Obsah (11)

§ 16§ 17§ 38§ 35§ 37§ 25§ 33§ 14§ 15§ 27§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.06.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15671 Tsiviil

§ 16

mõttes, mille puhul eeldatakse

§ 17järgi, et abikaasal ei ole õigust neid kulutusi tagasi nõuda.

Seega on kuni 07.08.2014 korteriomanike poolt korteriomandiga seotud igakuiste majandamiskulude tasumise kohustus ühise majapidamise korraldamisel tekkinud solidaarsuskohustus ja nimetatud kulutused kui varaühisuse varasuhte kestel ainult ühe abikaasa poolt ühisvarale tehtud kulutused, kuhu kuuluvad ka kinnisvara ekspluatatsioonikulud, ei kuulu teise abikaasa poolt hüvitamisele poolte varaühisuse varasuhte lõppemisel ega ühisvara jagamisel enamsaadud ühisvara eest rahalise kompensatsiooni määramisel arvestamisele. Kostja rõhutab, et enne abielu sõlmimist oli kostja omandis temale kuuluv kinnisvara, nimelt kolmetoaline mugavustega korter asukohaga Xxxx, Tallinn, kuid seetõttu, et hageja „nutuselt“ palus kostjat müüa kostjale kuuluvat korterit, et pooled saaksid elada kostja emast eraldi, müüs kostja oma korteri. Seejärel ostsid pooled endale uue korteriomandi ning võtsid ühiselt pangalaenu, mis kuulub poolte ühiskohustuse hulka. Seega on hageja nõue välja mõista kostjalt hageja lahusvarast kostja lahusvarasse laenulepingu nr. xxxx arvel tasutud summad üldsummas 3 148,43 eurot põhjendamatu ja asjakohatu. Kostja ei nõustu hageja nõudega, mille kohaselt hageja palub tuvastada kostja nõusoleku (tahteavalduse) olemasolu 03.03.2008 laenulepingust nr. xxxxtulenevate kohustuste kostjale täies ulatuses ülekandmiseks või märgitud laenulepingu lõpetamiseks. Kostja leiab, et lähtuvalt

-is sätestatud varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise korral ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (

§ 38esimene lause).

Seetõttu, et 03.03.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx kuulub poolte ühisvara hulka, siis tuleb kõik laenulepingust nr. xxxx tulenevad kohustused jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga, st võrdselt. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.

1. Kostja esitas 05.11.2016 kohtule vastuhagiavalduse (tl 65-69). Kostja on vastuhagis palunud jagada Xxxx ja Xxxx ühisvara (kohustused) järgmiselt: - lugeda 03.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr xxxxtulenevad kohustused Swedbank AS-i ees Xxxxja Xxxxsolidaarkohustusteks; 3 - - jagada eelmises punktis nimetatud solidaarkohustused Xxxxja Xxxxvahel võrdsetes osades, st omavahelistes suhetes on iga pool kohustatud tasuma 50 % eelmises punktis nimetatud kohustustest, või alternatiivselt tasub kostja kohe oma osa kohustusest Swedbank AS-ile; välja mõista XxxxXxxxkasuks rahaline hüvitis summas 970,98 eurot. Kostja palus jätta kõik menetluskulud Xxxxkanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata.
3. Käesolevas asjas on tuvastatud, et pooled abiellusid 12.07.2007 ja lahutasid abielu 07.08.2014 Tallinna Perekonnaseisuametis.
4. Perekonnaseaduse (

) § 66 punktist 3 tulenevalt lõpeb abielu perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Seega lõppes poolte abielu 07.08.2014. 7. Ühisvara koosseis tuleb

§ 35

järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 07.08.2014), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. 8. Nii abikaasade ühisvaras olevad asjad kui ka õigused jagatakse

§ 37

lg 3 (koosmõjus AÕS § 70 lg-tega 6 ja 7) järgi kaasomandi lõpetamise sätete (s.o AÕS § 77) kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 9. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis.

§ 25

kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.

§ 38

kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

1. Hageja hagis on palunud: - välja nõuda poolte ühisvarasse abielu kestel 03.03.2008 laenulepingu nr xxxxalusel ühisvara arvel tasutud üldsumma 18 450,26 eurot, jagada see endiste abikaasade vahel pooleks ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 1/2 osa abielu kestel poolte ühisvara arvel kostja lahusvarasse tehtud kulutustest summas 9 225,13 eurot; - välja nõuda kostjalt hageja lahusvara arvel kostja lahusvarasse laenulepingu nr xxxxalusel tasutud summad üldsummas 3 148,43 eurot. - üle kanda kostjale ja tuvastada kostja poolt üle võetuks kõik 03.03.2008 laenulepingust nr xxxxtulenevad kohustused AS Swedbank ees või alternatiivselt - kui 03.03.2008 laenulepingust nr xxxxtulenevate kohustuste AS Swedbank ees kostjale ülekandmine ja kostja poolt ülevõtmine osutub võimatuks AS Swedbank nõusoleku puudumise tõttu, siis tuvastada kostja nõusoleku (tahteavalduse) olemasolu laenulepingu nr xxxxlõpetamiseks ja laenu tagatiseks oleva korteriomandi Xxxx, Tallinn, sundvõõrandamiseks laenusumma AS-ile Swedbank tagasimaksmise kohustuse täitmiseks. Kostja on vastushagis palunud: 4 - - lugeda 03.03.2008 sõlmitud laenulepingust nr xxxxtulenevad kohustused AS Swedbank´i ees Xxxxja Xxxxsolidaarkohustusteks; jagada eelpool nimetatud solidaarkohustused Xxxxja Xxxxvahel võrdsetes osades, st omavahelistes suhetes on iga pool kohustatud tasuma 50 % kohustustest või alternatiivselt tasub kostja kohe oma osa kohustusest AS Swedbank´is; välja mõista XxxxXxxxkasuks rahaline hüvitis summas 970,98 eurot. Pooled on vastastikku esitanud hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte laen vastavalt laenulepingule nr xxxx, st otsustada, kes pooltest peab täitma laenulepingust tulenevaid kohustusi. Samuti on hageja palunud nõuda poolte ühisvarasse abielu kestel tasutud laenumaksed ja mõista hagejale hüvitis selle arvel. Lisaks soovib hageja ka hüvitist tasutud laenumaksete eest, mis on tasutud peale abielu lõppemist. Vastuhagi kohaselt soovib kostja hagejalt hüvitist perioodil 03.03.2008 kuni 01.04.2016 tasutud laenmaksete eest summas 970,98 eurot (tl 71).
2. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja ja kostja esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 32-1-80-04).
3. Pooled ei vaidle, et 14.03.2008 omandasid pooled korteriomandi asukohaga Xxxx, Tallinn (tl 716, 58-59). Korteriomandi müügilepingu, ühisvara osalise jagamise lepingu, korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingute punkti 5.1 kohaselt leppisid ostja (kostja) ja ostja abikaasa (hageja) kokku nende kui abikaasade ühisvara osaliselt jagamises selliselt, et käesoleva lepinguga omandatav lepingu ese hakkab kuuluma ainult ostjale Xxxxlahusvarana ning see ei ole nende ühisvaraks. Lepingu punkti 6.
4. kohaselt seati korteriomandile asukohaga Xxxx, Tallinn esimesele järjekohale hüpoteek, mis tagab hüpoteegipidaja Swedbank AS-i nõudeid ostja ja ostja abikaasa vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ning ostja ja ostja abikaasa vahel 03.03.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxxja selle võimalikest lisadest. Pooled sõlmisid 03.03.2008 Swedbank AS-iga laenulepingu nr. xxxx(tl 17-20, 60). Laenulepingus olid laenusaajateks Xxxxja xxxx. Laenulepingu punkti 4.
5. kohaselt kui laenusaajaid on rohkem kui üks, vastutavad kõik laenusaajad laenulepingu täitmise eest panga ees solidaarselt ja neid tähistatakse laenulepingu tüüptingimuste tekstides koos ja eraldi terminiga laenusaaja. Kehtiva

§ 33

lg 1 p 2 kohaselt vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas pooled vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest abikaasadena solidaarselt. Enne

1. juulit 2010 kehtinud abikaasade seadusjärgse varasuhte ja kehtivas perekonnaseaduses sätestatud varaühisuse varasuhte korral moodustub abikaasade abielu ajal omandatud esemetest üldjuhul küll ühisvara (enne
2. juulit 2010 kehtinud

§ 14

, kehtiv

§ 25), kuid abikaasadele kuulub varaesemeid ka lahusvarana (enne 1.

juulit 2010 kehtinud

§ 15

, kehtiv

§ 27

).

§ 27

lg 5 järgi valitseb kumbki abikaasa oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-193-13). Kohus leiab, et kostja peab talle lahusvarana kuuluvat korteriomandit valitsema iseseisvalt ja omal kulul, samuti ka kostjale lahusvarana kuuluva korteriomandi soetamiseks võetud laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude selliselt, et kohustab kostjat üle võtma laenulepingust nr xxxxtulenevad kohustused Swedbank AS-i ees ühe aasta jooksul peale käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist. Kohus märgib, et selleks, et abikaasad vabaneksid solidaarvastutusest võlausaldaja ees, peab võlausaldaja nõustuma kohustuse üleminekuga ühele abikaasale. Swedbank AS-i vastavat nõusolekut hageja kohtule esitanud ei ole. Seega ei saa kohus rahuldada hageja nõuet, millega hageja on palunud tuvastada kostja nõusolek laenulepingu nr xxxxlõpetamiseks. Kui laenukohustuse ülevõtmise nõue on kohtu määratud aja jooksul täitmata, siis kuulub laenulepingu nr xxxxtagatiseks olev korteriomand asukohaga Xxxx, Tallinn müümisele täitemenetluse seadustiku korras avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb täita laenulepingust nr xxxxtulenev kohustus ja pärast kohustuse täitmist üle jääv raha tagastada kostjale. Kohus märgib, et kostja viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-38-14 toodud seisukohti ei ole võimalik käesolevas tsiviilasjas kohaldada, kuna antud lahend reguleerib olukorda, kus jagamisele kuulus abikaasade ühisvaral lasuv kohustus. Käesolevas tsiviilasjas kuulub jagamisele lahusvaral lasuv laenukohustus. Kuna kohus leidis, et kostja peab tasuma laenulepinguga seotud makseid, sest laenuleping sõlmiti korteri omandamiseks, mis kuulub kostjale lahusvarana, jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi. 13. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-193-13 punktis 12 märkinud, et abikaasal võib olla teise abikaasa vastu ka VÕS §-s 1042 sätestatud kulutuste hüvitamise nõue, kui abikaasa on oma lahusvara arvel teinud teise abikaasa lahusvaraks olevale esemele kulutusi. Samuti võib abikaasal olla

§-ide 37 ja 27 lg 3 järgi õigus nõuda teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste väärtuse ühisvara hulka arvamist ja nende jagamist, kui ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvalt esemelt kasu saamiseks on abikaasad varaühisuse kestel tööga või rahaga panustanud, s.o teinud ühisvara arvel lahusvara hulka kuuluvale esemele kulutusi. Kolleegiumi arvates on abikaasal selline nõue sõltumata sellest, kas kulutusi tehti enne 1. juulit 2010 või pärast seda. Hageja on oma nõude alusena märkinud

§ 27

lg 3, mille kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

§ 34

lg 1 kohaselt kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Kuna korteriomand asukohaga Xxxx, Tallinn oli kostja lahusvaraks ja antud korteriomandi soetamiseks sõlmiti laenuleping nr xxxx, kus kohustatud isikuteks olid nii hageja kui ka kostja, siis tuleb abielu ajal laenulepingu täitmiseks tasutud maksed arvata ühisvara hulka juhul, kui tõendamist leiab, et laenumakseid tasuti ühisvara arvelt. Hageja on märkinud, et laenulepingu sõlmimisest 03.03.2008 kuni abielu lahutamiseni 07.08.2014 tasuti laenumakseid summas 18 450,26 eurot ühisvara ehk töötasu ja sissetulekute arvel. Nimetatud summa tuleb välja nõuda poolte ühisvarasse, millest kostjal tuleb hagejale tasuda pool ehk 9 225,13 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on laenulepingust nr xxxxtuleneva kohustuse suuruseks abielu lõppemise seisuga 40 010,11 eurot (tl 46). 6 Swedbank AS-i 19.10.2016 tõendist nähtuvalt tasuti alates 12.04.2008 kuni 12.10.2016 laenumakseid põhisosas summas 6 844,11 eurot ja intresse summas 18 174,21 eurot (tl 35-40). Kuni abielu lahutamiseni 07.08.2014 tasuti kostja lahusvaraga seotud kohustusi summas 18 450,26 eurot, millest 4 756,89 eurot moodustas põhisumma tagastamine ja 13 693,37 eurot moodustas intressid. Eeltoodud laenumaksed on tasutud Xxxxarvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx. Abielu ajal on laenumakseid tasutud summas 18 450,26 eurot. Raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see

§ 14

lg 1 järgi poolte ühisvaraks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-46-06). Kohus loeb nimetatud summa ühisvara hulka kuuluvaks ja kohustab kostjat hüvitama poole antud summast so 9 225,13 eurot hagejale. Lisaks on hageja kontoväljavõttest (tl 21) nähtuvalt 10.07.2014 (so enne abielu lahutamist) teinud kostjale ülekande summas 200 eurot selgitusega „Kedit za kvartiru“. Kohus loeb nimetatud summa samuti ühisvara hulka kuuluvaks ja kohustab kostjat hüvitama poole antud summast so 100 eurot hagejale. Kokku peab kostja hagejale hüvitama 9 325,13 eurot (9 225,13 + 100).

1. Hageja on tasunud kostja kontole laenuga seonduvaid makseid peale abielu lahutamist vahemikus 08.08.2014 kuni 22.02.2016 summas 2 750 eurot (selgitusega „kredit“). Swedbank AS on hageja kontot debiteerinud vahemikus 15.02.2016 kuni 21.02.2016 198,43 euro ulatuses (tl 22). Kokku on hageja vahemikus 10.06.2014 kuni 17.02.2016 tasunud laenulepinguga seonduvalt 3 148,43 eurot. Kohus märgib, et kuna varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega 07.08.2014, saab kohus ühisvara hulk arvata ja jagada ainult neid laenumakseid, mis hageja on teinud enne 07.08.
2. Hageja kontoväljavõttest nähtuvalt on hageja teinud kostjale eelpool nimetatud ülekanded summas 2 750 eurot, mille lisandub pangapoolne hageja konto debiteerimine 198,43 euro ulatuses, pärast 07.08.
3. Kohus leiab, et summa 2 948,43 eurot (2 750 + 198,43) kostjalt hageja kasuks

-i sätete alusel väljamõistmisele ei kuulu. Antud summat saaks hageja kostjalt nõuda käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, aga vastavat nõuet hageja kohtule esitanud ei ole. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta

1. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: - korteriomandi Xxxx, Tallinn, kinnistusraamatu väljatrüki (tl 100), korteri Xxxx, Tallinn ja Xxxx, Tallinn ehitisregistri andmed (tl 127), Tallinnas Õismäe piirkonnas 2-toaliste korterite müügikuulutused (tl 128-131), Tallinnas Õismäe piirkonnas 1-toaliste korterite müügikuulutused (tl 132-134) ning Tallinnas Õismäe piirkonnas 3-toaliste korterite müügikuulutused (tl 135-138), kuna vaidluse all ei ole asjaolu, miks korteriomand asukohaga Xxxx, Tallinn omandati. Samuti ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline, kellele kuulus Xxxx, Tallinn korteriomand ning milline on Õismäe piirkonnas asuvate 1-toaliste, 2-toaliste ja 3-toaliste korterite turuväärtused. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega -seega hagilise abieluasjaga-, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st
2. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb Xxxxkantud menetluskulud jätta Xxxxenda kanda ja Xxxxmenetluskulud Xxxxenda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 8