. Lemming ja G. Arro. Kokkuleppe kohta vormistati
  12. novembril 2011 dokument, kuid sellel puudusid allkirjad. Sel perioodil kasumi jaotamist või muul viisil ühingust raha väljavõtmist ei toimunud. Selline kooslus püsis kuni G. Arro ühingu ainuosanikuna äriregistrisse kandmiseni. Selle eest 4 maksis G. Arro HL-le 6 000 eurot. T. Lemming ja G. Arro andsid ütlusi selle kohta, et T. Lemming lisandus osanike ringi varjatud osanikuna
  13. a ja T. Lemmingu osalus oli kaetud kalluriga. Kolme osaniku vahelist kokkulepet ei allkirjastatud, sest T. Lemming ei soovinud seda ametiseisundi tõttu.
  14. mai
  15. a vaatlusprotokollist nähtus, et
  16. novembril 2011 ei soetanud OÜ V.I.P ühtegi sõidukit. Ainus kallur soetati
  17. juulil
  18. Seega on tõendatud, et
  19. a arutati kokkulepet, kuid idee jäi pooleli. Asjaolu, et mitmed tunnistajad andsid ütlusi sedastades, et pidasid nii T. Lemmingut kui G. Arrot OÜ V.I.P esindajateks, ei kinnitan seda, et T. Lemming oli tõepoolest „varjatud osanik“. Isegi juhul, kui
  20. a novembrist sai T. Lemmingust osanik, muutus see hetkel, kui äriühingu ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks sai G. Arro. Seda enam, et G. Arro ainsana tasus HL-le tema osa eest. 3.
  21. Järgnevalt tuvastas kohus, et T. Lemming eelistas OÜ-d V.I.P tööde tegemisel OÜ-s Saarde Kommunaal. Asjaolu, et OÜ V.I.P tegi OÜ-le Saarde Kommunaal töid kokku 37 988,22 euro eest, on tõendatud erinevate arvete ja meilivahetusega. Osapoolte meilivahetusest nähtub ühtlasi, et T. Lemming pöördus tööde tellimiseks ise OÜ V.I.P poole. Samuti on
  22. mai
  23. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestlusest näha, et töö tegemisest OÜ-le Saarde Kommunaal oli huvitatud ka KS, kellele T. Lemming väitis, et tööd anda ei ole.
  24. detsembri
  25. a kõnest T. Lemmingu ja RL vahel nähtub aga, et OÜ V.I.P ei jõua kõiki töid ära teha. Seega eelistas T. Lemming OÜ-d V.I.P teistele. OÜ Saarde Kommunaal oli OÜ V.I.P üks suurimaid raha sissetoojaid. T. Lemming selgitas, et OÜ V.I.P oli ainus, kes nõustus vajalikke töid pakutava raha ja lühikese etteteatamise tähtajaga tegema. Eelnevaga soodustas T. Lemming OÜ V.I.P majandustegevust. Tunnistajate ER, RT ja PV ütlustega on tõendatud, et OÜ-le Saarde Kommunaal tegi teiste hulgas töid OÜ V.I.P. Muu hulgas selgitasid tunnistajad, et üldjuhul tehti töid OÜ Saarde Kommunaal töölistega, kuid kui ise kõikide töödega hakkama ei saadud või vastavaid töömehi ei olnud, siis osteti teenust sisse.
  26. märtsi
  27. a vaatlusprotokolliga ja
  28. veebruari
  29. a vaatlusprotokolliga tuvastati, et OÜ Saarde Kommunaali osa OÜ V.I.P tulus oli aasta-aastalt kasvanud. Kusjuures
  30. a (s.o pärast G. Arro ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks saamist) moodustasid need üle 30% kogutulust. 3.
  31. Altkäemaksuna anti T. Lemmingu kasutusse alates
  32. veebruarist 2014 OÜ V.I.P pangakaart, mida T. Lemming kasutas kütuse, kaupade ja muude teenuste eest maksmiseks kogusummas 2 908,03 eurot. Samuti sai T. Lemming OÜ-lt V.I.P 2 600 eurot sularaha korteri ostmiseks, mille G. Arro võttis eelnevalt äriühingu pangakontolt välja, ning õhk-õhk soojuspumba väärtuses 975 eurot. 3.4.
  33. Asjaolu, et T. Lemmingu valduses oli OÜ V.I.P pangakaart, on tõendatud järgmiste tõenditega: T. Lemmingu kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga,
  34. mai
  35. a vaatlusprotokolliga ja Olerex AS vastusega. Samuti kinnitasid süüdistatavad ise, et G. Arro andis T. Lemmingule HL tagastatud OÜ V.I.P pangakaardi. Pangakaardiga tasuti ajavahemikul
  36. veebruarist 2014 kuni
  37. märtsini 2015 erinevates kütusetanklates, erinevate teenuste kasutamise ja ostude eest. Asjaolu, et kõnealust pangakaarti kasutas just T. Lemming, on tõendatud kütusetanklate saadetud turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollide, sideettevõtjatelt saadud andmete protokollide ja tunnistaja KP ütlustega. 5 3.4.
  38. T. Lemming ostis
  39. detsembril 2014 Kilingi-Nõmmes ühetoalise korteri, mille ostmiseks sai OÜ-lt V.I.P altkäemaksuna 2 600 eurot. G. Arro võttis vastavalt OÜ V.I.P pangakonto väljavõttele nimetatud summa välja kolmes jaos: 1 500 eurot
  40. detsembril 2014, 600 eurot
  41. detsembril 2014 ja 500 eurot
  42. detsembril 2014, s.o ajal, kui toimusid korteri ostu-müügi läbirääkimised ja andis selle T. Lemmingule. T. Lemming maksis korteri eest kokku 3 500 või 4 000 eurot osaliselt sularahas ja osaliselt ülekandega ning sai vastavalt müügija asjaõiguslepingule korteri omanikuks. T. Lemming maksis ise korteri kommunaalarvete eest. Paljasõnased ja tõendamata olid T. Lemmingu ja G. Arro ütlused selle kohta, et korter osteti kahe peale ja see pidi ühtlasi olema OÜ V.I.P vara. 3.4.
  43. Vaatlusprotokollid, jälitusprotokoll, läbiotsimisprotokoll ja tunnistaja RT ütlused tõendavad, et OÜ V.I.P arveldusarvelt tasus G. Arro soojuspumba eest (väärtusega 975 eurot), mis paigaldati T. Lemmingu korterisse. Ühingu nn musta kassa lahtris „sisse“ olev kirje „812 õhksoojuspump“ ei tõenda, et T. Lemming tasus õhksoojuspumba eest sularahas osaühingu kassasse. 3.
  44. Praegusel juhul esines altkäemaksu andja ja võtja vahel ekvivalentsussuhe. Ametiisik T. Lemming võttis ametialase teo ette talle lubatud või antud hüve tõttu ja suurendas sellega OÜ V.I.P majandustegevust. Samuti oli T. Lemmingu tegu seotud tema ametipädevusega – ta oli OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liikmena pädev korraldama äriühingu tegevust. 3.
  45. Kuivõrd alates
  46. jaanuarist 2015 ühendati karistusõiguse revisjoni seadusega pistise ja altkäemaksu võtmise, andmise ja vahendamise koosseisud selliselt, et

§ 294

koosseisule vastav tegu oli karistatav sõltumata sellest, kas ametiisik pani ebaseadusliku hüve eest toime tema ametiseisundi vaatepunktist õiguspärase või õigusvastase teo, ei olnud vaja tuvastada, kas T. Lemming pani toime ebaseadusliku toimingu või mitte, sh kas eelistamine oli ebaseaduslik. 3.7. T. Lemming ja G. Arro (sh OÜ V.I.P esindajana) panid eelnevalt kirjeldatud teod toime otsese tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud süüdistatavate käitumises õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemist. 3.8.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on toime pannud tema organ või selle liige juriidilise isiku huvides. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-st 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 306 lg-st 1 tulenevalt on juhatus juriidilise isiku organ. 4.

§ 294

lg 1 ja § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 298lg 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse.

Kohus lähtus karistuse mõistmisel toimepandud tegude tehioludest, sh sellest, et puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, samuti süüdlaste isikutest ning süüdistavate kriminaal- või väärteokorras karistatuse puudumisest. T. Lemmingule ja G. Arrole mõistis maakohus rahalise karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmäära ja OÜ-le V.I.P rahalise karistuse sanktsiooni miinimummääras. Kohus mõistis 6 T. Lemmingule karistuseks 200 päevamäära (tema keskmine 2013. a päevasissetulek oli 24,25 eurot), s.o 4 850 eurot, lugdes selle hulka

§ 68lg 1 alusel 3 päeva eelvangistust (24.-26.

märts 2015). Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, luges maakohus kandmisele kuuluvaks karistuseks 191 päevamäära, s.o 4 631,75 eurot. G. Arrole mõistis maakohus karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära (tema keskmine 2013. a päevasissetulek oli 10,23 eurot), s.o 1 534,50 eurot, lugedes karistuse hulka

§ 68lg 1 alusel 3 päeva eelvangistust (24.-26.

märtsini 2015). Arvestades, et ühele eelvangistuspäevale vastas rahalise karistuse 3 päevamäära, tuli lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 141 päevamäära, s.o 1 442,43 eurot. OÜ-le V.I.P mõistis kohus rahalise karistuse 4 000 eurot. 5. Kohus konfiskeeris

§ 831

alusel õhk-õhk soojuspumba GREE G10 Inventer Viola WIGRE-GWH12RB ja kohustas andma selle riigi omandisse. Kuivõrd T. Lemming oli OÜ V.I.P pangakaardi kasutamise tulemusena saadud 2 908,03 eurot ja sularahana antud 2 600 eurot ära tarvitanud, mõistis kohus

§ 831lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras T.

Lemmingult välja kriminaaltulu väärtusele vastavad summad. Kohus jättis kinnistu aadressil Pärnumaa, Kilingi-Nõmme linn, XXX konfiskeeritud 2 600 euro täitmise tagamiseks aresti alla. Kohus ei pidanud põhjendatuks prokuröri taotlust nimetatud kinnisasi konfiskeerida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid kaitsjad. 6.
  2. G. Arro ja OÜ V.I.P kaitsja taotleb otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist. 6.1.
  3. Kaitsja leiab, et maakohus ei järginud KrMS § 3051 lg 1 nõudeid. Kohtuotsus kujutab endast tunnistajate ütluste lühirefereeringut, kuid tõendite analüüs puudub. Samuti ei ole kohtuotsuses võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. 6.1.
  4. Praegusel juhul puuduvad tõendid selle kohta, et G. Arro andis T. Lemmingule altkäemaksu. Tööd, mida OÜ V.I.P OÜ-le Saarde Kommunaal tegi, olid vajalikud ning tõendid selle kohta, et T. Lemming eelistas OÜ-d V.I.P teistele, puuduvad. OÜ-l Saarde Kommunaal oli ka teisi koostööpartnereid, kelle poole pöörduti sõltuvalt sellest, missugust tööd oli vaja teha. Samuti ei tuvastatud uurimise käigus ekvivalentsussuhet altkäemaksuandja ja -võtja vahel. 6.1.
  5. Tunnistaja HL ja süüdistatavate ütlustega on veenvalt tõendatud, et T. Lemming oli OÜ V.I.P varjatud osanik, kes tasus osaühingu osa eest veoautoga. Asjaolu, et nimetatud kalluri soetamise kuupäevaks oli ühingu amortisatsiooni aruandes masinate ja seadmete loetelus märgitud
  6. juuli 2012, ei tõenda, et kalluri ei olnud OÜ V.I.P omandis juba varem. Samuti ei oma praegusel juhul tähendust see, et äriregistris puudus märge T. Lemmingu kui äriühingu osaniku kohta, sest eelnev oli taotluslik T. Lemmingu ametiseisundi tõttu. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel ei kohanud ka OÜ V.I.P töötaja TR äriühingus töötades T. Lemmingut. Viimane käis 7 OÜ-s V.I.P õhtuti ja nädalavahetuseti. Tunnistajate KP ja JP ütlustega on tõendatud, et T. Lemming osales OÜ V.I.P tegevuses ja esindas äriühingut koos G. Arroga. Kuna T. Lemming oli OÜ V.I.P varjatud osanik ja tegutses mh OÜ V.I.P huvides, ei olnud G. Arrol ja OÜ-l V.I.P eesmärki kallutada ametiisikut tegema nende kasuks teatud tehinguid. 6.1.
  7. Väär on kohtu väide, et pärast G. Arro OÜ V.I.P ainuomanikuks ja juhatuse liikmeks saamist kasvas märkimisväärselt teenuste maht, mida OÜ V.I.P osutas OÜ-le Saarde Kommunaal. Suurenemine oli seotud valimistega, sest enne valimisi tellis vald ise töid otse alltöövõtjatelt, aga pärast valimisi delegeeris osa töödest OÜ-le Saarde Kommunaal. Kuivõrd OÜ Saarde Kommunaal tööjõud ei suurenenud, tuli rohkem teenust sisse osta. 6.1.
  8. T. Lemming ei kasutanud pangakaarti ainult isiklikul otstarbel, vaid kasutas seda OÜ V.I.P osanikuna. Kütuse tankimine oli seotud OÜ V.I.P majandustegevusega või oli käsitletav kasumi väljavõtmisena. Eelnevat tõendab ka T. Lemmingu märkmik, kust nähtus lisaks, missuguseid kulutusi T. Lemming oli kandnud seoses OÜ V.I.P tegevusega. 6.1.
  9. Korter osteti OÜ V.I.P rahaliste vahendite eest ja osa sissemaksust tasusid nii G. Arro kui T. Lemming. Korteri müügilepingus kajastus üksnes T. Lemmingu nimi, sest ta ei olnud äriregistrisse OÜ V.I.P osanikuna kantud. 6.
  10. T. Lemmingu kaitsja taotleb otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist ning kriminaaltulude ja õhksoojuspumba konfiskeerimata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja, et kohus määraks T. Lemmingule mõistetud rahalise karistuse täitmisele osade kaupa ühe aasta jooksul. 6.2.
  11. Kohus ei vaadelnud tõendeid kogumis, mistõttu jõudis valede järeldusteni. T. Lemming oli OÜ V.I.P varjatud osanik algul koos G. Arro ja HL-ga ning hiljem G. Arroga kahekesi. Tal oli isiklik huvi OÜ V.I.P majandusjärje parandamiseks, selleks ei olnud talle vaja altkäemaksu anda. T. Lemming ei olnud äriregistri andmetel OÜ V.I.P osanik, sest ta soovis vältida enese avalikku seostamist konkreetse ettevõttega. Samas tuli äriregistri andmete hindamisel silmas pidada, et äriregister ei ole õigustloova tähendusega register, see kannab informatiivse andmekogu funktsiooni. T. Lemmingu osalus oli kaetud Ford kalluriga. Eelnevat ei väära ühes ühingu dokumendis märgitu, et sõiduk soetati äriühingule
  12. juulil 2012, mitte
  13. novembril
  14. Praktikas on tavapärane, et sõiduki müüki ei vormistata koheselt Maanteeametis. Samal ajal rääkis kalluri olemasolust ja selle kui osaluse tagatisest/sissemaksest kokku neli tõendit. 6.2.
  15. Samuti on vale kohtu järeldus, et kui ka kolmepoolne kokkulepe oli olemas, lõppes see G. Arro ainuosanikuna äriregistrisse kandmisel. HL-le maksis ühingust väljaastumisel raha OÜ V.I.P ja mitte G. Arro. Samuti on märkimisväärne HL tuludeklaratsiooni lahtrisse 6.4 kantud summa kirjeldus: „Aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali, täis- või usaldusühingu sissemakse vähendamisel, aktsiate, osade või osamakse tagasiostmisel või tagastamisel, samuti juriidilise isiku likvideerimisel saadud väljamakse.“ Puuduvad igasugused tõendid, et T. Lemmingule oleks makstud sarnast hüvitist. Samas veel
  16. a alguses pidas T. Lemming läbirääkimisi RMK ja AS S esindajatega OÜ V.I.P esindajana. 8 6.2.
  17. Süüdistusaktis altkäemaksuna nimetatud hüved ei olnud mitte altkäemaks, vaid T. Lemmingu kasum ettevõtlusest, v.a korter ja selles olev õhksoojuspump, sest need kuulusid vastavalt T. Lemmingu ja G. Arro vahelisele kokkuleppele OÜ-le V.I.P. 6.2.
  18. Põhjendamatult vähe on menetluses pööratud tähelepanu sellele, et tegude altkäemaksu võtmise ja altkäemaksu andmisena kvalifitseerimiseks peab soodustuse andmise ja ametiseisundit ärakasutava toimingu vahel olema seos. Üksnes ajalisest kokkulangevusest ei piisa. Ka ametnikel on õigus vastu võtta soodustusi. Eelnev võib rikkuda küll eetikanorme, kuid tegu ei ole koheselt altkäemaksuga. 6.2.
  19. Samuti on piisava tähelepanuta jäänud küsimus, milles seisnes OÜ V.I.P eelistamine teistele teenusepakkujatele. Kaitsja märkis, et T. Lemmingul oli õigus ka ise töö pakkumiseks pöörduda OÜ V.I.P poole olukorras, kus teenuse ostmiseks ei olnud kohustuslik hanke korraldamine. Nimetatud süüteo koosseisu kuuluva objektiivse tunnuse osas rikuti T. Lemmingu kaitseõigust, sest T. Lemming kuulis konkreetseid etteheiteid oma tegevusele eelnevalt kirjeldatud osas alles kohtuotsuses. 6.2.
  20. Asjaõiguslikult ei ole võimalik konfiskeerida õhksoojuspumpa, sest paigaldamisel muutus see kinnisasjaga püsivalt ühendatud esemeks, mis lakkas olemast iseseisev vallasasi. Kinnisasi ja vallasasi ei saa olla erinevas omandis, mistõttu ei saanud õhksoojuspumpa käsitleda kinnistust eraldiseisvana.
  21. Ringkonnakohtu istungil
  22. aprillil 2017 jäid apellandid apellatsioonide juurde ja palusid maakohtu otsuse tühistada ning süüdistatavad õigeks mõista. Süüdistatavad toetasid enda kaitsjate apellatsioone. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, paludes jätta need rahuldamata ja paludes jätta maakohtu otsuse muutmata. T. Lemmingu kaitsja esitas taotluse süüdistatavate täiendavaks ülekuulamiseks, kuid kohtukolleegium jättis selle taotluse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  23. Kriminaalkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud süüdistatavate ja nende kaitsjate apellatsioonide, prokuröri vastuväidete, maakohtu vaidlustatud otsuse ja maakohtus uuritud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Apellatsioonide kohta märgib kolleegium järgmist.
  24. Kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt, kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul samade tõendite alusel õigeks, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellises olukorras peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo asjas nr 3-1-1-107-03, p 9). Arutatavas asjas on maakohus tõendeid 9 hinnates jätnud osadele tõenditele hinnangu andmata ja tõenditele antud hinnangus ei ole arvestanud tõendeid kogumis. Eelnimetatud rikkumised on viinud kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja maakohtu ebaõigete järeldusteni. 10.

§-s 294 sätestatud süüteokooseisu objektiivsed tunnused seisnevad selles, et ametiisik nõustub endale või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega või võtab vara või muu soodustuse vastu vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest.

§ 298näeb seevastu karistuse ette teo eest, millega altkäemaksu antakse.

Altkäemaksu lubamisega nõustumine tähendab ametiisiku nõusolekut, et talle antakse üle vara või muu soodustus. Pakkumise vastuvõtmine võib olla nii selgesõnaline, konkludentne kui ka tingimuslik, kuid peab avalduma tajutaval viisil. Seejuures piisab süüteokoosseisu realiseerimiseks aktiivse poole ettekujutusest, et teine pool tunnetab ekvivalentsussuhet (RKKKo asjas nr 3-1-1-10-09, p 24.2). 11. Menetlusosalistel puuduvad vastuväited maakohtu järeldustele osas, milles kohus tuvastas, et T. Lemming oli ametiisik

§ 288lg 1 mõttes, kelle tegevusele olid seadustes sätestatud piirangud.

Tema ametiisikuks olemine on veenvalt tõendatud Saarde Vallavolikogu otsustega nr 3 ja nr 26, Osaühing Saarde Kommunaali äriregistri väljavõtte ja põhikirjaga, Saarde Vallavalitsuse vallavanema AA ütluste ja T. Lemmingu juhatuse liikme lepingutega. Neist dokumentidest nähtub, et OÜ Saarde Kommunaal asutas Saarde vald, kes on ühtlasi ühingu ainuosanik, Saarde valla varade haldamiseks ning ühingu ainus juhatuse liige on olnud alates

  1. märtsist 2008 T. Lemming. Samuti nentisid kõik süüdistatavad, et süüdistusaktis märgitud tehingud leidsid aset, s.t OÜ V.I.P. osutas teenust OÜ-le Saarde Kommunaal ja viimane maksis esitatud arvete alusel tehtud tööde eest. Eelnev on tõendatud
  2. märtsi
  3. a ja
  4. veebruari
  5. a vaatlusprotokollidega ning OÜ Saarde Kommunaal raamatupidaja ER, töödejuhataja RT, töölise PV ning OÜ V.I.P. töötajate RL ja TR ütlustega. Süüdistatavatel puudusid vastuväited maakohtu järeldustele ka osas, milles maakohus tuvastas, et T. Lemmingu kasutuses oli OÜ V.I.P. pangakaart ja et Kilingi-Nõmmes aadressil XXX asuv korter (registriosa nr XXXXXXX) osteti osaliselt ning õhksoojuspump täies ulatuses OÜ V.I.P. rahaliste vahendite arvelt. Eelnev on tõendatud T. Lemmingu
  6. märtsil 2015 kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, 3., 6.,
  7. ja
  8. aprilli
  9. a, ning
  10. ja
  11. mai
  12. a vaatlusprotokollidega;
  13. märtsi
  14. a läbiotsimisprotokolliga,
  15. mail 2015 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga,
  16. ja
  17. aprilli
  18. a aktsiaseltsi Olerex kirjadega,
  19. aprilli
  20. a AS Alexela Oil kirjaga,
  21. aprilli
  22. a Lukoil Eesti AS kirjaga, OÜ V.I.P. endise osaniku HL ja Aleksandri hotelli teenindaja KP ütlustega.
  23. Samas ei nõustunud apellandid maakohtu järeldusega, et G. Arro ja OÜ V.I.P. oma juhatuse liikme G. Arro tegevuse läbi andsid T. Lemmingule altkäemaksu ja viimane võttis pakutu tasuna ametiseisundi kasutamise eest vastu. Kolleegium nõustub apellantidega, et maakohus ei ole sellele järeldusele jõudnud kõiki tõendeid kogumis hinnates ja on põhjendamatult jätnud mitmed asjakohased tõendid kogumist välja. Apellandid on seisukohal, et G. Arro ja OÜ V.I.P. ei andnud T. Lemmingule vara ametiseisundi kasutamiseks. T. Lemmingule üle antud varaga hüvitati tema OÜ V.I.P. majandustegevuse raames kantud kulusid või maksti välja kasum, sest T. Lemming oli OÜ V.I.P. osanik varjatud kujul. T. Lemming ja G. Arro ütluste kohaselt sõlmised nemad ja HL
  24. novembril 2011 kolmepoolse kokkuleppe, mille kohaselt oli OÜ-l 10 V.I.P. alates nimetatud kuupäevast kolm võrdse osalusega osanikku: HL, G. Arro ja T. Lemming. T. Lemmingu osalus oli kaetud ühingu kasutusse antud veoauto – kalluriga Ford Transit (V kd lk 60, 78). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et süüdistatavate versioon oli paljasõnaline ja ei haakunud teiste kogutud tõenditega. 13.
  25. Õige on maakohtu märgitu, et äriühingu muutused osanike ringis ei saa reeglina toimuda kolmepoolse suulise või allkirjadeta kokkuleppe alusel. Olukorda, kus seniste osanike ringi lisandub uus osanik, kes annab selleks ühingu omakapitali hulka rahaliselt hinnatava vara, mis on võrdväärne teiste osanike panustega äriühingusse, on käsitletav osakapitali suurendamisena uute osade väljalaskmise teel (ÄS § 1921 p 1). Osakapitali suurendamiseks on vajalik osanike otsus, mille poolt on hääletanud 2/3 koosolekul osalenud osanike häältest või ÄS § 174 lg-s 2 nimetatud juhul vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse (ÄS § 196 lg 4). Alates registrikandest tekivad uuest osast õigused (sh hääleõigus). Seega ei saanud pelgalt suulise kokkuleppe alusel T. Lemmingul osaniku õigusi tekkida. Samas ei saa süüdistatavate toime pandud tegude asjaolusid

-is sätestatud kvalifikatsioonidega kõrvutades ja süüd hinnates, lähtuda ainuüksi sellest, missugused õiguslikud järelmid oleks ühe või teise asjaolu osas (praegusel juhul OÜ V.I.P. osanike ringi laiendamise kokkuleppe puhul) ette näinud tsiviilõigus. Kohtul tuleb

§-s 294 ja §-s 298 sätestatud koosseisude puhul hinnata, kas ametiisik oli nõus vara või muu soodustuse lubamisega või võttis selle vastu vähemalt osaliselt vastutasuna ametialase teo eest ja kas ametiisikule lubati või anti vara või muu soodustus selleks, et ta paneks toime ametialase teo. Kusjuures tulenevalt printsiibist, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, ei oma äriregistrikanne või selle puudumine suuremat tõendiväärtust kui teised tõendid, sh vaatlusprotokollid või ütlused. 13.

  1. Ühingu toonane osanik HL kinnitas, et tema, T. Lemming ja G. Arro tegid ühingu
  2. aastal omavahel mõttes kolmeks, kuid osalusi ei jõutud juriidiliselt vormistada. Tunnistaja selgitas, et neil oli selle kohta suuline kokkulepe, mis fikseeriti ka paberi peal ja T. Lemmingu osalus oli kaetud veoautoga. Erinevalt maakohtu seisukohast ei tulene kolleegiumi hinnangul HL ütlustest, et kokkuleppe sõlmimine jäi pooleli ja läbirääkimised ei päädinud osanike ringi laienemisega. Tunnistajale esitati istungil küll küsimus sõnastuses: „Miks siis see asi pooleli jäi ja miks see ei käivitunud sellisel kujul, nagu te mõtlesite?“ Kuid küsimus esitati reaktsioonina HL selgitusele, et T. Lemmingu kaasamise põhjuseks oli tema aktiivsus ning sellest tulenev lootus OÜ V.I.P. purjedesse rohkem tuult puhuda ja kasvatada firma käivet. Vastuseks küsimusele selgitas HL, et ta ei jõudnud asjaga rohkem tegeleda ja ühest Eesti otsast teise sõitmine ja asjade ajamine käis ühel hetkel üle jõu. Samuti tekkis neil lahkarvamus (I kd lk 195196). Seega ei öelnud HL, et tema, T. Lemmingu ja G. Arro vaheline kokkulepe OÜ V.I.P. osanike ringi laiendamiseks
  3. aastal jäi pooleli, vaid selgitas, miks tema ühel hetkel ühingu töös enam aktiivselt kaasa ei löönud. Samuti ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kokkuleppe pooleli jäämise sai tuletada HL selgitusest, et nad oleksid OÜ V.I.P. kirjutatud kolme peale, kui T. Lemmingul oleks teenistussuhe oma tööandjaga lõppenud. Vastupidi, eelnev tugevdab kaitseversiooni, et põhjus, miks äriregistrisse jäi vastav osanikukanne tegemata, seisneski asjaolus, et T. Lemming oli OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liige kuni
  4. aasta aprillini ja 11 ta ei soovinud afišeerida osanikuks olemist teises äriühingus, mis osutas OÜ-le Saarde Kommunaal teenuseid. HL selgitas mitmel korral, et neil oli kokkulepe alates dokumendis märgitud kuupäevast edasi liikuda kolmekesi ja edaspidi jaotada kasum kolme osaniku vahel. Tunnistaja sõnul kehtis kokkulepe hoolimata asjaolust, et juriidiliselt T. Lemmingu osalus registris ei kajastunud (I kd lk 195-196). 13.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul seadis maakohus põhjendamatult suure rõhuasetuse osanikevahelise kokkuleppe olemasolu hindamisel asjaolule, et kirjalikult vormistatud kokkuleppel ei olnud allkirju. Nii süüdistatavad kui tunnistaja HL kinnitasid, et kokkulepe osanikeringi laiendamiseks oli olemas ja nad lähtusid ühingu majandamisel viidatud kokkuleppest ning T. Lemmingu osa oli kaetud veoauto – kalluriga. Nende ütlused riimusid ka teiste menetluses kogutud tõenditega. Näiteks avaldas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töötaja KJ, et ta teab T. Lemmingut kui OÜ V.I.P. esindajat ja OÜ V.I.P. on RMK-le teenust osutanud umbes 3-5 aastat (istung leidis aset 08.11.2016). Kusjuures T. Lemming pöördus ise RMK poole OÜ V.I.P. esindajana (IV kd lk 179). Samuti selgitas S OÜ töötaja KP, et teab alates 2011-2012 nii G. Arrot kui T. Lemmingut OÜ V.I.P. esindajatena. Tunnistaja avaldas, et on tööalaselt suhelnud rohkem G. Arroga, kuid tõdes, et T. Lemming on käinud paaril korral OÜ V.I.P. ja S OÜ vahelise lepingu tõttu kohapeal ning kui ühte ei saa telefoni teel kätte, siis teise ikka saab (IV kd lk 182-183). S OÜ teine töötaja JP selgitas samuti, et suhtles T. Lemmingu ja G. Arroga kui OÜ V.I.P. esindajatega. Täiendavalt märkis JP, et T. Lemming on tulnud tarnitud praaktoote korral asja üle vaatama ja vahel kaubale järgi, kui S OÜ töötaja ei ole saanud kaupa ära viia (IV kd lk 186-187). Erinevalt maakohtu märgitust, ei ole kolleegiumi hinnangul eluliselt usutav, et T. Lemming panustas OÜ V.I.P. tegevusse sedavõrd palju ajalist ressurssi pelgalt sõbrasuhete tõttu G. Arroga. Asjaolu, et lepingud partneritega allkirjastas G. Arro ja mitte T. Lemming, ei ole tähelepanuväärne T. Lemmingu osanikustaatuse hindamisel, sest ühingu juhtimise ja esindamise õigus lasub juhatuse liikmel, kelleks oli alates
  6. veebruari 2014, s.o pärast HL ja JK juhatuse liikme volituste lõppemist, ainuisikuliselt G. Arro (IV kd lk 101). Praeguses menetluses ei ole väidetud, et T. Lemming on OÜ V.I.P. juhatuse liige. Süüdistatavad on veendunud, et T. Lemming on OÜ V.I.P. osanik, s.t äriühingu osa omanik, kellel on mh õigus saada dividende. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel ei tõenda ka OÜ V.I.P. kahe töötaja TR ja RL ütlused, mille kohaselt suhtlesid nad igapäevaselt tööasjus G. Arroga ja teadsid T. Lemmingut Osaühing Saarde Kommunaali juhina ja mitte OÜ V.I.P. osanikuna, et T. Lemming ei ole OÜ V.I.P. osanik. Need tõendavad üksnes asjaolu, et OÜ V.I.P. töötajatega tegeles G. Arro. 13.
  7. Nõndasamuti ei saanud HL, T. Lemmingu ja G. Arro kokkuleppe lõpetatuse hindamisel määravat tähtsust omistada asjaolule, et vaidlusaluses dokumendis ei olnud märgitud ühingu osa lunastamise objekti (kallurauto) registreerimisnumber. Asjas kogutud materjalidest nähtuvalt oli ühingu põhivarade hulgas
  8. a veebruaris üks kallur Ford Transit XXXXXX (IV kd lk 58). Ainuüksi asjaolu, et amortisatsiooni aruandes on masina soetamise kuupäevaks märgitud
  9. juuli 2012 ja mitte
  10. november 2011, kui väidetavalt leidsid aset läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine ning auto OÜ-le V.I.P. andmine, ei anna alust hinnata, et kokkulepe jäi katki. Eelnevat asjaolu tuleb vaadelda kogumis teiste tõenditega: OÜ V.I.P. põhivarade hulgas on ainult üks veoauto – kallur ja tunnistaja HL kinnitas, et veoauto oli reaalselt olemas. 12 Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et HL tunnistusest nähtuvalt andis T. Lemming veoauto üksnes OÜ V.I.P. kasutusse ja mitte omandisse. Maakohus tuletas eelneva HL jaatavast vastusest küsimusele, kas T. Lemming andis oma veoauto ettevõtte kasutusse. Samas jättis kohus tähelepanuta, et küsimusele eelnes HL tõdemus, et T. Lemmingu osalus ühingu osanikuks saamisel oli kaetud veoautoga. Protokollist nähtuvalt ei olnud tunnistaja vastus tingitud soovist eristada veoauto valduse ja omandi üleandmist (I kd lk 196). 13.
  11. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses ebaõigesti kajastanud ja tähenduse omistanud asjaolule, et HL-le maksis 6 000 eurot osanike ringist lahkumise eest G. Arro. HLle maksti 5 000 eurot OÜ V.I.P. rahaliste vahendite arvelt mustast kassast (III kd lk 36). 1 000 eurot kandis HL-le üle G. Arro isiklikult arveldusarvelt (IV kd lk 89), kuid eelnevat ei saa vaadata eraldi asjaolust, et
  12. mai
  13. a vaatlusprotokolli kohaselt on mustast kassast
  14. septembril 2014 välja võetud 500 eurot ja
  15. detsembril 2014 500 eurot selgitusega H lõpurahad (III kd lk 38, 40). Seega ei tõendanud eelnev asjaolu, erinevalt maakohtu sedastatust, et ühingu ainsaks osanikuks pärast HL lahkumist jäi G. Arro, kuivõrd G. Arro maksis ainuisikuliselt HL-le välja lõpurahad. HL-le maksti osa eest OÜ V.I.P. varadega, mis pärinesid ühingu mustast kassast. 13.
  16. Kolleegium ei nõustu maakohtu alternatiivse järeldusega, et kui ka ühel hetkel oli OÜ-l V.I.P. kolm osanikku, siis alates H. Lemmingu taandumisest ühingu tegevuse juhtimisest, sai G. Arrost ühingu ainuosanik. Äriregistri andmetel lõppes HL OÜ V.I.P. osanikuks olemine
  17. veebruaril
  18. HL ütluste kohaselt ei löönud ta ühingu tegevuses eriti kaasa juba
  19. a IV kvartalist ja alates nimetatud hetkest puudus tal ühingu tegevuse kohta ülevaade (I kd lk 197). Seega ei saanud HL anda usaldusväärseid tunnistusi selle kohta, kas T. Lemming jätkas OÜ V.I.P. osanikuna varjatud kujul või mitte. T. Lemmingu jätkuvat tihedat seotust OÜ-ga V.I.P. kinnitasid JP ütlused, kes avaldas, et suhtles alates
  20. a veebruarist, kui S OÜ-sse tööle asus, tööalaselt mõlemaga, s.o nii G. Arro kui T. Lemminguga (IV kd lk 186-187). Samuti on see tõendatud
  21. mai
  22. a ja
  23. septembri
  24. a jälitustoimingu protokollidega.
  25. mai
  26. a jälitustoimingu protokollis kajastus G. Arro ja T. Lemmingu vaheline telefonivestlus perioodil
  27. detsembrist 2014 kuni
  28. märtsini
  29. Viidatud ajavahemikul palus G. Arro ühel korral T. Lemmingul tuua murutraktorile neli laagrit, maksta selle eest esmalt ise, kuid vormistada ost OÜ V.I.P. arvele (II kd lk 72).
  30. septembri
  31. a jälitustoimingu protokollist, milles kajastati T. Lemmingu kasutuses olevate mobiiltelefonide abonentnumbrite kaudu edastatud teavet perioodil
  32. detsembrist 2014 kuni
  33. märtsini 2015, nähtus, et T. Lemming suhtles KP-ga teenuste raames, mida OÜ V.I.P. osutas S OÜ-le (V kd lk 24) ja uuris KJ-lt, kas RMK-l on puude istutamise tööd pakkuda, s.o tööd, mida OÜ V.I.P. oli RMK-le aastaid osutanud (V kd tl 27-31).
  34. Kahtlusi, et T. Lemming, G. Arro ja OÜ V.I.P. panid toime

§-s 294 ja §-298 sätestatud süüteod, suurendasid varad, mille omandamist või andmist süüdistatavatele ette heideti. Need olid järgmised: 1) OÜ-le V.I.P. kuuluv Swedbank pangakaart nr 5473720000640334, mida T. Lemming kasutas perioodil

  1. veebruarist 2014 kuni
  2. märtsini 2015 kütuse ja vähesel määral muude arvete tasumiseks kokku 2 908,3 euro ulatuses; 2) sularaha 2 600 eurot, mida 13 T. Lemming kasutas ühetoalise korteri soetamiseks Kilingi-Nõmmel ja 3) õhksoojuspump, mis paigaldati T. Lemmingu eelnevalt nimetatud ühetoalisele korterile maksumusega 975 eurot. 14.
  3. Enamik kaarditehingutest, mida T. Lemming OÜ V.I.P. pangakaardiga tegi, seisnesid kütuse eest tasumises. OÜ-s V.I.P. oli tavapärane praktika hüvitada osanikele, juhatuse liikmetele ja töötajatele sõidukulud.
  4. märtsi
  5. a vaatlusprotokolli kohaselt kompenseeris OÜ V.I.P. aastate jooksul sõidukulusid nii HL-le kui G. Arrole (IV kd lk 111), kes olid kompensatsiooni maksmise ajal ühingu osanikud ja juhatuse liikmed. Samuti maksti sõidukompensatsiooni erinevatele töötajatele ja käsundi täitjatele: MJ-le, MK-le, TR-le ja ASle (IV kd lk 123). Kõrvutades eelnevat asjaoluga, et T. Lemming on OÜ V.I.P. huvides äripartneritega suhelnud, projekte organiseerinud, äripartnerite juures vajadusel kohal käinud, äripartneri nõudmisel praaktoodetega tegelenud, G. Arro palvel OÜ V.I.P. arvele tooteid muretsenud ja ühiselt OÜ V.I.P. huvides ostetud korteri kommunaaltasusid maksnud, ei ole kummutatav kahtlus, et T. Lemming sai OÜ V.I.P. pangakaarti kasutades hüvitist äriühingu huvides tehtud kulutuste eest. 14.
  6. Kui OÜ V.I.P. pangakaarti kasutas T. Lemming suure tõenäosusega äriühingu huvides tehtud kulutuste tõttu, siis korteri ostmine ja sellesse õhksoojuspumba paigaldamine oli
  7. mai
  8. a jälitustoimingu protokollist nähtuvalt G. Arro ja T. Lemmingu ühine projekt OÜ V.I.P. varade ja sissetulekute suurendamiseks. T. Lemmingu korteri omanikuks vormistamine oli kantud soovist maandada äritegevusega kaasnevaid riske. Jälitustoimingu protokollis avaldatu kohaselt arutasid G. Arro ja T. Lemming korteri ostmise perspektiivi, ümberehitamise võimalusi, ostuhinda jne (II kd lk 5-30).
  9. detsembril 2014 tegi G. Arro T. Lemmingule ettepaneku jätta korter äriühingu nimele vormistamata, millele T. Lemming esmalt vastu vaidles, arvates, et hiljem, kui tekib vajadus korterist lahti saada, on seda ühingu alt hõlpsam teha. G. Arro seevastu märkis: „Kui ühinguga miskit juhtub …“ (II kd lk 10).
  10. mai
  11. a jälitustoimingu protokollist nähtuvalt oli G. Arrol ja T. Lemmingul kavas korterit ühingu hüvanguks kasutada, seda välja üürides või kallimalt edasi müües (II kd lk 32). Kinnisvarasse investeerimise projekte on OÜ V.I.P. kaudu toimunud ka varem. HL avaldas, et KilingiNõmmel XXX tänaval osteti ühingule mõned aastad varem korter, mille hind oli soodne ja mis kavatseti hiljem välja rentida (I kd tl 195). Korterisse õhksoojuspumba paigaldamise vajadus ilmnes juba enne kinnisvara ostmist, kui müüja avaldas, et korteris puudub küte (II kd lk 6). Pärast seda, kui mõlemad asjaosalised olid kogunud teavet õhksoojuspumpade ja nende hindade kohta, osteti kaks õhksoojuspumpa, millest üks paigutati äsja ostetud korterisse ja teine G. Arro omandisse kuuluvasse korterisse (II kd lk 8-17, 24-26).
  12. Kolleegium on seisukohal, et prokuröri esitatud asjaolu OÜ V.I.P. tulubaasi suurenemise kohta
  13. aastal ei saa arvestada eraldi muudest
  14. veebruari
  15. a vaatlusprotokollis kajastatud statistilistest andmetest. OÜ Saarde Kommunaal on Saarde valla loodud ühing Saarde vallas tööde tegemiseks ja ühingu tegevuse kujundasid valla tellitud teenused. Alates
  16. aastast on laekumised Saarde vallalt OÜ-le Saarde Kommunaal suurenenud: kui
  17. aastal laekus Saarde vallalt 260 886,33 eurot, siis
  18. aastal oli laekumisi 297 714,91 eurot,
  19. aastal 328 287,07 eurot ja
  20. aastal 352 313,6 eurot (IV kd lk 7). Samuti suurenesid viidatud perioodil OÜ Saarde Kommunaal maksed erinevatele juriidilistele isikutele. 14
  21. aastal maksis OÜ Saarde Kommunaal juriidilistele isikutele kokku 189 423,52 eurot,
  22. aastal 233 107 eurot,
  23. aastal 251 779,43 eurot,
  24. aastal 257 798,27 eurot (IV kd lk 12). Alates
  25. aastast suurenesid ka töötasumaksed oma töötajatele:
  26. aastal kulus selleks 102 596,06 eurot,
  27. aastal 103 662,28 eurot,
  28. aastal 118 306,32 eurot (IV kd lk 20). Seega on aasta-aastalt suurenenud OÜ Saarde Kommunaal tehtud tööde maht. Kuivõrd töötajate arv OÜ-s Saarde Kommunaal jäi aastate jooksul samasse suurusjärku ja
  29. aastal oli periood, kui oma töötaja oli pikalt haiguslehel ja ajutiselt suurenes oma töötaja arvelt vajadus ühinguväliste töötajate järele veelgi (I kd lk 186), ei olnud ebatavaline, et aasta-aastalt (sh
  30. aastal) suurenes ka OÜ-ga V.I.P. sõlmitud lepingute arv.
  31. Kolleegiumi hinnangul on kohtumenetluses esitatud ja uuritud tõenditega tõendatud, et T. Lemming oli OÜ Saarde Kommunaal juhatuse liikmena ametiisik ja ühing sõlmis teenuse osutamise lepinguid OÜ-ga V.I.P., keda lepingute sõlmimisel esindas G. Arro. Samuti on tõendatud, et T. Lemming sai OÜ-lt V.I.P. vara, kuid kõrvaldamata on kahtlused selle kohta, kas T. Lemming sai vara vastutasuna selle eest, et T. Lemming sõlmis või oleks valmis sõlmima OÜ Saarde Kommunaal juhatajana lepinguid OÜ-ga V.I.P. Maakohtus uuritud tõendite valguses ei ole veenvalt kummutatav versioon, et T. Lemmingule kompenseeriti OÜ V.I.P. vahenditest kütusekulu ja tasuti vähesel määral muid arveid põhjusel, et ta oli OÜ V.I.P. varjatud osanik sellekohase kokkuleppe sõlminud osaliste ettekujutuse kohaselt. Just sel põhjusel oli T. Lemming ise huvitatud osaühingu hea käekäigu eest ja tegeles OÜ-le V.I.P. lepingute muretsemisega. Korteri, mille omandamist käsitleti samuti altkäemaksuna, ostis T. Lemming näilikult, tegeliku eesmärgiga soetada see vara OÜ-le V.I.P. Kuigi tsiviilõiguslikult oli niisugune kolmanda isiku kasuks tehtud ostu-müügi tehing TsÜS § 83 lg 1 kohaselt vormipuuduse tõttu tühine (s.t võlaõiguslik kokkulepe, mille alusel T. Lemming ostnuks vaidlusaluse korteri OÜ-le V.I.P., kuigi kinnistusregistris kajastunuks omanikuna tema ise), ei tähenda see, et automaatselt oleks võimalik järeldada, nagu olnuks süüdistatavate ettekujutuses välistatud just ühisel eesmärgil ja OÜ V.I.P. huvides niisuguse tehingu tegemine. Asjas uuritud tõendid viitavadki aga just süüdistavate ettekujutusele tegutseda korterit ostes OÜ V.I.P. huvides. Ka õhksoojuspumba paigutamist vaidlusalusesse korterisse tuleb vaadelda eelneva kontekstis süüdistatavate ettekujutuses just nimelt OÜ V.I.P. huvides tegutsemise, mitte aga T. Lemmingu huvides tegutsemisena.
  32. Arutataval juhul ei ole kolleegiumi veendumuse kohaselt T. Lemmingu, G. Arro ja OÜ V.I.P. suhetes tegemist võrreldava olukorraga nn maadevahetuse kriminaalasja tehioludega, kus KK nõustus pistise lubamisega, TP aga lubas pistist seeläbi, et andis KK-le võimaluse finantseerida varjatult looduskaitseliste piirangutega kinnistute ostu, mis võimaldanuks tal lõppkokkuvõttes saada kasu nende kinnistute vahetamisest ja riigilt vahetuse käigus saadud kinnistute müügist (vt RKKKo asjas 3-1-1-14-14, p-d 950-958). Selles kriminaalasjas asus Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et tegemist on vara lubamisega olukorras, kus vara võimaldatakse saada äriühingus varjatud osalemise või äriühingu tegevuse varjatud finantseerimise kaudu. Seaduse kohaselt võib vara saamine ametiisiku poolt vastata pistise koosseisu tunnustele sõltumata sellest, millisest allikast see vara pärineb. Äriühingu tegevuse kaudu saadav kasum on vaieldamatult rahaliselt hinnatav. Selle saamine osutus võimalikuks TP tegevuse tõttu, kes varjas KK osalust äriühingutes ja samuti 15 võimaldas teha tehinguid saadud kasumiga KK korralduste kohaselt (vt RKKKo asjas 3-1-114-14, p 964). Erinevalt viidatud kriminaalasjast, ei ole arutataval juhul kahtlusteta tõendamist leidnud see, et T. Lemming saanuks enda ametiseisundit kasutades OÜ Saarde Kommunaal tellimusi OÜ-le V.I.P. suunates selle eest mingit vara või muu soodustuse. Nagu otsuse eelmises punktis sedastatud, tegutsesid nii süüdistatavad G. Arro kui ka T. Lemming ettekujutusega, et T. Lemming edendab OÜ V.I.P. tegevust ja temale suunatud vara oli seotud nimetatud äriühingu huviga või vajadusega hüvitada T. Lemmingule OÜ V.I.P. huvides kantud kulud.
  33. Varade suunamine T. Lemmingule ei olnud eelkäsitletu valguses seotud sellega, et OÜ Saarde Kommunaal eelistanuks OÜ-t V.I.P. Kuivõrd esineb kahtlus, et T. Lemmingu soov ühingusse panustada ei tulenenud mitte OÜ V.I.P. ja selle juhatuse liikme G. Arro pakutud varast või muust soodustusest, vaid osaliste ettekujutusest, et T. Lemming oli OÜ V.I.P. osanik, ei ole kummutatud kõik kahtlused süüdistatavate süü osas. Kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Seetõttu tuleb apellatsioonid rahuldada, maakohtu otsus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 1 alusel tühistada ning teha KrMS § 340 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel uus otsus, millega mõista T. Lemming

§ 294ning OÜ V.I.P.

ja G. Arro

§ 298järgi õigeks.

  1. Apellatsioonides taotlesid kaitsjad lisaks kaitsealuste õigeksmõistmisele ka süüdistatavatele kriminaalmenetluse kulude hüvitamist. Mõistes T. Lemmingu, OÜ V.I.P. ja G. Arro õigeks, on ringkonnakohus seega KrMS § 181 lg 1 alusel kohustatud hindama kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotluste põhjendatust kogu ulatuses, sh esimese astme kohtu menetluses tekkinud kulude osas.
  2. Maakohtus on T. Lemmingule õigusabi osutanud kaks valitud kaitsjat D. Teplõhh ja M. Gaver ning esindaja riigi õigusabi korras M. Gaver.
  3. novembril 2016 ja
  4. detsembril 2016 esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on T. Lemmingu kaitsjad maakohtus õigusabi osutanud kokku 10 157,2 euro (käibemaksuga) ulatuses, millest 2 730 eurot (käibemaksuga) kulus esindajale riigi õigusabi korras (M. Gaver), 4 547,2 eurot (käibemaksuga) valitud kaitsjale D. Teplõhhile ja 2 880 eurot (käibemaksuga) valitud kaitsjale M. Gaverile. 20.
  5. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsja tasu. Tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7 kontrollib kohus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramisel advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust. Kolleegium on seisukohal, et taotlustes märgitud ajakulu, mis kulus kohtuistungite ettevalmistamiseks ja kohtuistungitel osalemiseks ning sõidukulu marsruudil Tartu-Pärnu-Tartu, olid põhjendatud osaliselt. Vastavalt justiitsministri
  6. juuli 2016 määrusele nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg-le 3 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sh kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 240 euro ühes kohtuastmes. Jättes M. Gaveri 30.11.2016 taotlusest riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude 16 hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks välja istungiteks kulunud aja ja sõidukulud, on määratud kaitsjal kulunud kohtumenetluse ettevalmistamiseks, konsultatsiooniks kliendiga, kõne koostamiseks jm kokku 6 tundi summas 480 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd määratud kaitsja pooltunni hind on 20 eurot ja taotluse kohaselt kulus tal viidatud tegevuste läbiviimiseks 6 tundi, s.o 12 pooltundi, tuleb M. Gaverile hüvitada kirjeldatud ajakulu maksimaalmääras, s.o 240 eurot, kuid mitte 480 eurot. Eelnevalt lisanduvad kriminaalasja kohtuistungite tasu ja sõidukulu. Kokku tuleb riigi õigusabi osutajale hüvitada 2 418 eurot (2 015 eurot + käibemaks), mis jääb riigi kanda. 20.
  8. novembril 2016 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on D. Teplõhh osutanud T. Lemmingule õigusabi kokku 4 547,2 euro ulatuses (27,07 tundi), mille kohta esitati süüdistatavale kuus arvet. Õigusabiga seotud menetlustoimingute ning nendele kulutatud aja kohta esitati õiendid, mille järgi on D. Teplõhh osutanud T. Lemmingule õigusabiteenust peamiselt kohtueelses menetluses (v.a
  9. märtsil 2016 ja
  10. märtsil 2016 kantud ajakulu) tunnitasuga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Sama nimekirja kohaselt on M. Gaver valitud kaitsjana osutanud T. Lemmingule kohtumenetluses õigusabiteenust 2 880 euro ulatuses (15 tundi) tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabiga seotud menetlustoimingute ning nendele kulunud aja kohta esitati õiendid. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud hüvitada õigusabi osutaja ajakulu sõitmiseks Tartust Pärnusse ja tagasi (200 eurot, millele lisandub käibemaks). Analoogilises olukorras on Riigikohtu tsiviilkolleegium märkinud, et kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel (vt RKTKo asjas 3-2-1-64-13, p 13). Kolleegium leiab, et see seisukoht on rakendatav ka hüvitamisele kuuluva kaitsjatasu kindlaksmääramisel. Menetlusosaliselt on õigus nõuda üksnes lepingulise kaitsja kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist, s.o 105 eurot (350 x 0,3), millele lisandub käibemaks. 20.
  11. Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2). Sätte mõtte kohaselt ei saa sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks (RKKK 21.06.2013 määrus asjas nr 3-1-1-63-13, p 23). Seoses valitud kaitsja vahetumisega on menetlusosalise kulud tavapärasest mõnevõrra suuremad. Nimelt on topelt kantud kulutusi toimikuga tutvumiseks (D. Teplõhh tutvus materjalidega 12,3 tundi, M. Gaver 8 tundi). Sel põhjusel ei arvuta kolleegium menetluskulude hulka valitud kaitsjale M. Gaverile makstud tasu 8 tundi materjalidega tutvumise eest. Lisaks vähendab kohus otsuse p-s 19.
  12. kirjeldatud põhjusel marsruudil Tartu-Pärnu-Tartu sõitmiseks kulunud õigusabi osutaja kulusid 105 euroni (lisandub käibemaks). Maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud ja KrMS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks summaks saab lugeda 6 353,2 eurot (7 427,2 – (8 x 100 + käibemaks) – (95 + käibemaks)), mis kuulub KrMS § 181 lg 1 kohaselt 17 T. Lemmingule hüvitamisele. Riigi kanda jäävad riigi õigusabi korras T. Lemmingu kaitsja kulud 2 730 eurot.
  13. Maakohtus on G. Arrole ja OÜ-le V.I.P. õigusabi osutanud üks kaitsja S. Must.
  14. novembril 2016 esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on lepinguline esindaja G. Arrole ja OÜ-le V.I.P. maakohtus õigusabi osutanud vastavalt 1 800 euro (käibemaksuga) ja 4 560 euro (käibemaksuga) ulatuses tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on valitud kaitsja teinud mõlema süüdistatava kaitsmisel täpselt samu tegevusi (konsultatsioonid süüdistatavaga, osalemine kohteelses menetluses, kriminaalasja materjalidega tutvumine jne). Kuivõrd süüdistatav G. Arro oli ühtlasi teise süüdistatava OÜ V.I.P. seaduslik esindaja, puudus süüdistatavate lepingulisel esindajal vajadus süüdistatavatega eraldi konsulteerida, kohtuasja materjalidega ja süüdistusaktiga mõlema süüdistatava puhul eraldi tutvuda, eraldi kohtuistungiteks ette valmistada ja nendel osaleda jne. Toimikust nähtuvalt on lepinguline esindaja koostanud mõlema süüdistatava osas eraldi vaid kaitseakti, millele kaitseakti mahtu silmas pidades ei võinud kuluda enam kui 2 tundi. Eelnevast tulenevalt ei pea kolleegium põhjendatuks G. Arrole osutatud õigusabi 1 560 euro ulatuses koos käibemaksuga (1 800 – (2 x 100 + käibemaks)) ja loeb selle kaetuks OÜ-le V.I.P. osutatud õigusabi teenusega. Maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud ja KrMS § 175 lg 1 p-ga 1 kooskõlas olevaks summaks saab süüdistatavate G. Arro ja OÜ V.I.P. puhul lugeda 4 800 eurot koos käibemaksuga (4 560 + 240), mis kuulub KrMS § 181 lg 1 kohaselt G. Arrole ja OÜ-le V.I.P. hüvitamisele arvestades maakohtu menetluses kantud menetluskulude proportsiooni. G. Arrole tuleb hüvitada 1 358,49 eurot (käibemaksuga) ja OÜ-le V.I.P. 3 441,51 eurot (käibemaksuga).
  15. Apellatsioonimenetlusega seotud kulude osas esitas T. Lemmingu kaitsja taotluse hüvitada õigeksmõistva otsuse korral T. Lemmingule menetluskulud 12 tunni eest, millele lisandub sõidu ajatasu 114 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1 576,8 eurot (käibemaksuga). Taotluse kohaselt on esindajal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks 0,5 tundi, kliendiga konsultatsiooniks 1,5 tundi, apellatsiooni koostamiseks 4,75 tundi, teistkordseks konsultatsiooniks ja istungiks ettevalmistumiseks 1,25 tundi, teeside koostamiseks 2 tundi, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks 1 tund. Lisaks on esindaja palunud hüvitada sõidukulu marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu. Kolleegium ei pea osaliselt põhjendatuks kliendiga konsulteerimiseks kulunud aega kokku 2,75 tundi. Kvaliteetse advokaaditeenuse osutamiseks on vajalik kliendiga suhelda, kuid praegusel juhul ei saanud see olla põhjendatud enam kui 1,5 tunni ulatuses. Samuti ei pea kolleegium osaliselt põhjendatuks ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamiseks ja teeside koostamiseks kulunud aega (kokku 3 tundi). Kuivõrd apellatsiooni koostamise ja istungi toimumise vahele jäi võrdlemisi lühike ajavahemik ning teesides korrati suuresti juba maakohtus avaldatut, ei saanud istungi ettevalmistamiseks kuluda enam kui 2 tundi. Kohtuistungil osalemise aja osas lähtub ringkonnakohus kohtuistungi protokollis kajastatud istungi kestvusest, milleks on 2,25 tundi. Muud kulud on kolleegiumi hinnangul taotluses märgitud suuruses põhjendatud ja kuuluvad KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitamisele. T. Lemmingu taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kokku on põhjendatud ja

§ 175lg 1 p-ga 1 kooskõlas apellatsiooniastmes kantud T.

Lemmingu lepingulise esindaja ajakulu 11 tundi, mis arvestades lepingulise esindaja tunnitasu määra 18 100 eurot (lisandub käibemaks) on kokku 1 100 eurot (lisandub käibemaks) ja sõidukulu 114 eurot (lisandub käibemaks), s.o kokku 1 456,8 eurot (käibemaksuga). 23. Apellatsioonimenetlusega seotud kulude osas esitas OÜ V.I.P. kaitsja taotluse hüvitada õigeksmõistva otsuse korral OÜ V.I.P. menetluskulud 9 tunni eest tunnitasumääraga 100 eurot, mille lisandub käibemaks, s.o kokku 1 080 eurot. Kolleegium leiab, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulutused on põhjendatud ja taotlus tuleb täies ulatuses rahuldada ja KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvaks ning

§ 175lg 1 p-ga 1 kooskõlas olevaks summaks, saab lugeda 1 080 eurot (käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/ 19

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.