KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16.06.2017, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number

§ 4

lg 3 II lause, § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Selguse huvides jätab kohus muutmata hagis nimetatud lepingutes ja arvetes väljendatud summad kroonidest eurodeks. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on TsÜS § 146 lg1, § 147 lg 1, 2, §

1. Nimelt sätestab TsÜS § 146 lg 1, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, ning lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, ning kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Arvestades hagis toodut ja kostja poolt hagi tunnistamist, on tegemist lepingust tulenev väidetava nõudega ja väidetav hageja võlg tekkis 2005 ja 2006.a. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 31.12.2006.a ning 3- aastane aegumistähtaega lõppes 01.01.2009.a. kl 24.
2. Seega on kostja nõue hageja vastu aegunud. Kooskõlas hageja taotlusega kohaldab kohus TsÜS § 143 järgi nõudele aegumist. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele järgmiselt: Lugeda aegunuks ja tuvastada hageja õigust mitte tasuda kostjale kokku summat 1436,78 €, mis tuleneb järgnetavates lepingutest: 4

§ 468lg 1 p 1 järgi.

Menetluskulud, asja hind

§ 162

lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on märkinud, et ta nõudis kostjalt esitatud nõude kohta dokumente ja selgitusi, mida on hageja tõendanud kohtule esitatud e-kirjadega märtrist 2017 (t/l 9-11). Kirjadest nähtub, et kostja on avaldanud hagejale, et ta on tellinud nn välja vastavad dokumendid. Seega on tõendatud, et hageja tundis märtsis 2017 enne hagi esitamist kõigepealt huvi, mille kohta talt kostja tasu nõuab. Seega oli hagejal võimatu koheselt olematute ja teadmata dokumentide alusel midagi selgelt kostjale öelda. Hageja on esile toonud 28.05.17 menetlusdokumendis, et kostjale kui professionaalsele võlanõudjale pidi olema siiski selge, et ta esitab hageja vastu aegunud nõudeid. Kohus leiab, et kostja väide, et hageja pidanuks esitama kostja vastu kohtuväliselt nõude, et kostja nõue on aegunud, ei ole siiski õige. Sellist nõuet saab esitada siiski üksnes hagis, sest tegemist pole kohustuse täitmisega, milleks tuleks anda nn vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Teiseks pole see õige ka seetõttu, et hageja on väljendanud oma 20.03.2017 kirjas kostjale (t/l 38) ja maksehäireregistrile (ühtne e-kiri), et kostja on esitanud hageja vastu alusetud, aegunud nõuded. See kiri on kostja enda poolt kohtule esitatud hageja kiri ja sellest kirjast nähtub, et kostja pole veel 20.03.17 seisuga hagejale teatanud, millisel alusel on hageja võlg tekkinud. Kostja enda 27.03.2017 e- kirjaga on saadetud hagejale dokumendid ja palutud võlg tasuda, kuigi hageja oli kostjale varem, so 20.03.17, avaldanud, et väidetav võlg peaks olema aegunud. Veel 03.04.2017 e-kirjaga (t/l 40) on kostja teatanud hagejale, et kostja pole andmete avaldamisel 5

§ 168lg 6 kohaldamiseks.

Eeltoodu tõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud

§ 1632

lg 1, 2 alusel kostja kanda.

§ 138

lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud.

§175lg 1 alusel määrab kohus kindlaks esindaja põhjendatud kulud.

Hageja on tõendanud, et tasus hagilt ja hagi tagamise avalduselt lõivu 200 € ja esindaja kulusid kokku 2 h ha 30 min eest määraga 120 €/h, kokku 300 € ilma käibemaksuta. Kostja vaidles kuludele vastu ja leidis, et põhjendatud kulud on hagiavalduse ja täpsustuste koostamiseks kokki 0,67 h, lisaks ei saa tasu nõude menetluskulude nimekirja koostamise eest (0,25h). Kohus nõustub kostjaga, et hagiavalduse, mis oli puudustega ega kajastanud nõude aluseks olevaid asjaolusid ja mida pidi kohus laskma hagejal täpsustada, on hageja esindajal kulunud ebamõistlikult palju aega ehk 1 h 15, ja seda võrreldes hagi täpsustamisega, milleks kulus hagejal esindajal aega 30 min. Hagi täpsustused on palju sisutihedam dokument ja kajastab olulist hagi aluseks olevat informatsiooni. Seega leiab kohus, et mõistlik aeg hagi ja täpsustuste koostamiseks kokku on 1 h. Kohus märgib, et hageja esindaja saanuks sellise dokumendi, mille ta täpsustuste korras esitas, koheselt kohtule esitada. Õige pole aga kostja seisukoht, et menetluskulude taotluse koostamiseks on hageja kulutanud aega alusetult, sest taotlusest 28.05.17 nähtuvalt sisaldab see lisaks menetluskuludele ka vastuväited kostja vastusele. Märgitud aega, mis puudutab sisulisi vastuväiteid, peab kohus põhjendatuks. Samuti peab kohus põhjendatuks ajakulu materjalide analüüsiks ja konsultatsiooniks kliendiga 30 min. Kokku on põhjendatud aeg 1 h ja 45 min. Kokku on esindaja põhjendatud tasu

§ 175lg 1 järgi 190 €. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu 200 € ja esindaja kulusid 190 €. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 6