1-14-823/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-823 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. juuni
4. a määrus Roman Gluhovtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Roman Gluhovtšenko (isikukood Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu 38804200391) ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebused Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu
7. juuni
8. a määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Roman Gluhovtšenko kannab alates
10. augustist
11. a Viru Vanglas temale Tallinna Ringkonnakohtu
12. novembri
13. a otsusega mõistetud 7 aasta 3 kuu pikkust vangistust. Ta tunnistati süüdi KarS § 113 ja § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Karistusaeg lõpeb
14. novembril
15. a.
16. Viru Maakohus
17. juuni
18. a määrusega jättis Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vanglast vabastamata. Kohtu põhistused olid järgmised. 2.
19. Maakohus hindas positiivseks, et Roman Gluhovtšenko on vangistuses omandanud eesti keele B1 taseme, õpib iseseisvalt inglise keelt ja on osalenud sotsiaalprogrammides; samuti selle, et tal on vabaduses elu- ja töökoht ning lähedased on valmis teda toetama. Samas, arvestades kinnipeetava kuritegu ja selle asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Kohus ei ole veendunud, et isegi kui Roman Gluhovtšenko käitumine vanglas on hea ja vabaduses on tal head võimalused, oleks tapmise puhul karistuse eesmärgid saavutatavad seni kantud 3 aasta 10 kuu pikkuse vanglas viibimisega. Ei saa jätta tähelepanuta, et kuigi süüdimõistetu on kriminaalkorras karistamata, on teda korduvalt karistatud väärteokorras, mh alkoholiseaduse alusel. Kohtuotsusest nähtub, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Seega oluliseks riskifaktoriks on alkohol. Puudub alus arvata, et uue kuriteo risk isiku tingimisi ennetähtaegselt vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3.-
20. Kohtumääruse peale esitasid määruskaebused Roman Gluhovtšenko ja tema kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, kes taotlevad lahendi tühistamist ning paluvad vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
21. Roman Gluhovtšenko märgib oma kaebuses, et tema kuritegudele ei ole õigustust. Need olid seotud alkoholi tarvitamisega. Praegu on ta veendunud, et ei joo enam tilkagi alkoholi. Ta on piisavalt mõelnud oma käitumise üle, kõike teadvustanud ja valmis eluks vabaduses. Ta soovib vabaneda elektroonilise valve alla, et elada seaduskuulekalt, luua pere, vormistada end tööle ja aktiivsemalt maksta hagisid nii kannatanud poolele kui riigile. Ta tahab näha vanaisa. Samuti on tal soov jätkata õpinguid ja võimalusel saada kõrgharidus. 3.
22. Kinnipeetav leiab, et vangla ja sellest tulenevalt ka kriminaalasjas menetluspooleks olnud prokurör olid tema ennetähtaegselt vabastamise vastu, kuna riskihindamisel on ta märgitud kõrgohtlikuks avalikkusele. Selline staatus pandi talle seoses kuriteo raskusega. 3.
23. Roman Gluhovtšenko toonitab veel, et kahetseb tehtut väga, väljendab hukkunu lähedastele kaastunnet ja palub vabandust. Ta kinnitab, et on enda kallal kõvasti tööd teinud, kõik määratud programmid läbinud ja palju kasulikku omandanud. Ta on nõus kohtu ja kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavate tingimustega ning elektroonilise valve määramisega maksimaalseks tähtajaks.
24. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev toonitab, et Roman Gluhovtšenkot on kriminaalkorras karistatud 1 kord, ta on ära kandnud üle poole karistusest, osalenud programmides, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik. Ta viibib vanglas esimest korda ja seda juba 4 aastat, mis on esmakordselt vangistuses viibivale isikule väga pikk aeg. On näha, et ta on sellest järeldusi teinud. Positiivseid asjaolusid on tunduvalt rohkem kui negatiivseid. 4.
25. Kohus ei ole arvestanud ka sellega, et kriminaalhooldus Roman Gluhovtšenko üle oleks kindlasti efektiivsem kui niisama vanglas olemine. Elektrooniline valve tagab järelevalve tema üle. Alkoholiriske saab maandada sotsiaalprogrammidega. Tähtaegsel vabanemisel ei oleks Roman Gluhovtšenkol võimalik saada kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumiseks, tal tuleks kõike ise saavutada ilma riigi abita. 4.
26. Kinnipeetav omab motivatsiooni varasemat käitumist muuta ja elada seaduskuulekalt. Edasine vangistus ei anna ei Roman Gluhovtšenkole ega ka ühiskonnale enam midagi. See võib mõjuda hoopis vastupidiselt ühiskonna ootustele ja kinnipeetav võib kaotada motivatsiooni. Liiga pikk vangistuses viibimine teeb resotsialiseerumise väga raskeks ja seda just ilma kriminaalhooldaja abita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord Roman Gluhovtšenko ennetähtaegse vabastamise pooltja vastuargumente, jätab vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
28. Oma taolist seisukohta põhistades toonitab kolleegium kõigepealt, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise peamine sisuline tingimus on kinnipeetava edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse hindamisel peavad kohtud KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid vaatama kogumis. Seejuures on kohtud õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta vabaduses kuritegude toimepanemist jätkab (vt RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). 2
29. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Roman Gluhovtšenko puhul õigustatult tõdenud, et kuigi tema vangistusaegne käitumine on olnud seaduskuulekas ja vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei saa teda siiski vabastada, kuivõrd süüteo toimepanemise asjaoludest järelduvalt esineb negatiivne prognoos, mille kohaselt võib ta isikuvastaseid kuritegusid toime panna ka edasiselt. Ehk siis süüdimõistetu kuritegude raskus osundab tema ohtlikkusele vaatamata sellele, et ta on ära kandnud poole karistusajast. Selgub ju Roman Gluhovtšenko osas tehtud kohtuotsusest, et ta pani toime ühe inimese tapmise, lüües teda korduvalt kaasasolnud noaga rindkere piirkonda, samuti tekitas ta ettevaatamatusest teisele isikule raske tervisekahjustuse. Märkida tuleb, et kõrgohtlikuks on süüdimõistetut pidanud ka Viru Vangla, kus isik oma karistust kannab. Vangistusasutus on näinud ohustatuna ühiskonda tervikuna, oht seisneb vägivalla kasutamises ja ohtlike kehavigastuste tekitamises ning on kõige suurem siis, kui Roman Gluhovtšenko on alkoholijoobes ja satub konfliktsituatsiooni. Ehk siis eeltoodu süüdimõistetu karistuse eesmärkide täidetust jaatada ei võimalda.
30. Nagu juba märgitud, ei saa Roman Gluhovtšenko edasist seaduskuulekat käitumist järeldada selle pinnalt, et ta vanglas distsipliinirikkumisi toime pannud ei ole, on läbinud sotsiaalprogramme, ja õppinud riigikeelt. Nimelt on vangistuses kinnipeetav kontrollitud ja suletud keskkonnas, kuid Roman Gluhovtšenko puhul on vangla tõdenud tema ohtlikkust, kui ta on alkoholijoobes ja satub konfliktsituatsiooni. Tema uue kuriteo riski ei muuda väiksemaks seegi, et tal on vabaduses töö- ja elukoht ning võimalus saada abi lähedastelt. Elukoha olemasolu ja toetavad pereliikmed olid süüdimõistetul olemas ka kuriteosündmuse ajal, kuid tema raskeid kuritegusid need hüved ära ei hoidnud. Mis puutub aga Roman Gluhovtšenko võimalusse asuda tööle, siis tema edasise ohtlikkuse osas selle pinnalt mingitki järeldust teha ei saa. Kuriteod, mille eest Roman Gluhovtšenko karistust kannab, ei olnud sooritatud omakasu ajendil. Küll oli üheks mõjutajaks süüdimõistetu poolt alkoholi tarvitamine. Sarnaselt esimese kohtuastmega ei saa osundatud ohutegurit täielikult välistada (s.o vaatamata Roman Gluhovtšenko enda lubadustele) ka käesoleval ajal. Taoliseks järelduseks annab põhjuse teave selles, et kuriteo sooritas Roman Gluhovtšenko joobeseisundis ja teda on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse järgi.
31. Roman Gluhovtšenko karistuse eesmärkide täidetuses ei veena ringkonnakohut ka see, et kinnipeetav oma kuritegu kahetseb, kannatanutelt vabandust palub ning tuleviku osas plaane teeb. Tema edasise käitumise osas püsib negatiivne prognoos. Seda ei vääraks ka süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile ja elektroonilise valvele ega võimalus määrata talle täiendavaid kohustusi. Roman Gluhovtšenko peab jätkama oma karistuse kandmist vangistuse tingimustes.
32. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Maarika Kuusk