← Eesti

1-16-5679/68

Obsah (10)§ 184§ 68§ 57§ 84§ 188§ 121§ 832§ 831§ 83§ 185

1-16-5679 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2017.a Tallinn Kohtuasja number 1-16-5679 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Tali, liikmed M

§ 184

lg 21 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.jaanuari 2017.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Riigiprokurör Vahur Verte Süüdistatava Suleiman Dungurovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Suleiman Dungurov isikukood: 36309020311, XXX, emakeel vene keel, XXX, elukoht: XXX, käesoleval ajal viibib Viru Vanglas. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 04.03.2016.a, tõkend vahistamine Kaitsja Leonid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 12.jaanuari 2017. a otsus osaliselt: 1. Suleiman Dungurovi süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi, 2.

Kolmandale isikule SD-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluva vara - XXX asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number XXXXXXX, katastritunnus XXX) – konfiskeerimise rahuldamata jätmises (maakohtu otsuse resolutiivosa p 4),

  1. Kolmandale isikule TV-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluva vara Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite 30 055,56 eurot – konfiskeerimise rahuldamata jätmises (maakohtu otsuse resolutiivosa p 6) ja nimetatud vara aresti alt vabastamises (maakohtu otsuse resolutiivosa p 7). Teha uus otsus, millega:
  2. Tunnistada Suleiman Dungurov süüdi

§ 184

lg 1 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata; 2.

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel kolmanda isiku TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 30 055,56 euro ulatuses, mis on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.05.2016.a määrusega nr 1-16-4058 laiendatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud. 3.

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 alusel mõista kohtuotsuse jõustumisel Suleiman Dungurovilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 274 882,27 eurot. Laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasumiseks vajalik arveldusarve ja viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Suleiman Dungurovi kasuks välja kokku 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Suleiman Dungurov süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel mõistetud karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks Suleiman Dungurovi kinnipidamise päev s.o 04.03.2016.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Sama otsusega lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seonduv. 1.1 Jäeti rahuldamata kolmandale isikule SD-le kuuluva vara - XXX asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number XXXXXXX, katastritunnus XXX) - konfiskeerimiseks. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Harju 2

(27)Maakohtu poolt kohtuasjas nr 1-16-2510 01.04.2016.a tehtud määrusega arestitud SD-le kuuluv vara ning kustutada kinnistusraamatusse kantud keelumärge. Samuti jäeti rahuldamata kolmandale isikule TV-le kuuluva vara - Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite 30 055,56 eurot - konfiskeerimiseks. Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Harju Maakohtu poolt kohtuasjas nr 1-16-4058 12.05.2016.a tehtud määrusega arestitud TV-le kuuluv vara. 2. Suleiman Dungurovile esitati süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem ebaseaduslikult käidelnud narkootilist ainet suures koguses ning olles vabanenud Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011.a otsuse nr 11860 (asja nr R11/7525; otsust tunnustatud Harju Maakohtu 03.07.2014.a määrusega) alusel, pöördus seejärel Soome Vabariigist tagasi Eesti Vabariiki ning võttis seejärel ühendust enda ammuaegse tuttava Aleksei Krutikov´iga, keda ta usaldas, ning pakkus talle 2015.a sügisel võimalust raha teenida tuues Vene Föderatsioonist Peterburi linnast Eesti Vabariiki ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat vedelikku. 2.1 Vastavalt Suleiman Dungurovilt Tallinnas saadud korraldustele sõitis Aleksei Krutikov esimest korda Vene Föderatsiooni Peterburi ajavahemikul 29.10.2015.a kuni 30.10.2015.a, ent kuivõrd tol korral Suleiman Dungurov narkootilist ainet, mida Aleksei Krutikovi abil Eesti Vabariiki toimetada, ei saanud, siis andis Suleiman Dungurov Aleksei Krutikovile korralduse ilma narkootilise aineta tagasi Eestisse sõita. 2.2 Teist korda sõitis Aleksei Krutikov Suleiman Dungurovi korraldusel Vene Föderatsiooni Peterburi 23.11.2015.a, ent ka sel korral Suleiman Dungurov narkootilist ainet ei saanud, mistõttu andis ta Aleksei Krutikovile taas kord korralduse ilma narkootilise aineta tagasi Eestisse sõita. 2.3 Kolmandal korral leppis Suleiman Dungurov Aleksei Krutikoiga kokku suures koguses ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilise aine 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldava vedeliku Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki toimetamises 2016.a jaanuarikuus. 12.01.2016.a jõudis Aleksei Krutikov Peterburis hotell Rossija juurde, kus pärast ootamist kella 12.00 paiku andis Suleiman Dungurov Aleksei Krutikovile kaks karpi – ühe karbi enda tütrele mõeldud tantsukingadega ning teise karbi kirjaga Novo passit, mis sisaldas pruuni värvi klaaspudelit, milles oli omakorda 79,65 grammi narkootilisi aineid 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat vedelikku (puhtal kujul oli vedelikus kokku 4,8 grammi 3metüülfentanüüli ja 0,76 grammi fentanüüli), s.o kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilist ainet, ning käskis mõlemad karbid Aleksei Krutikovil Eestisse toimetada ja need Tallinnas talle üle anda. Suleiman Dungurovile oleks valmistanud vedelikust (segades vedelikku laktoosipulbriga) suure varalise kasu saamise eesmärgil kokku umbes 1 493 grammi 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat pulbrit (2016.a-l Tallinnas ja Harjumaal ebaseaduslikult müüdava 3metüülfentanüüli sisaldava pulbri keskmine puhtusaste on 0,32%, mistõttu 79,65 grammi 6protsendiline 3-metüülfentanüüli sisaldav vedelikku vastab EKEI andmeil 1 493,00 grammile 0,32-protsendilisele 3-metüülfentanüüli sisaldavale pulbrile). 79,65 grammist 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavast vedelikust, milles puhtal kujul oli vedelikus kokku 4,8 grammi 3-metüülfentanüüli ja 0,76 grammi fentanüüli, piisanuks joobe tekitamiseks enam kui 605 846 üksikuks juhuks (fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) ning 3-metüülfentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks enam kui kuusteist korda väiksemast kogusest - 0,08 milligrammist trimetüülfentanüülist (puhtal kujul)). 3
(27)Narkootilise aine fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli keskmine jaehind on 10-15 eurot/doos. Selliselt oleks Suleiman Dungurov kokku 605 846 doosi 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli jaemüügil realiseerimisel teeninud kriminaaltulu enam kui kuus miljonit eurot (müües aga pulbrilist 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli Eestis hulgikoguses oleks ühe grammi hinnaks olnud 150 kuni 220 eurot; siis selliselt oleks Suleiman Dungurov teeninud Aleksei Krutikovi poolt transporditavast narkootilise aine hulgimüügist kriminaaltulu minimaalselt 223 950,00 kuni 328 460,00 eurot). Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, suure varalise kasu saamise eesmärgil pani Suleiman Dungurov toime

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava Suleiman Dungurovi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja riigiprokurör Vahur Verte. 3.
  2. Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 12.jaanuari 2017.a otsus Suleiman Dungurovi suhtes ja teha uus kohtuotsus, millega ta õigeks mõista. Alternatiivselt taotleb kaitsja süüdistatava tegevus ümber kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi ja vähendada karistuse määra.

3.2 Leiab, et kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu, kuna Dungurovi kaitsja veendumuse kohaselt ei saa süüks panna selle kuriteo toimepanemise korduvust ja selle toimepanemist isikute grupis. Nagu nähtub süüdistusaktist, Dungurovile ei olnud süüks pandud kvalifitseerivat tunnust „isikute grupp“. Seda ei tehtud ka prokuröri poolt kohtus süüdistuse täiendamisel. Enamgi veel, seda punkti ei ole süüks pandud ka Aleksei Krutikovile, kelle suhtes materjalid sellest asjast eraldati. Kohtuotsuse resolutiivosa Krutikovi suhtes on ära toodud Dungurovi kohtuotsuses. Sellest nähtub, et Krutikov on episoodis Dunguroviga süüdi mõistetud vaid

§ 184lg 2 p 2 järgi. Seega, selles osas on kohus väljunud süüdistuse piirest, millega rikkus Kr

MS § 268 nõudeid. Dungurovile on alusetult süüks pandud ka

§ 184

lg 2 p 2, mis näeb ette korduvust, Dungurov ei ole varem Eesti territooriumil tegelenud narkootikumide käitlemisega. See, et Eesti tunnistas tema suhtes Soome Vabariigis tehtud kohtuotsust, ei anna alust talle süüks panna korduvust Eesti territooriumil. Seega, isegi Dungurovi süülisuse tõendatuse korral, võinuks tema tegevust kvalifitseerida vaid

§ 184lg 1 järgi ja karistust tuleks vastavalt vähendada.

3.3 Kohus ei ole tõendanud Dungurovi süülisust narkootikumide käitlemises. Kohus, võttes Dungurovi süülisuse aluseks asjas huvitatud isiku – Aleksei Krutikovi, ütlused, kelle ütlused on tähtsas osas vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mida kohus ise märkis kohtuotsuses. Enamgi veel, kohus tegelikult ei analüüsinud kaitsja üksikasjalikke argumente, mis lükkavad ümber Krutikovi seisukoha ja ütlused ning tõendavad nende ebaloogilisust. Seejuures kasutab kohus valikuliselt vaid tõendeid, mis on süüdistuse kasuks. 3.4 Prokurör ja kohus peavad tähtsaks tõendiks skeemi, mis leiti Krutikovi juurest. Seejärel leiti Dungurovi juurest märkmik, millest on välja rebitud leht, tehti käekirjaekspertiis, mis tõsi küll ei andnud kategoorilist tulemust, aga see ei ole tähtis. Dungurov ei eita, et ta joonistas selle skeemi. Milleks aga eitada, kui see tõend räägib tema kasuks? Lisaks Krutikov andis kohtueelsel uurimisel erinevaid ütlusi, mida me kontrollisime ka kohtus seoses mobiiltelefoniga. Muutused ütlustes, mida Krutikov ei suutnud kuidagi seletada, on seotud tema sõiduga Peterburgi 2015.aasta oktoobris ja novembris, on süüdistuse jaoks lihtsalt vajalikud versiooni jaoks, et Dungurovil oli järjekindel huvi narkootikumide vastu, mis leidis 4

(27)kajastamist uues süüdistuses. Antud telefon toimis juba 2014.aastal ja juba 2014.aastal olid sellese sisestatud nimed „дом“ ja „дом1“, ja igal juhul 20.02.2014.a kell 6:52:55 oli numbril „дом“ reaalne side. Aga kus oli Dungurov 2014.aastal? Õige, Soome vanglas. Paremat alibit on raske välja mõelda. Krutikovi versioon on juba tõsiselt läbi kukkunud või siis võib rääkida selle alusetusest. 3.5 Prokurör esitas kohtule jälitustegevuse protokolli, millega on fikseeritud Krutikovi sõiduauto liikumine, seal hulgas 12.01.2016.a, mille kohta on viide süüdistusaktis, mis on Teie käsutuses. Vaadake süüdistusakti seda osa. Millal annab prokurör loa selleks jälitustegevuseks?
  1. oktoobril 2015.aastal. Veel siis, isegi Krutikovi sõnul, kui ei olnud mingit juttu Peterburgi sõidust. Tähendab, tekib küsimus, muide, ka vastus, et prokuröril oli juba siis alust kahtlustada Krutikovi narkootikumide käitlemises, mis on seotud nende vedamisega Venemaalt ja ta juba käis seal. Enamgi veel, juba pärast Krutikovi sõitu oktoobris ja novembris politsei kontrolli all, sõidab Dungurov detsembris iseseisvalt Peterburgi, kuid ka siis ei seatud tema suhtes jälitust, mis tähendab, et mitte mingeid andmeid tema kuritegeliku tegevuse kohta ei ole. Need on ainult Krutikovi suhtes. Lähtudes marsruudi analüüsist, võime öelda, et Krutikovi ütlused meie poolt märgitud osas ei haaku tema ütlustega. Tal oli ka võimalus saada tema juurest avastatud pudelike narkootikumiga teiselt isikult, aga mitte Dungurovilt, ja tal oli mitu sellist võimalust. 3.6 Krutikov väidab, et alates käesoleva aasta jaanuarist käis ta Dungurovi korraldusel kaks korda Peterburis, kusjuures ta ei saanud selle eest midagi peale sõidukulude. Kulutada iga kord terve tööpäev ja mitte midagi selle eest saada? Kas teie usute seda? Edasi, kui prokurör leiab, et just nimelt Dungurov andis narkootikumi Krutikovile, siis ta peaks vähemalt oletama, kust Dungurov ise narkootikumi sai. Mis vahet sellel on, millisesse politseisse sattuda narkootikumiga: Eesti või Venemaa omasse. Kui aga Dungurov ei saanud Peterburis narkootikumi, siis milleks ta sinna sõitis? Krutikovi ütlused ei seleta seda mitte kuidagi. 3.7 Arutagem Krutikovi ja Dungurovi kohtumist Peterburis. Tundub imelik ja ebaloogiline, et head tuttavad kohtumisel teises linnas, pealegi veel, süüdistuse versiooni kohaselt, ühendatud ühise tahtlusega, isegi ei kätle. See on Krutikovi ütlustest. Ja see on selge, miks tal on vaja seda väita. Selleks, et tõendada, et Dungurov kandis kindaid. Seda, et seal ei ole Dungurovi jälgi, sai ta teada vaid ühel juhul – kui Dungurovil endal ei ole narkootikumidega mitte mingit puutumust. Krutikovi need ütlused on väljamõeldud ja ebaloogilised. 3.8 Võib-olla pakub kohtule huvi kõrvaltvaataja seisukoht. Niisiis, seesama korrespondent Värk (Postimehe 20.septembri 2016 nr.112) arvab, et karbi tugeva narkootikumiga paigutamine pagasiruumi kui salongis on marihuaana, on tehtud meelega, tsiteerin: „arvestusega, et kui piiril leitakse autost selline kogus marihuaanat, mis ei too kaasa kriminaalvastutust, siis see võetakse ära, vormistades trahvi väärteo eest, aga fentanüüli ei leita. Ja see õnnestub toimetada Tallinnasse“. Aga kellel võis olla selline tahtlus – ainult Krutikovil. Aga kuidas puutub siia Dungurov? Peale Krutikovi paljasõnalise väite selle kohta, et Peterburis andis talle karbi narkootikumiga Dungurov, ei ole jäänud mitte midagi. Aga kuidas tuleb suhtuda Krutikovi ütlustesse selliste vastuolude puhul objektiivsete asjaolude ja loogika suhtes? Paistab, et siin on aeg kasutada Riigikohtu juhiseid lahendis 3-1-1-94-
  2. Kõik prokuröri poolt kogutud annavad tunnistust sellest, et kui Krutikov ja Dungurov kohtusid Peterburis, siis teoreetiliselt võis Dungurov midagi Krutikovile üle anda, kuid ei ole ühtegi konkreetset tõendit, mis kinnitaks Krutikovi sõnu selle kohta, et Dungurov andis talle üle narkootikumi. 5
(27)3.9 Kolmanda isiku SD ütlustest. Minu arust vägagi usaldusväärsed ütlused. Eelkõige ta veelkord süüdistas põhjendatult Krutikovi vales, et too aitas teda rahaga, alguses sularahas, aga pärast ülekannetega, kui tema abikaasa oli Soomes. Mitte mingit raha ei ole ta Dungurovale andnud. D ju võinuks kahtlustada tema ebaobjektiivsuses, kui oli juttu sularahast. Paraku, kõik tema pangaarved said prokuröri poolt kohtule nagu taldrikul ette antud. Kus on need ülekanded? Kõik need andmed on objektiivselt tõendatud asja materjalidega. Siin ei ole mingeid vasturääkivusi. Dungurov ise kinnitas SD ütlusi (aga prokuratuur lõi kõik tingimused, et nad ei suhtleks omavahel enne ülekuulamist) ja selgitas, et just Krutikov teatas talle kavatsusest sõita Peterburgi, ja ta „sidus“ kleitide üleandmise Kõiki eelkirjeldatud andmeid kinnitab tegelikult tunnistaja M. 3.10 Mis puudutab 12.01.016 episoodi, siis siin samuti M, aga ka Dungurovite ütlused langevad kokku. Kohtul võib tekkida küsimus, et kas ei ole siin mingit vastuolu: jutt käib 12.jaanuarist, aga M rääkis, et ta ei mäleta kuupäeva, aga võimalik, et see oli jaanuari lõpus või veebruari alguses. Prokurör esitas kohtule tõendina järelepärimise Piirivalveametile ja sealt saadud vastuse Krutikovi ja Dungurovi piiriületamise kohta ajavahemikus alates 01.05.2015.a kuni 30.03.2016. Vaadake neid dokumente ja veendute, et 2016.a oli Dungurov Venemaal ainult 12. jaanuaril. Olen veendunud, et need tõendid korvavad täielikult M mõningase ealise unustuslikkuse. 4. Prokurör taotleb teha apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes uus otsus ning tunnistada süüdistatav Suleiman Dungurov süüdi raskemas kuriteos, s.o

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning mõista Suleiman Dungurovile raskem karistus, s.o viidatud karistusseadustiku eriosa koosseisus ette nähtud karistusraami keskmäärast rangem karistus, täpsemalt karistus, mis paikneb karistusraami kesk- ja ülemmäära vahel. Samuti mõista kohtuotsusega Suleiman Dungurovilt

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 korras laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 274 882,27 eurot ning jätta osundatud kohustuse täitmiseni muutmata 04.04.2016.a SD nimele kantud XXX kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud käsutamise keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks. Samuti konfiskeerida

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 30 055,56 euro ulatuses. 4.1 Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus ei tuvastanud Suleiman Dungurovi tegevuses koosseisulise kvalifitseeriva tunnuse – narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil - esinemist. Kohus ei lugenud tõendatuks süüdistatava versiooni, et just Suleiman Dungurov pidi olema isikuks, kes pidi süüdistuses kirjeldatud kuriteoskeemi puhul olema narkootilise aine käitlemisahela kõige kõrgem lüli, st isik, kes pidi saama ka suurt varalist kasu. Prokuratuur osundab, et menetluse käigus ei ole mitte ühegi tõendiga tuvastatud, et Suleiman Dungurov oleks käidelnud narkootilist ainet omakorda kellegi seni tuvastamata isiku korraldusel või juhendamisel. Ka Aleksei Krutikov, s.o Suleiman Dungurovi palgatud kuller, andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta suhtles narkootilise aine üleveo küsimuses üksnes ja ainult Suleiman Dunguroviga. Ka teised kohtus uuritud (nii prokuratuuri kui ka kaitsja esitatud) tõendid ei anna alust kõnelemaks, et Suleiman Dungurovi kõrval või temast hierarhias ülal oleks asunud keegi tuvastatud või tuvastamata isik – nö tegelik kasusaaja. Ent Suleiman Dungurov ei tarninud niivõrd suures koguses narkootilist ainet (enam kui pool miljonit mõjudoosi!) Eestisse selle tasuta levitamiseks või äraviskamiseks. Siinkohal väärib modus operandi´t kui Suleiman Dungurovi tegevuse eesmärgi tõendamisel kaudset tõendit 6

(27)silmas pidades, et ka viis aastat tagasi süüdistati Suleiman Dungurovit kriminaaltulu teenimise eesmärgil narkootiliste ainete veo organiseerimises Prantsusmaalt Soome. On ainukene mõeldav järeldus, et Suleiman Dungurov käitles ülisuures koguses 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat vedelikku eesmärgiga teenida sadu tuhandeid eurosid kriminaaltulu. Oluline on aga kõige selle juures, et Suleiman Dungurov tegutses algusest lõpuni, s.o alates Aleksei Krutikovi palkamisest kuni narkootilise aine hankimiseni ja selle Eestisse tarnimisel eesmärgiga selle tegevuse pealt kriminaaltulu teenida. Tähele tuleb ka panna tõika, et Suleiman Dungurovi palgatud kulleri kahtlustatavana kinnipidamise ja Suleiman Dungurovi enese kinnipidamise vahele jäi ajaline vahe, mistõttu olid Suleiman Dungurovil kõik võimalused soovi korral ennast inkrimineerivaid tõendeid kõrvaldada. Eeltoodu tõttu palun teha uus otsus ning tunnistada süüdistatav Suleiman Dungurov süüdi raskemas kuriteos, s.o

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

4.2 Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse ka osas, millega kohus mõistis Suleiman Dungurovile karistuse oluliselt alla karistusraami keskmäära, s.o karistusraami esimeses kolmandikus, ning seda vaatamata karistust kergendavate asjaolude puudumisele. Maakohtu poolt Suleiman Dungurovile mõistetud karistusraami esimeses kolmandikus paiknev karistus ei vasta tema poolt toime pandud kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule. Suleiman Dungurovi süü suurust ilmestab esmalt ja peaasjalikult tema poolt käideldud narkootilise aine kogus ning koostis, ent samuti ka asjaolud, et Suleiman Dungurov´it on varasemalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud ning samuti tema poolt narkootilise aine käitlemise eesmärk (tõsi, kahe viimati nimetatute näol on tegemist koosseisulise kvalifitseerivate asjaoludega). Käideldud keelatud aine kogusest lähtudes on Suleiman Dungurovi süü oluliselt üle keskmise.

§ 57

loetletud karistust (süüd) kergendavaid asjaolusid ei ole Suleiman Dungurovi tegevuses/käitumises tuvastatud. Samas nähtub kohtuistungil uuritud ja maakohtu otsuses refereeritud tõenditest, et Suleiman Dungurovi tegevuses esineb

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel koosseisulise karistust (süüd) raskendava asjaoluna, s.o kvalifitseeriva asjaoluna korduvus. Eelneva alusel, st hinnates karistust (süüd) kergendavate asjaolude puudumist, ent karistust (süüd) raskendava asjaolu esinemist, puudub alus Suleiman Dungurovi süü suuruse ümberhindamiseks: tema süü

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on keskmisest suurem ning Suleiman Dungurov´it tuleb karistada karistusraami keskmäärast suurema karistusega. Ent karistusmäära üle otsustamisel tuleb eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Eeltoodu tõttu on ka üldpreventiivsetel kaalutlustel põhjendatud Suleiman Dungurovile tema poolt toime pandud kuriteo eest sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine. 4.3 Prokuratuur taotleb samuti laiendatud konfiskeerimise korras (

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel) konfiskeerida kolmanda isiku TV (isikukood XXXXXXXXXXX) Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 30 055,56 euro ulatuses. Prokuratuur osundab, et

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, st antud juhul pidanuks Suleiman Dungurov kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis ajavahemikul 01.01.2006.a kuni 09.03.2016.a legaalset tulu, mille arvelt pidada ülal nii ennast, oma naist kui nende lapsi, teha olulises ulatuses parendustöid enda elukohas jne. Suleiman Dungurov ostis XXX asuva kinnistu 11. detsembril 2007.a-l ja ta maksis selle eest müüjale ostusumma 1 350 000,00 krooni. Seejuures kinnitavad tõendid, et nimetatud kinnistu ostusumma pärines täies ulatuses leibkonna kontodele sularahas sissemakstud rahalistest vahenditest ehk varjatud allikatest pärinevatest sissetulekutest. Pärast Suleiman Dungurovi 7

(27)kahtlustatavana kinnipidamist käesolevas kriminaalasjas võõrandasid Suleiman Dungurov ja SD XXX kinnistu ning saadud tulust tasuti üks osa Soome Vabariigi täitenõude täitmiseks ning üks osa tulust, s.o 30 055,56 eurot kanti müügilepingu punktide 3.2.3 ja 3.4 kohaselt kolmanda isiku TV arveldusarvele ning osundatud raha kuulub tegelikult SD-le ja Suleiman Dungurovile. Ka SD möönis, et tuvastamata päritolu rahaliste vahendite (Suleiman Dungurovi arveldusarvele sissemakstud sularaha) eest soetatud XXX kinnistu müügist saadud vabad rahalised vahendid, st pärast Soome Vabariigi konfiskeerimisnõude täitmist üle jäänud 30 055,56 eurot kanti teadlikult käesolevas kriminaalasjas võimaliku täiendava konfiskeerimise vältimiseks tema sõbranna – TV kontole. Ka kolmas isik TV kinnitas, et osundatud 30 055,56 eurot, mis tema kontole kanti, kuulus tegelikult SD-le, kes sai selle XXX kinnistu müügist. 4.4 Prokuratuur taotleb Suleiman Dungurovilt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras (

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 alusel) välja mõista 274 882,27 eurot ning jätta osundatud kohuste täitmiseni, s.o kuni Suleiman Dungurovi poolt

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 korras välja mõistetud 331 166,27 eurot tasumiseni, muutmata 04.04.2016.a SD nimele kantud XXX kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud käsutamise keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks. Suleiman Dungurov on leibkonnana ajaperioodil 01.01.2006.a kuni 09.03.2016.a teeninud varjatud allikatest pärit sissetulekuid/vara (tegelikud kulutused, millest on maha arvatud legaalne sissetulek) kokku summas 361 166,27 eurot, millest 11.12.2007.a soetati 86 284,00 euro XXX kinnistu ning ülejäänud 274 882,27 eurot on Suleiman Dungurovi leibkonna poolt ära tarvitatud tuvastamata ajal ja viisil, mistõttu tuleb Suleiman Dungurovilt kohtuotsusega

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 korras välja mõista välja mõista teenitud, ent ära tarvitatud kriminaaltulu, mis on kokku 274 882,27 eurot.

§ 84

toimeala hõlmab nii vahetu kui ka laiendatud kriminaaltulu (

§-d 831 ja 832) konfiskeerimise. Konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Seejuures võib konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohaldada ka KrMS §de 1414 ja 142 alusel abinõusid, mille objektiks on mingi konkreetne ese (nt kinnistu, pangakontol olev raha, isiku juurest leitud sularahasumma, väärisesemed vms) (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-54-15).

  1. Süüdistatav Suleiman Dungurov toetas kaitsja apellatsiooni. Kaitsja jäi apellatsioonis toodu juurde. Prokurör ei toetanud kaitsja apellatsiooni. Prokurör taotles kohtuotsuse tühistamist apellatsioonis toodud motiividel ning jäi apellatsioonis toodu juurde. Kaitsja ja süüdistatav ei toetanud prokuröri apellatsiooni ja taotlesid jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kolmanda isiku esindaja ei toetanud prokuröri apellatsiooni ja taotles jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud käesoleva kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale. 8

(27)6.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis tõstatatud küsimustele. Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja Suleiman Dungurovi õigeksmõistmist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis toodud järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 61 lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-407). Maakohus on põhjendanud miks ta hindab omavahel tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude kohta riimuva Aleksei Krutikovi ütlused ja tunnistajate ütlused usaldusväärsemateks süüdistatava poolt antud erinevatest ütlustest. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata ja leiab, et maakohus ei ole rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Maakohtu otsusest nähtub üheselt, et kohtule esitatud tõendeid on kohus hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 2003.a otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt (kd 6 lk 63-71) ei ole võimalik leida veenvaid argumente Suleiman Dungurovi õigeksmõistmiseks. 6.2 Kaitsja heidab apellatsioonis ette seda, et Suleiman Dungurov mõisteti süüdi sisuliselt kaudsete tõendite põhjal, mistõttu jäi püsima kahtlus tema süüs. Kolleegium märgib, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Riigikohus on asunud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10). See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada 9
(27)kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis, mida maakohus käesoleval juhul ka tegi. Maakohus on hinnanud Suleiman Dungurovi süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks nähtub maakohtu otsusest, millist täiendavat sisulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta on võimalik kaudsete tõendite pinnalt saada. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 31-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. 6.3 Apellant on apellatsioonis märkinud, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud kaitsja kõikide seisukohtadega ning analüüsinud kaitsja üksikasjalikke argumente. Kolleegium märgib, et apellatsioonis puuduvad igasugused viited kaitsja seisukohtadele, millele maakohus ei ole vastanud. Seejuures on apellant jätnud tähelepanuta asjaolu, et maakohtu otsuses on käsitletud nii süüdistatava kui tema kaitsja seisukohti ning ka prokuröri seisukohti (kd 6 lk 69-71). 6.4 Apellant asub seisukohale, et Aleksei Krutikovi ütlused on ainuke tõend, mis süüstab süüdistatavat. Esiteks ei ole kohtupraktikas välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile. Vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste suhtes on kohtupraktikas valitsemas arusaam, et neil juhtudel peab kohus eriti põhjalikult vaagima kõiki selle ühe süüstava tõendi uurimisel tõstatatud kahtlusi ja need veenvalt kummutama (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-85-00, p 5.2; nr 3-1-1-21-09, p 11 ja nr 3-1-1-109-10, p 10). Teiseks on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Maakohus on tuginenud süüdistatava Suleiman Dungurovi süüdimõistmisel otsesele tõendile, s.o kaassüüdistatava Aleksei Krutikovi ütlustele ja ka kaudsetele tõenditele, mis toetavad Aleksei Krutikovi antud ütlusi. 6.5 Apellant asub seisukohale, et Aleksei Krutikovi ütlused ei ole usaldusväärsed. Riigikohtu praktika kohaselt saab isiku süüdimõistmisel tugineda ka kaassüüdistatavate ütlustele. Kaassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, need on põhimõtteliselt kõigi teiste tõenditega võrdväärsed. Kuid mõistetavalt tuleb kohtul eraldi põhjendada ka seda, kui ta hindab kaassüüdistatava ütlused usaldusväärsemaks kui nt 10
(27)süüdistatava enda süüd eitavad ütlused (vt 3-1-1-96-11, 3-1-1-26-13). Kaassüüdistatava ütluste hindamine taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Maakohtu järeldused tõendi, s.o Aleksei Krutikovi ütluste usaldusväärsuse hindamise osas on loogilised ja jälgitavad ning ei ole vastuolus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohtadega isikulise tõendiallika usaldusväärsuse hindamisel. Maakohtu otsuses on veenvalt põhistatud Aleksei Krutikovi ütluste usaldusväärsust (kd 6 lk 69-71) ning maakohus on analüüsinud ja hinnanud Aleksei Krutikovi ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ning leidnud, et nimetatud ütlused on usaldusväärsed ning neid ütlusi ka arvestanud tõendina. 6.6 Kolleegiumil tuleb nõustuda apellandiga, et Aleksei Krutikovi kohtueelsel uurimisel antud ütlused avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks osas, mis puudutas Dungurovilt mobiiltelefoni saamist ning numbrite salvestamist telefoni. Kohtukolleegium leiab, et Aleksei Krutikovi kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses antud ütlustes ei esine kardinaalseid vastuolusid, neis sisalduv informatsiooni maht ja täpsus on erinev, mis aga ei sea kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsust. Lisaks on Aleksei Krutikov selgitanud maakohtus, et küsimusi esitati teistmoodi, ka teie esitate küsimusi teistmoodi, sellepärast ka vastan teistmoodi. Kolleegium asub seisukohale, et Aleksei Krutikovi põhjendus ütluste erinevusest ei ole ebaloogiline ja on usutav. On ilmselge, et tuleb arvestada asjaolu, et küsimusi saab esitada erineva detailsusastmega ja ka hinnata vastuseid erineva detailsusega. Maakohus on põhjendanud Aleksei Krutikovi ütluste usaldusväärsust ning kolleegium nõustub põhjendustega. Kolleegium asub seisukohale, et Aleksei Krutikovil puuduvad igasugused põhjused valeütluste andmiseks isiku suhtes, kes on olnud varasemalt hea tuttav ja kellega olnud sõbralikud suhted. Seda enam, et Aleksei Krutikovil puudus igasugune kohustus anda ütlusi, mis süüstasid teda ennast ja ka süüdistatavat Suleiman Dungurovit. Ka ei saa lugeda Aleksei Krutikovi kohtuistungil antud ütlusi ebausaldusväärseteks põhjusel, et on andnud ütlusi, et täpselt ei mäleta, võis olla, võis unustada, tema arust jne. Pigem seaks Aleksei Krutikovi ütlused kahtluse alla asjaolu kui need oleks antud väga detailselt, kuna just see paneks kahtlema nende ütluste õigsuses. Maakohtus ei ole leidnud tuvastamist ning seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus, et Aleksei Krutikov oleks oma ütluste sisu korduvalt ja diametraalselt muutnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtumenetluses. 6.7 Kolleegium leiab, et apellatsioonis välja toodud asjaolud ei osuta Aleksei Krutikovi ütluste vastuolulisusele osas, mis puudutab Dungurovilt mobiiltelefoni Samsungi saamis aega, mistõttu ei ole alust nende ütluste kõrvalejätmiseks tõendikogumist. Aleksei Krutikov on andnud ütlusi, et Dungurov andis mobiiltelefoni Samsungi temale enne esimest sõitu, et suhelda Venemaa poolel. Selle telefoniga suhtles ainult Dunguroviga ja ainult SMS teel (kd 5 lk 118). Samaseid ütlusi andis Krutikov ka kaitsjale teisesküsitluses (kd 5 lk 122). Seejärel avaldati kaitsja taotlusel selles osas Aleksei Krutikovi kohtueelsel uurimisel antud ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kohtueelsel uurimisel oli Aleksei Krutikov 22.01.2016 andnud ütlusi, et telefoni sai 11.01.2016, st enne viimast sõitu. Aleksei Krutikov on selgitanud vastuolu esinemist sellega, et võib olla unustas, tähendab midagi unustas, kuid telefon on sama. Samas edasise ristküsitluse käigus on Aleksei Krutikov andnud ütlusi, et sõnumeid vahetas Dunguroviga nii oktoobris kui novembris (kd 5 lk 123). Kolleegium asub seisukohale, et Aleksei Krutikov ei saa anda ütlusi ega selgitada asjaolusid mida ei ole küsitud. Kaitsja ei ole teisesküsitluses täpsustanud, kas Aleksei Krutikov unustas telefoni üleandmise täpset aega mainida 22.01.2016 ütluste andmisel või maakohtus ristküsitlusel ja mida ta täpselt ja millal unustas. Seda enam, et kaitsja küsimusele uue telefoni andmisest on Aleksei Krutikovi vastanud- muidugi (kd 5 lk 123). Lisaks ei ole Aleksei 11
(27)Krutikovilt teisesküsitluses täpsustatud, kas mobiiltelefon Samsung oli alates oktoobrist pidevalt tema valduses või andis ta telefoni vahepeal Dungurovile tagasi ja millist uut telefoni mainis Krutikov, mistõttu ei ole välistatud mobiiltelefoni Samsungi saamine Dungurovilt uuesti 11.01.2016, enne viimast sõitu. Seega kaitsja järeldused ei põhine Krutikovi kogu ütlustel, vaid ainult neil, mis sobilik valitud kaitsetaktikaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-52-06 märkinud, et isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus. Ristküsitluse puhul toimub tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus põhiliselt kohtumenetluse poolte ühise ja teineteise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Ühtlasi tagab ristküsitlus süüdistatava tõhusama kaitse sel teel, et kaitsjal on teisesküsitlusel võimalus süüstava isiku ütluste usaldusväärsust kontrollida. Seega on apellant jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et tal oli võimalus maakohtu istungil ristküsitleda Aleksei Krutikovi tema ütluste ebaselguse kohta või täpsustada asjaolusid, mis vajalik kaitseversiooni kinnitamiseks ning süüdistusversiooni ümberlükkamiseks, kuid käesolevas asjas kaitsja seda teinud ei ole. Teisesküsitlusel sätestatud õiguste (suunavad küsimused, vastuste selgitamised, usaldusväärsuse kontroll jms) kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele. 6.8 Apellant leiab, et Aleksei Krutikovi ütlused tuleb tõendi kogumist välja jätta, kuna need ei ole usaldusväärsed ja on vastuolus 14.01.2016 asitõendi vaatlusprotokollis, 11.03.2016 jälitustoimingu protokollis tooduga. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus avaldas prokuröri taotlusel nimetatud tõendid enne Aleksei Krutikovi ristküsitlemist (kd 5 lk 69). Nimetatud avaldatud tõenditele ei ole kaitsja viidanud Aleksei Krutikovi ristküsitluse raames ning Aleksei Krutikovile ei ole esitatud nende tõenditega seonduvaid küsimusi (sõnumite sisu kohta, liikluse ja ummikute kohta Peterburis jne) ristküsitluse käigus, et kontrollida Aleksei Krutikovi usaldusväärsust. Kolleegium asub seisukohale, et Aleksei Krutikov ei saa anda ütlusi ega selgitada asjaolusid, mida ei ole küsitud. Apellant viitab läbivalt apellatsioonis asjaoludele, mida Aleksei Krutikovilt ei ole ei esmasküsitluses küsitud ega teisesküsitluses täpsustatud või mille kohta on andnud ütlusi väga üldiselt. Kolleegium asub seisukohale, et sisuliselt ei ole Aleksei Krutikovi usaldusväärsust kontrollitud 14.01.2016 asitõendi vaatlusprotokolli ja 11.03.2016 jälitustoimingu protokolli pinnalt, mistõttu apellatsioonis välja toodud asjaolu ei osuta Aleksei Krutikovi ristküsitlusel antud ütluste vastuolulisusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 6.9 Kaitsja on apellatsioonis toonud välja asjaolu, et kuna mobiiltelefoni IMEI- koodiga 353762075338291, mis leiti Aleksei Krutikovi autost, oli juba 2014 sisestatud nimed „Dom“ ja „Dom1“, siis on Aleksei Krutikovi versioon toimunust alusetu. Kaitsja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et on üldteada, et kontaktide numbreid on võimalik salvestada kas ainult SIM-kaardile või mobiiltelefoni mällu või ka SIM-kaardile ja mobiiltelefoni mällu korraga. Aleksei Krutikov andis ristküsitlusel ütlusi, et mobiiltelefoni Samsungi koos töötava SIM-kaardiga andis talle Dungurov, et suhelda Venemaal ning telefon Samsung oli kasutatud, kuid numbrid ja nimed on tema salvestatud (kd 5 lk 119, 122). Seejuures ei ole kaitsja ristküsitlusel Aleksei Krutikovile esitanud küsimust, kas numbrid ja nimed „Dom“ ja „Dom1“ salvestas ta SIM- kaardile või mobiiltelefoni mällu, mis on vajalik kaitseversiooni kinnitamiseks ning süüdistusversiooni ümberlükkamiseks, kuid käesolevas asjas kaitsja seda teinud ei ole. Tuleb nõustuda prokuröriga, et asitõendi vaatlusprotokollist nähtub üheselt, et mobiiltelefoni sisse lülitamisel kuvati aeg 01.01.2014 kell 00:00, ehkki tegelik aeg on 14.01.2016 kell 13:09, mistõttu selgitab see mobiiltelefonis väljuvate sõnumite kaustas olevate sõnumite saatmiste aegu. Vaatlusprotokollis on rõhutatud, et väljuva sõnumi 12
(27)saatmise aeg on protokollis kajastatud seadmes ehk mobiiltelefonis salvestatud kuupäeva ja kellaaja järgi. Seega ei tõenda kaitsja poolt viidatud asjaolu seda, et nimed „Dom“ ja „Dom1“ olid sisestatud juba 2014 ning Aleksei Krutikovi versioon toimunust oleks alusetu ja tema ütlused ebausaldusväärsed. 6.10 Kolleegium asub seisukohale, et Aleksei Krutikovi ütluste usaldusväärust kinnitab asitõendite vaatlusprotokollidest nähtu ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollis toodu. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et kõnekaardi number XXXXXXXX, mis asus hiljem Samsung telefonis IMEI- koodiga 353762075338291 ja oli leitud Aleksei Krutikovi läbiotsimise käigus tema kasutuses olevast sõiduautost, oli aktiveeritud 21.10.2015 (kd 1 lk 116-121). Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et abonent XXXXXXXX asus 21.10.2015 mobiiltelefonis IMEI-koodiga 35780502308085 ja esimesed kõned tehakse SD ja SD kasutuses olevatele abonentidele. Järgnevalt kasutatakse abonenti XXXXXXXX mobiiltelefonis IMEI-koodiga 35860704145278 ja ka sealt tehakse kõned ja saadetakse sõnumid SD kasutuses olevale abonendile. Seejuures ei ole vähetähtis, et IMEI-koodiga 35780502308085 mobiiltelefonis kasutati hiljem abonenti YYYYYYYYY ehk „DOM“, IMEI-koodiga 35860704145278 mobiiltelefonis kasutati samuti hiljem abonenti CCCCCCCC ehk „DOM1“ ja IMEI-koodiga 35649706846574 mobiiltelefonis kasutati abonenti YYYYYYYYY ehk „DOM“ ning sealt toimub kaks kõnet SD abonendile (kd 2 lk 97-103). Nimetatud IMEI- koodidega mobiiltelefonidest on eranditult tehtud kõnesid SD abonentnumbritele ning kasutatud teisi abonentnumbreid, millelt tehtud samuti kõnesid SD-le. Mobiiltelefonid on asunud tugijaamades kus asub Suleiman Dungurovi elukoht. IMEIkoodiga 35376207446570 mobiiltelefonis kasutati abonenti CCCCCCCC ehk „DOM1“ ning samas piirkonnas asub Suleiman Dungurovi kasutuses olev abonent BBBBBBBBB. Mobiiltelefon Samsung IMEI-koodiga 352750069394082, mis leiti Suleiman Dungurovi elukohast, on selle mälus sõnumid abonendiga XXXXXXXX ja mobiiltelefon Apple iPhone 6 A1586 IMEI-koodiga 356984063559459, mis leiti Suleiman Dungurovi elukohast on abonent XXXXXXXX mobiiltelefoni kõneregistri mälus (kd 2 lk 67-68, 82-83). Nimetatud tõendid kinnitavad üheselt Suleiman Dungurovi seotust nimetatud mobiiltelefonidega ja abonentnumbritega. Abonentnumbrid, mida Aleksei Krutikovi sõnul kasutas vaid Suleiman Dungurov talle korralduste andmiseks, asusid uuritud protokollidest nähtuvalt Suleiman Dungurovi elukoha tugijaama piirkonnas, tema mobiiltelefoniga samas piirkonnas ning samadelt IMEI-koodidega mobiiltelefonidelt ja abonentidelt XXXXXXXX, YYYYYYYYY edastati sõnumeid ja võeti kõnesid nii SD abonendile kui ka SD abonendile, mistõttu ületavad nimetatud asjaolud kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. 6.11 Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis tooduga, et Aleksei Krutikov tegeles narkootiliste ainete käitlemisega juba oluliselt varem kui 14.10.2015 ning seda tõendab prokuröri luba, mis antud 14.10.2015 Aleksei Krutikovi jälgimiseks ning kuna Suleiman Dungurovit ei jälitatud, siis mingeid andmeid tema kuritegeliku tegevuse kohta ei ole. Kolleegium märgib, et taotledes sellisel põhjendusel oma kaitsealuse õigeksmõistmist esitatud süüdistuses, tugineb kaitsja mitte maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid oma versioonile asetleidnust. Abstraktse versiooni kinnitamiseks ei ole ühtegi tõendit apellant esitanud. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaitsja väidet, et Aleksei Krutikov käitles narkootilist ainet juba oluliselt varem kui 14.10.2015. Seejuures ei ole Aleksei Krutikov andnud ütlusi, et 14.10.2015 ei olnud veel juttu Peterburi sõidust. Aleksei Krutikov andis ütlusi, et Dungurovi palvel käis Peterburis oktoobris, kuid millal täpselt oli juttu esimest sõidust Dunguroviga ei ole kohtumenetluse pooled ristküsitlusel Aleksei Krutikovilt küsinud, seega ei kinnita Aleksei Krutikov kaitsja esitatud versiooni ning apellant ei saa ise tõsikindlalt sellisele väitele toetuda. Asjaolu, et prokuratuur on andnud loa Aleksei Krutikovi varjatud 13
(27)jälgimiseks ning ei ole teinud seda Suleiman Dungurovi suhtes, ei tähenda seda, et menetlejal ei olnud andmeid Suleiman Dungurovi osas, vaid näitab seda, et jälitustoimingute lubasid antakse kaalutletult ning ainult siis, kui see on vältimatult vajalik. 6.12 Aleksei Krutikov ei väida, et 2016 aastal käis ta kaks korda jaanuaris Dungurovi korraldusel Peterburis, seega kaitsja sellised väited on eksitavad. Asjaolu, et menetlejal ei ole olnud võimalik saada andmeid kõigi helistamiste ja SMS-ide kohta ei ole ümberlükkamatuks tõendiks selles osas, et süüdistatav ei andnud juhiseid Aleksei Krutikovile. Seejuures ei toetu kaitsja mitte ühegi asjatundja ütlustele ega eksperdi arvamusele, et menetlejal on võimalik tõepoolest saada andmeid iga helistamise ja SMS-i kohta ka juhul kui andmed on näiteks kustutatud. Selline väide on pelgalt kaitsja oletus, mis ei kinnita ega lükka ka ümber süüdistatavale esitatud süüdistust ega oma seejuures tähtsust. Lisaks märgib kolleegium, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu ei käsitle kolleegium kaitsja apellatsioonis toodud asjassepuutumatuid seisukohti, mis seotud
  1. septembri 2016 avaldatud Postimehe artikliga ning kaitsja oletustega, nt miks ei oleta Krutikov kust Dungurov ise narkootikumi sai, miks ei teinud ettepanekut Peterburgi minna, mis vahet on millisesse politseisse sattuda narkootikumidega, kas Eesti või Venemaa omasse, kui Dungurov ei saanud Peterburis narkootikume, siis milleks sinna sõita jne. Kuna antud seisukohad ei puuduta arutusel oleva kriminaalasja tõendamiseset ega tuvastatud asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut, ei pea ringkonnakohus nende osas seisukohta kujundama. Selline käsitlus on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-144-13 tooduga. 6.13 Apellant leiab, et kaitseversioon tuleb lugeda süüdistusversioonist eluliselt usutavamaks. Apellant on läbivalt apellatsioonis maakohtule ette heitnud, et maakohtu motiivid ei ole eluliselt usutavad, arusaadavad ja asjakohased. Samas põhinevad enamjaolt põhjendused, miks tuleb kaitseversiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusväiteid, elulisel usutavusel. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi Aleksei Krutikovi ütlustest tehtud maakohtu järeldustega süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo osas ning rõhutab, et ütluste sisu on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kolleegium leiab üksmeelselt, et hinnates Aleksei Krutikovi ütluste tõepärasust ja tõsiseltvõetavust kogumis ja koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega, on süüdistatava Suleiman Dungurovi süü narkootiliste ainete käitlemises leidnud tõendamist. Tulenevalt Aleksei Krutikovi ütlustest on üheselt arusaadav, mil moel oli süüdistatav Suleiman Dungurov narkootikumide käitlemisega seotud. 6.14 Põhjendades maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist tugineb kaitsja Riigikohtu lahendille kriminaalasjas nr 3-1-1-94-
  2. Kolleegium märgib, et see Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis toodud seisukoht ei ole käesolevas asjas asjassepuutuv. Käesolevas kriminaalasjas ei esine Riigikohtu lahendis viidatud asjaolusid, mistõttu selles toodud seisukoht ei tingi maakohtu otsuse tühistamist ega süüdistatava õigeksmõistmist. 14
(27)6.15 Kaitsja asub seisukohale, et Aleksei Krutikovi ütluste ebausaldusväärsust tõendavad tunnistaja SD ütlused, kuna Aleksei Krutikov ei ole mingit raha Dungurovale andnud, kui Suleima Dungurov oli Soomes kinnipidamiskohas. Samuti ei ole Aleksei Krutikov teinud mingeid ülekandeid ning see on kinnitust leidnud prokuröri poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtetega. Kolleegiumil tuleb taas märkida, et Aleksei Krutikov ei ole andnud ütlusi, et ta kandis sularaha SD arvele, vaid andis ütlusi, et peale sularaha andmist Dungurovale lõpetas selle ning edasi maksis raha Dungurovi arvele Soomes (kd 5 lk 120), seega kaitsja tõstatatud kahtlus Aleksei Krutikovi ütlustes ei vasta taas tõele. 6.16 Kaitsja asub seisukohale, et süüdistatava süütust tõendab ja süüdistatava ütlusi kinnitavad tunnistaja IM ütlused. Kolleegiumil tuleb nõustuda maakohtuga, et sisuliselt tunnistaja IM kinnitas küll kleitide üleandmise fakti, kuid ei osanud kirjeldada isikut, kes kleidid üle andis, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlat tõendada, et tegemist oli Aleksei Krutikoviga. Maakohus on põhjalikult analüüsinud Suleiman Dungurovi ütlusi, tunnistaja IM ütlusi ja Aleksei Krutikovi ütlusi (kd 6 lk 70-71) ning millega kolleegium täielikult nõustub ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et süüdistatava Suleiman Dungurovi ütlused on ebausaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste kohtuistungil uuritud tõenditega. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. aprilli
  2. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
  3. septembri
  4. a otsuses nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks (kd 6 lk 69-71). Seega ei ole apellandi etteheited maakohtule asjakohased, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse just süüdistatava Suleiman Dungurovi ütlusi ja esitatud versiooni. 6.17 Kaitsja apellatsioonis taotletakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga.
  5. Kaitsja apellatsioonis toodule, et maakohus on väljunud süüdistuse piirest, millega rikkus KrMS § 268 nõudeid, märgib kolleegium järgmist. KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, st need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse. 15
(27)Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 268 lg-tele 1 ja 5 tuginevalt korduvalt selgitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Viimati käsitles Riigikohtu kriminaalkolleegium seda küsimust oma 6. oktoobri 2015. a otsuses nr 3-1-1-7015.

§ 184

lg 21 kvalifikatsioon hõlmab antud paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud erinevaid kvalifitseerivaid tunnuseid ning süüdistuses tuleb määratleda, millisele kvalifitseerivale tunnusele toimepanija käitumine vastab. Seejuures peab kuriteo kvalifikatsioon süüdistusakti lõpposas kajastuma võimalikult täpselt. 7.1 Suleiman Dungurovile oli esitatud süüdistus

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus mõistis Suleiman Dungurovi süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi asudes seisukohale, et Suleiman Dungurov käitles suures koguses narkootilisi aineid grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et prokurör oleks muutnud või täiendanud kuriteo kvalifikatsiooni kohtuliku arutamise käigus, kuriteo toimepanemist grupi poolt olemasolev kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi järgi ei kajasta. 7.2 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus võib otsust tehes süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonist teatud tingimustel kõrvale kalduda ja seda KrMS § 268 lg 6 alusel. Kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei piirdu üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-100-09). Prokuratuur on esitanud Suleiman Dungurovile kui ka Aleksei Krutikovile süüdistuse narkootilise aine suures koguses käitlemise osas üksiktäideviijatena. Antud kriminaalasjas puudus maakohtul õigus otsust tehes tunnistada Suleiman Dungurov süüdi kaastäideviijana, s.o grupis koos Aleksei Krutikoviga, kuna Aleksei Krutikov on varasema jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud üksiktäideviimises

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-18-08 p 14.3 üheselt märkinud, et kuriteo ühiselt toimepannud isikutest ühele raskendava tunnusena kaastäideviimise (grupi) inkrimineerimine olukorras, kus teise eraldatud kriminaalasja raames langetatud jõustunud kohtuotsusega ei ole sellise tunnuse esinemist tuvastatud teise sama kuriteo toimepanija tegevuses, ei ole kooskõlas PS § 24 lg 2 ja KrMS § 268 lg 1 nõuetega, samuti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni rakenduspraktikaga. 7.3 Harju Maakohtu 29.septembri 2016.a kohtuotsusest nähtuvalt on Aleksei Krutikov tunnistatud süüdi

§ 188

lg 2 p 1 järgi kanepi ebaseadusliku kasvatamisega isikute grupis, s.o koos Aleksandr Janiševskiga ning tunnistatud süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi suure koguse narkootilise aine (3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldav vedelik) ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud kuriteo, s.o kasvatanud grupis Aleksandr Janiševskiga kanepitaime. Seega ei saanud maakohus Suleiman Dungurovi süüasja arutamisel asuda seisukohale, et Suleiman Dungurov ja Aleksei Krutikov tegutsesid suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel kaastäideviijatena ehk isikute grupis. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust 16

(27)KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest on mõistnud Suleiman Dungurovi süüdi suures koguses narkootilisi aine käitlemises grupi poolt. Kolleegium on seisukohal, et see rikkumine ei tingi siiski kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik see rikkumine ise kõrvaldada. 7.4 Kolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis toodud järeldustega, et Suleiman Dungurov ei ole isikuks, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, kuid seda apellatsioonis toodud erinevatel põhjendustel. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamist reguleerivad Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon art 9 p 1a või art 9 p 1b. Mõlemale regulatsioonile on ühine, et välisriigi poolt mõistetud karistus saab võrdväärseks otsusega, nagu oleks selle mõistnud elukohariigi kohus. KrMS 19. peatükk reguleerib välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamist ja täitmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on määruses nr 3-1-1-138-05 p 13 rõhutanud, et pärast välisriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist muutub viimane võrdväärseks siseriikliku kohtuotsusega. Seega välisriigi kohtuotsuse tunnustamine muudab selle otsuse sisuliselt Eesti otsuseks, mistõttu kohaldatakse kõiki Eesti karistusõiguse põhimõtteid. 7.5 Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsioon artikkel 56 näeb ette, et osalisriik võtab vastu seaduse, et anda oma kohtutele võimalus arvestada kohtuotsust tehes Euroopa kriminaalkohtuotsuseid. Osalisriik näeb ette ka need juhud, millal seda kohtuotsust tuleb arvestada. KarRS § 6 p 7 sätestab üheselt, et registrisse kantakse isiku karistusandmed järgmiste kohtulahendite ja ametnike otsuste alusel: jõustunud süüdimõistev välisriigi kohtuotsus kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. 7.6 Kolleegiumil tuleb märkida, et antud juhul ei ole tunnustatud Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 aasta otsust kogu ulatuses (kd 1 lk 184-189), vaid otsust tunnustati ainult varade konfiskeerimise osas ning vaid konfiskeerimise osas tunnistati nimetatud otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Riigiprokurör taotles Helsingi esimese astme kohtu 09.12.2011 aasta otsuse tunnustamist ja täitmist konfiskeerimise osas vastavalt rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise Euroopa konventsioonile. Seega ei ole välisriigi kohtuotsust siseriiklikult tunnustatud süüditunnistamise ja kriminaalkaristuse osas ning tunnustamine ei ole toimunud välisriigi kohtuotsuse tunnustamist reguleeriva Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni alusel. 7.7 KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Suleiman Dungurovi karistusandmetest ei nähtu kehtivaid kriminaalkaristusi ning karistusregistrisse ei ole kantud Suleiman Dungurovi karistusandmeid välisriigi kohtuotsuse alusel. Nähtuvalt karistusregistri andmetest ei ole Suleiman Dungurov isikuks, kes on varem süüdi mõistetud narkokuriteo eest. Esitatud süüdistusest ei nähtu ka faktiline retsidiiv, kuivõrd antud tegu oli kantud ühtsest tahtlusest ja oli hõlmatud ühest ja samast eesmärgist tuua suures koguses narkootilist ainet 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat vedelikku, kuid mis oktoobris ja novembris ebaõnnestus. Seega antud juhul ei ole täidetud ei faktiline ega juriidiline retsidiiv. 17
(27)Eeltoodut arvesse võttes asub kolleegium kokkuvõtvalt seisukohale, et maakohus, tunnistades Suleiman Dungurovi süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, mille tõttu tuleb kohtuotsus selles osas tühistada. 8. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonides toodud kvalifikatsiooni osas. Kolleegium nõustus kaitsja lõppjäreldustega, et Suleiman Dungurov ei ole isikuks, kes on teo pannud toime isikute grupis isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, seega antud kriminaalasja keskne materiaalõiguslik küsimus seisneb selles, kas süüdistatav Suleiman Dungurov käitles narkootilist ainet suure varalise kasu saamise eesmärgil, kas tema käitumist on õige vaadelda

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteona või

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona.

8.1 Kolleegium nõustub prokuröriga, et tulenevalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditest

§ 184

lg 21 kujutab suure varalise kasu saamise eesmärk endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte ning ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilise aine käitlemisega tegelikult sai ja kas tema plaanid üldse realiseerusid, vaid kui suurt kasu ta taotles. Samuti ei ole vajalik tuvastada asjaolu, et isik oleks juba asunud kriminaaltulu teenima. Kolleegium ei nõustu prokuröriga, et asjakohased ei ole maakohtu viited sellele, et Suleiman Dungurovi elukohast ei leitud narkootilise aine müümisele viitavaid esemeid (digitaalsed kaalud, kaaluvihid vms), mistõttu puuduvad tõendid selle kohta, et just Suleiman Dungurov oli isikuks, kes oleks lõpptarbijale müüdava aine pidanud valmis segama, doosideks jagama, hulgi- või tänavamüüki paiskama. 8.2 Prokurör on asjakohaselt viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-3811 toodud seisukohale, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Antud juhul ongi maakohus asunud seisukohale, millega ringkonnakohus nõustub, et kuigi on tõendatud narkootilise aine käitlemine koguses, millisest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 605 846 inimesele, ei tõenda iseenesest veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. 8.3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-38-11 on märgitud, et narkootilise aine suur kogus kogumis võib koos teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud samas lahendis, et kaaludes süüdlase vastutust

§ 184

lg 21 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära - näiteks potentsiaalsete ostjate või vahendajate leidmisele suunatud tegevust, narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust. Maakohus ongi esitatud tõendite pinnalt asunud seisukohale, et asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et süüdistatav Suleiman Dungurov oleks otsinud potentsiaalseid ostjaid või vahendajaid narkootilise aine realiseerimiseks. Süüdistusversiooni kohaselt on just süüdistatav Suleiman Dungurov selleks isikuks, kes kavatses vedelikku segada laktoosipulbriga ja paisata segatud ja doosideks jagatud aine jaemüüki. On ilmselge, et nii suure koguse aine realiseerimiseks kas jaemüügis või ka hulgimüügis tuleks eelnevalt otsida ostjaid või vahendajaid, mistõttu ei ole eluliselt usutav prokuröri versioon, et Suleiman Dungurov käitles 18

(27)ülisuures koguses 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat vedelikku eesmärgiga teenida sadu tuhandeid eurosid kriminaaltulu, kuid tegemata eelnevalt enne aine toomist mingeid ettevalmistusi aine müügiks. Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid millest nähtuks, et Suleiman Dungurov oleks pakkunud narkootilist ainet müügiks või palunud leida narkootilisele ainele ostja või ostjaid. Eluliselt ei ole usutav prokuratuuri versioon, et nii suures kogus narkootilise aine muretsemisel ei tehta mingeidki ettevalmistusi aine realiseerimiseks ja seda olukorras kus süüdistuse kohaselt taotletakse suure varalise kasu saamist. 8.4 Konkreetses kriminaalasjas ei ole üheselt tuvastamist leidnud, millistel sisemistel ajenditel Suleiman Dungurov narkootilist ainet käitles. Kolleegium möönab, et antud juhul võis olla süüdistataval soov teenida rahalist tulu, arvestades narkootilise aine kogust, kuid ei ole leidnud tuvastamist, et Suleiman Dungurov soovis teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt

§ 121p 2 määras.

Süüdistatava Suleiman Dungurovi teoeelsest ega- järgsest käitumisest, tema arvamusavaldustest enne ja pärast teo toimepanemisest ei nähtu suure varalise kasu saamise eesmärki. 8.5 Kriminaalasjas puuduvad tõendid millest nähtuks, et süüdistatav Suleiman Dungurov oleks muretsenud narkootilise aine segamiseks laktoosipulbrit, pakendamiseks minigripkotte või muretsenud muid esemeid, mis vajalikud aine edasiandmiseks ja suure varalise kasu saamiseks. Ka Aleksei Krutikovi ütlustest ei tulene sellist teavet, mille pinnalt oleks võimalik jaatada süüdistatava Suleiman Dungurovi käitumises just aine jae- või hulgimüügile suunatud tegevust. Puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks kellelegi avaldanud, et narkootilise aine käitlemine oli ajendatud just suure varalise kasu saamise eesmärgil. Prokuröri poolt viidatud Aleksei Krutikovi ütlus, et ta suhtles narkootilise aine üleveo küsimuses üksnes ja ainult Suleiman Dunguroviga, ei tähenda automaatselt seda, et Suleiman Dungurov oli või pidi olema tegelik kasusaaja

§ 121p 2 määras.

8.6 Eelpoolt viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse p-s 31.2 on märgitud, et tuletades ainuüksi aine suure koguse pinnalt (

§ 121

p 2 määras) toimepanijal suure varalise kasu saamise eesmärgi, poleks enam võimalik piiritleda

§ 184

lg-s 1 sätestatud narkootilise ja psühhotroopse aine põhikoosseisu sama sätte lg 21 ette nähtud kvalifitseeritud koosseisust. Samas tuleb silmas pidada, et

§ 184

lg-s 1 on narkootilise aine suures koguses käitlemisena kriminaliseeritud väga erinevaid osategusid. Andmaks narkootilise aine käitleja tegevusele õiguslikku hinnangut, tuleb esimese sammuna tuvastada, millise osutatud sättes kirjeldatud osateo isik objektiivselt realiseeris (valmistamine, omandamine, valdamine jne). Teo objektiivne avaldumine võib anda olulist teavet ka süüdlase tegevuse sihtide kohta. Seejärel tuleb aga otsuse eelmises punktis toodud subjektiivsete tunnuste tuvastamise reeglite kohaselt selgitada, mida toimepanijad oma tegevuse tulemusena taotlesid. Narkootilise aine kogus on vaid üks pidepunkte, mida tuleb arvestada toimepanija tegevusele antava üldhinnangu raames.

§ 184

lg 21 järgi, ei piisa üksnes narkootilise aine koguse ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isikute tegevuse tegelikud eesmärgid. 8.7 Prokuratuur ei ole esitanud mitte ühtegi teist tõendit, mis koos narkootilise aine suure kogusega kogumis võiksid olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks. Kuivõrd tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitaksid, puuduvad, tugineb süüdistusversioon selles osas üksnes oletustele ja elulisele usutavusele, et nii suurt kogust narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadade tuhandetele inimestele, omandatakse suurt varalist kasu taotlemata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvat märkinud, et ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu 19

(27)kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tulenevalt KrMS §-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-11, p 26). 8.8 Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt
  1. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või
  2. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11). Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kuritegude toimepanemise sarnane viis on seejuures üldtunnustatult üheks kaudseks tõendiks, mille alusel saab täiendavalt tuvastada isiku süüküsimuse. 8.9 Kolleegium nõustub maakohtuga, et modus operandi kui Suleiman Dungurovi tegevuse eesmärgi tõendamisel ei oma tähtsust Soome Vabariigis tehtud kohtulahend, kuivõrd tegemist ei ole absoluutselt sarnase juhtumiga ning ka kuriteo toimepanemise viis ei ole sarnane. Suleiman Dungurovi käitles nimetatud otsuse kohaselt 2010-2011 Soomes ebaseaduslikult Subutexi tablette grupis ning tema roll oli koos teiste isikutega tablettide rahastamises ja ise vedamises või vedada laskmises (kd 1 lk 140-183), mitte prokuröri poolt apellatsioonis toodu nagu oleks Suleiman Dungurov narkootiliste ainete veo organisaator Prantsusmaalt Soome. Asjakohatu on prokuröri apellatsioonis toodu, et Suleiman Dungurovi palgatud kulleri kahtlustatavana kinnipidamise ja Suleiman Dungurovi enese kinnipidamise vahele jäi ajaline vahe, mistõttu olid Suleiman Dungurovil kõik võimalused soovi korral ennast inkrimineerivaid tõendeid kõrvaldada. Tegemist on pelgalt oletusega ning prokuratuur ei ole esitanud mingeid tõendeid sellise versiooni kinnitamiseks. 8.10 Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Kriminaalmenetluse seadustiku § 211 lg 2 kohaselt selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kohtueelses menetluses välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-7213, p 13, 14). Seega tuleb võistlevas kohtumenetluses prokuratuuril tõendada, et narkootilise aine käitlemine on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus tegi kindlaks, et Suleiman Dungurov käitles narkootilist ainet suures koguses. Sarnaselt maakohtuga luges ringkonnakohus tõendatuks asjaolu, et Suleiman Dungurov andis Aleksei Krutikovile üle klaaspudeli, milles oli 79,65 grammi narkootilisi aineid 3metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldavat vedelikku (puhtal kujul oli vedelikus kokku 4,8 grammi 3-metüülfentanüüli ja 0,76 grammi fentanüüli), mille Aleksei Krutikov toimetas Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, et see üle anda Suleiman Dungurovile. Kolleegium leiab üksmeelselt, et antud asjas ei ole leidnud tuvastamist, millise kasu eesmärgil Suleiman Dungurov käesolevas asjas kindlakstehtud narkootikumide koguse edasiandmisel Krutikovile tegutses, millist kasu ta sai või pidi saama. Samuti ei ole tuvastatud, millise kasu eesmärgil Suleiman Dungurov oleks tegutsenud juhul, kui oleks saanud Krutikovilt narkootilise aine taas enda valdusesse, seega ei ole välja selgitatud, kuidas Suleiman Dungurov narkootilist ainet edasi kavatses käidelda. Nende asjaolude tõttu ei olnud maakohtul ega ole ka ringkonnakohtul alust järeldada, et narkootilise aine käitlemisel oli 20
(27)süüdistatava Suleiman Dungurovi eesmärgiks selle eest suure varalise kasu saamine

§ 184

lg 21 ja

§ 121p 2 tähenduses.

Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tulenevalt eeltoodust ei kuulu rahuldamisele prokuröri apellatsioon osas, mis puudutab Suleiman Dungurovi süüdi tunnistamist

§ 184lg 21 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Suleiman Dungurovi käitumine tuleb kvalifitseerida

§ 184

lg 1 järgi, kuivõrd on tõendamist leidnud, et Suleiman Dungurov käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet. 9. Kolleegium ei nõustunud prokuröri taotlusega Suleiman Dungurovi süüdi tunnistamiseks

§ 184

lg 21 järgi, siis ei kuulu rahuldamisele ka prokuröri taotlus karistuse raskendamiseks. Kolleegium nõustus kaitsja taotlusega Suleiman Dungurovi käitumise kvalifitseerimisega

§ 184lg 1 järgi, kuid ei nõustu kaitsja taotlusega karistuse kergendamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p 4, 340 lg 2 p 3 tühistab Ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.jaanuari 2017 otsuse Suleiman Dungurovi süüditunnistamises

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Kolleegium teeb uue otsuse, tunnistades Suleiman Dungurovi süüdi

§ 184lg 1 järgi, kuid jätab karistuse muutmata.

9.1 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17. mai 2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kolleegium tunnistas Suleiman Dungurovi süüdi

§ 184

lg 1 järgi.

§ 184lg 1 sanktsioon näeb ette ühe-kuni kümneaastase vangistuse.

Seega sanktsiooni keskmine määra on 5 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis karistuseks vangistuse 6 aastat, mis on sisuliselt

§ 184lg 1 sanktsiooni keskmine määr.

9.2 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et karistuse mõistmisel on üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o

§ 184

lg 1 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Suleiman Dungurovi käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184

mõttes mitmekümne tuhande kordselt, mistõttu on Suleiman Dungurovi süü keskmisest suurem. Arvestades Suleiman Dungurovi poolt toimepandud kuriteo raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, karistust kergendavate asjaolude puudumist, on tema süü suur ja seetõttu tuleb Suleiman Dungurovi karistus, mis on üle sanktsiooni keskmise määra, jätta muutmata. 10. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha prokuröri apellatsioonis taotletud konfiskeerimise osas. 21

(27)Maakohus leidis, et kuigi kriminaaltulu analüüsist nähtub, et Suleiman Dungurov on leibkonnana ajaperioodil 01.01.2006 kuni 09.03.2016 teeninud varjatud allikatest pärit sissetulekuid/vara, ei ole üheselt tuvastatav, et Suleiman Dungurov oleks ajavahemikul 01.01.2006 kuni tema kinnipidamiseni 04.03.2016 teeninud kriminaaltulu, mida oleks võimalik konfiskeerida

§ 832

alusel või välja mõista

§ 84konfiskeerimise asendamise korras.

Maakohus tõi välja, et Suleiman Dungurovil ei õnnestunud kahel korral narkootilist ainet hankida ja kullerile üle anda ning kolmandal korral võeti narkootiline aine ära enne, kui see jõudis narkootilise aine ebaseaduslikele käitlejatele kriminaaltulu teenima hakata. Maakohtul puudusid andmed, et Suleiman Dungurov oleks sel ajavahemikul pannud toime muid kuritegusid, millest ta oleks saanud kriminaaltulu. 10.1 Ringkonnakohus selgitab, et

§ 831

kohaldamiseks peab kohus tõepoolest tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost ja sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu.

§ 832

kohaldamiseks ei ole aga vaja kindlaks teha kuritegu, millega konfiskeeritav vara eelduslikult saadi. Vara saamise allikaks oleva kuriteo toimepanemisena ei peeta

§s 832 silmas mitte mõnd konkreetset varem tuvastatud või käimasolevas menetluses tuvastatavat kuritegu, vaid isiku eeldatavat kriminaalset eluviisi üldiselt (vt RKKKm nr 3-1-110-16, p 40). Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Selliste asjaolude tõendamise tulemusena seaduse kohaselt tekkiv vara kuritegeliku päritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara

§ 832

mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (

§ 832lg 1 teine lause) (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 42).

Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 832lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena.

Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). 10.2 Arutatavas asja on Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel tuvastatud, et Suleiman Dungurov ja SD teenisid viimase kümne aasta vältel igakuiselt kokku paarsada eurot. Samuti on arutatavas asjas tuvastatud, et Suleiman Dungurov on leibkonnana ajaperioodil 01.01.2006 kuni 09.03.2016 teeninud varjatud allikatest pärit sissetulekuid/vara (tegelikud kulutused, millest on maha arvatud legaalne sissetulek) kokku summas 361 166,27 eurot, millest 11.12.2007 soetati 86 284 euro eest XXX kinnistu ning ülejäänud 274 882,27 eurot on Suleiman Dungurovi leibkonna poolt ära tarvitatud tuvastamata ajal ja moodusel. Muu hulgas tuvastati Suleiman Dungurovi ja tema abikaasa SD elukohast leitud tšekkide, arvete ja teiste kuludokumentide analüüsimisel nende poolt sularahas tehtud kulutuste kogusummana 130 203,32 eurot. Kuivõrd

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1 alusel vara laiendatud konfiskeerimisel toimib ümberpööratud tõendamiskoormis, siis antud juhul pidanuks Suleiman Dungurov kohtus esitama tõendeid selle kohta, et ta teenis ajavahemikul 01.01.2006 kuni 09.03.2016 legaalset 22

(27)tulu, mille arvelt pidada ülal nii ennast, oma naist kui nende lapsi, teha olulises ulatuses parendustöid enda elukohas jne. 10.3 Suleiman Dungurov andis 10.10.
  1. a kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötas ta kuni aastani 2006, s.t ta ei ole viimased kümme aastat ametlikku tulu teeninud. Süüdistatava poolt istungil antud selgitused käsitlesid ajaperioodi 1979-1994, mil ta enda sõnul teenis ametlikku tulu, ning alates 1994, mil ta sai väidetavalt rahalisi kingitusi (abikaasa SD vanaema väidetav kingitus) ja teenis väidetavat tulu Tšetšeenias kinnisvara müügilt, ent oma väidete kinnituseks ei ole Suleiman Dungurov esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks legaalse tulu teenimist ajavahemikul 01.01.2006 kuni 09.03.
  2. 10.4 Maakohtus uuritud Danske Bank AS, AS SEB Pank ja AS Swedbank edastatud Suleiman Dungurovi arvelduskontode väljavõtete, Danske Bank AS, Swedbank AS edastatud SD arvelduskontode väljavõtete, Swedbank AS edastatud RD arvelduskontode väljavõtete, Swedbank AS edastatud SD arvelduskontode väljavõtete, Swedbank AS edastatud A-TD arvelduskontode väljavõtete vaatluse ning Tallinna notar A. Kuimeti 11.12.
  3. a kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri number 5991) kohta koostatud protokollist ja selle lisadest ilmneb, et Suleiman Dungurov ostis nimetatud XXX asuva kinnistu 11.12.2007 ja ta maksis selle eest müüjale ostusumma 1 350 000 krooni. Seejuures kinnitavad viidatud tõendid, et nimetatud kinnistu ostusumma pärines täies ulatuses leibkonna kontodele sularahas sissemakstud rahalistest vahenditest ehk varjatud allikatest pärinevatest sissetulekutest. Pärast Suleiman Dungurovi kahtlustatavana kinnipidamist võõrandasid Suleiman Dungurov ja SD XXX kinnistu ning saadud tulust tasuti üks osa Soome Vabariigi täitenõude täitmiseks (88 000 euro ulatuses kriminaaltulu väljamõistmine) ning osa tulust, s.o 30 055,56 eurot kanti müügilepingu punktide 3.2.3 ja 3.4 kohaselt kolmanda isiku TV arveldusarvele. Osutatud raha kuulub tegelikult SD-le ja Suleiman Dungurovile. Nimelt andis kolmas isik SD maakohtu 04.10.
  4. a istungil muuhulgas selgitusi, et pärast Soome Vabariigi nõude täitmist ning kohtutäituri makseid jäi XXX kinnistu müügist alles veel ca 30 000 eurot, milline raha kanti TV kontole. SD selgitas, et alles jäänud summat ei kantud Suleiman Dungurovi arvele seetõttu, et Suleiman Dungurov oli prokuratuuri taotlusel tol ajahetkel kohtu poolt vahistatud ning kolmas isik vajas raha rohkem. Seega möönis ka SD, et tuvastamata päritolu rahaliste vahendite eest soetatud XXX kinnistu müügist üle jäänud 30 055,56 eurot kanti teadlikult tema sõbranna TV kontole. Kolmas isik TV kinnitas 04.10.2016 toimunud istungil, et ta palus SD-lt ca 30 000 eurot laenu, et tema poeg saaks korterit osta, ent vajadus osutatud raha järele langes ära, sest pank otsustas rahulduda väiksema sissemaksega. Seega nentis TV, et 30 055,56 eurot, mis tema kontole kanti, oli saadud SD-lt, kes sai selle XXX kinnistu müügist. Vaatamata väidetava laenu vajaduse äralangemisele, ei tagastanud TV raha SD-le ega Suleiman Dungurovile. Seega omandas kolmas isik Suleiman Dungurovi varjatud allikatest pärinevatest sissetulekutest soetatud kinnistu müügist saadud sularaha täielikult toimepanija arvel (

§ 832lg 2 p 1).

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku TV Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid 30 055,56 euro ulatuses tuleb

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerida.

Seega kuulub maakohtu otsus tühistamisele kolmandale isikule TV-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluva vara Swedbank AS pangas avatud arvelduskontol XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite 30 055,56 eurot – konfiskeerimise rahuldamata jätmises (maakohtu otsuse resolutiivosa p 6) ja nimetatud vara aresti alt vabastamises (maakohtu otsuse resolutiivosa p 7). 23

(27)10.5 Kolleegium nõustub prokuröriga, et maakohtus ei ole prokurör taotlenud XXX kinnistu konfiskeerimist ning sellist taotlust ei ole esitatud ka apellatsioonis. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada kolmandale isikule SD-le (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluva vara XXX asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number XXXXXXX, katastritunnus XXX) – konfiskeerimise rahuldamata jätmises (maakohtu otsuse resolutiivosa p 4), kuivõrd maakohus on lahendanud taotlust, mida esitatud ei olnud, kuid jätnud lahendamata prokuratuuri taotluse Suleiman Dungurovilt

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 korras laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõista 274 882,27 eurot. 10.6 Kolleegium nõustub prokuröriga, et ülejäänud 274 882,27 eurot on Suleiman Dungurovi leibkonna poolt ära tarvitatud tuvastamata ajal ja moodusel. Kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu, võib kohus

§ 84

alusel välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

§-s 84 märgitu hõlmab nii

§-s 831 kui ka §-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist (RKKKo 3-1-1-4-11, p-d 8 jj). Konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Kuivõrd Suleiman Dungurov on 274 882,27 eurot ära tarvitanud, tuleb temalt

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 korras laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõista 274 882,27 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma (vt ka RKKKm 3-1-1-97-10, p 33). Riigil tekib rahaline nõue, mille täidab isik vabatahtlikult või tehakse seda sundkorras täitemenetluses. 10.7 KrMS § 306 lg 1 p 13 ja § 313 lg 1 p 11 alusel võib kohus kriminaaltulu asenduskonfiskeerimise (

§ 84) tagamiseks Kr

MS § 142 alusel arestitud vara jätta süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel arestituks. KrMS § 1414 näeb alates 08.03.2014 lisaks arestimisele ette konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamise lisaabinõud. Harju Maakohtu 01.04.2016. a määrusega on kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks seatud kinnistusraamatusse keelumärge, millega keelati SD-l käsutada XXX asuvat kinnistut. Viidatud määrusest nähtuvalt seati kinnistule keelumärge seetõttu, et kohtul oli põhjendatud kahtlus, et XXX kinnistu oli omandatud Suleiman Dungurovi kuritegelikust tegevusest saadud vahenditest ning vormistatud 20.01.2016 Tallinna notar Ragne Tehveri juures SD lahusvarana võimaliku konfiskeerimise vältimiseks. 10.8 Kolmanda isiku SD esindaja on esitanud maakohtule tõendid, mille alusel möönab ka prokurör, et vahetult pärast Suleiman Dungurovi kahtlustatavana kinnipidamist SD ainuomandisse kantud XXX kinnistu näol on tegemist legaalse varaga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kolmanda isiku vara arestimine konfiskeerimise või selle asendamise tagamiseks võimalik üksnes selleks, et tagada kolmandale isikule endale kuuluva vara võimalikku konfiskeerimist

§ 83

lg 3, § 831 lg 2 või § 832 lg 2 alusel või kolmandalt isikult rahasumma väljamõistmist

§ 84

alusel, mitte aga selleks, et tagada süüdistatava vara võimalikku konfiskeerimist või selle asendamist. Kohtulahendit, millega mõistetakse ühelt isikult välja mingi vara, ei ole võimalik täita teise isiku vara arvel. Erandiks on vaid juhtum, kus see teine isik annab ise nõusoleku kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel (RKKKo nr 3-1-2-4-12, p 41, RKKKm nr 3-1-1-117-16, p 20). 24

(27)10.9 Arutatavas asjas ei ole prokurör taotlenud XXX kinnistule seatud keelumärke muutmata jätmist kolmanda isiku SD vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks, vaid Suleiman Dungurovilt väljamõistetava rahalise nõude täitmise tagamiseks. Sisuliselt tekiks prokuröri taotluse rahuldamisega olukord, kus Suleiman Dungurovi poolt vabatahtlikult riigi nõude täitmata jätmisel täidetakse nõue sundkorras täitemenetluses kolmanda isiku legaalse vara arvelt. SD ei ole andnud nõusolekut kohtulahendi täitmiseks enda vara arvel. 10.10 Prokurör on apellatsioonis märkinud, et mööda ei saa vaadata tõigast, et nii tunnistaja VK poolt antud ütlused kui ka eramust leitud ohtrad kuluarved (sh eramu parendamiseks tehtud kulutusi kinnitavad arved) osundavad üheselt ja ümberlükkamatult, et Suleiman Dungurov ja SD kulutasid märkimisväärseid tuvastamata päritolu rahalisi vahendeid (ja pea eranditult sularahas) nimetatud eramu parendamiseks. Riigikohus on pidanud küll põhimõtteliselt võimalikuks, et olukorras, kus kuriteoga saadud vara kasutatakse kolmanda isiku legaalselt omandatud kinnistu parendamiseks, on teatud tingimustel võimalik kinnistu parendamiseks kasutatud kriminaaltulu kolmandalt isikult

§ 84

alusel välja mõista ja vajadusel kinnistu nõude tagamiseks arestida (RKKKo nr 3-1-1-43-13, p 49). Samas ei ole prokurör taotlenud kolmandale isikule üle antud ja viimase poolt ära kasutatud kriminaaltulu välja mõistmist

§ 84

alusel SD-lt ning apellatsioonis ei ole ka välja toodud SD poolt Suleiman Dungurovi arvel omandatud ja kinnistu parendamiseks ära tarvitatud sularaha või siis ka mingite muude varaesemete konkreetset väärtust. Olukorras, kus kolmandale isikule üle antud ja viimase poolt ära kasutatud kriminaaltulu väärtus pole teada, ei ole võimalik sellele vastavat summat kolmandalt isikult

§ 84

alusel välja mõista, sest osa konfiskeerimise asendamise eeldustest on tuvastamata (RKKKm nr 3-1-1117-16, p 34). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu rahuldamisele apellatsioonis toodu tühistada maakohtu otsus osas, millega otsustati kustutada kinnistusraamatust Harju Maakohtu poolt 01.04.2016 kohtuasjas nr 1-16-2510 SD-le kuuluvale varale – XXX asuv kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number XXXXXXX, katastritunnus XXX) – kantud keelumärge, kuna kolleegium ei rahulda prokuratuuri taotlust jätta muutmata SD nimele kantud XXX kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud käsutamise keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks kuni Suleiman Dungurovi poolt

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 1, § 84 korras välja mõistetud 274 882,27 euro tasumiseni.

11. Viimasena peatub kohtukolleegium valitud kaitsja tasu väljamõistmisel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu.

§ 185lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb Suleiman Dungurovi suhtes KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jäävad menetluskulud riigi kanda. 11.1 Kaitsja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses kokku 1560 eurot. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei ole kaitsja esimese astme kohtule esitanud selles kohtuastmetes tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise taotlust kohtuotsuse kuulutamise osas, vaid esitas sellise taotluse apellatsioonimenetluses. Seejuures märkides osalemise maakohtu otsuse kuulutamisel 1 tund. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega nähtuvalt maakohtu kohtuistungi protokollist kestis kohtuotsuse kuulutamine 7 minutid ehk ümardamisel 0,5 tundi, mitte 1 tund. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esmalt esitada kohtule, kelle 25

(27)menetluses kulud on tekkinud, ja seda enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-4-16 p 49). Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud oma lahendites, et kohtuotsuse tegemine ja selle kuulutamine on kohtuistungi osad (3-1-1-26-13). Lisaks on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud oma lahendis nr 3-1-1-7513, et Kriminaalmenetluse seadustiku
  1. peatüki süstemaatilise tõlgenduse pinnalt hõlmab kohtulik arutamine maakohtus kõike esimese astme kohtu menetluses kohtuliku eelmenetluse järgselt toimuvat. Seega hõlmab kohtulik arutamine kohtuistungi rakendamist, kohtulikku uurimist, kohtuvaidlusi ja süüdistatava viimast sõna, aga ka kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuotsuse tegemist ei ole võimalik lahutada kohtuliku arutamise muudest etappidest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-106-06, p 8.2). Tulenevalt eeltoodust jätab kolleegium selles osas kaitsja taotluse rahuldamata, kuivõrd kaitsjal tulnuks vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 taotlus (osalemine kohtuotsuse kuulutamisel) esitada valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks enne maakohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kohus peab otsuse või sellega samaaegselt tehtava määrusega lahendama kõik KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimused, sh kogu kriminaalmenetluse kuludega seonduva (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-72-10 p 18). 11.2 Riigikohus on varem selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-108-12, p 29.). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  6. mai
  7. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  8. mai
  9. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid apellatsiooni koos lisaga koostamiseks ja teeside koostamiseks kulutatud aeg on ebamõistlik (kokku 7 tundi). Kolleegium osutab sellele, et kaitsja apellatsioon ja apellatsiooni lisa kokku 13 lehel põhinevad suures osas juba esimese astme kohtu menetluses vaidlustes esitatud argumentidel ning lisatud on vaid maakohtu järeldused. Seejuures apellatsioonimenetluses esitatud teesid 4 lehel põhinevad esitatud apellatsioonil. Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. detsembri
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks ning kohtukolleegium rahuldas kaitsja apellatsiooni osaliselt. Arvestades kõike eelmärgitut, süüdistuste mahtu ja asja keerukust, koostatud menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks kokku 8 tundi (kohtuotsusega tutvumine 2 tundi, apellatsioonide 26
(27)koostamine ja teeside koostamine kokku 3 tundi, konsultatsioon vanglas kliendiga 1,5 tundi ning osalemine ringkonnakohtu istungil 1,5 tundi) ehk summas 960 eurot koos käibemaksuga, mis tuleb Eesti Vabariigilt Suleiman Dungurovi kasuks välja mõista.
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.jaanuari
  2. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 27
(27)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.