Obsah (6)

§ 162§ 175§ 436§ 232§ 392§ 272

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-1

§ 162lõike 1 alusel tasub hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seetõttu jättis maakohus kõik menetluskulud hageja kanda. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Maakohus leidis, et kostja esitatud ebavajalikud menetlusdokumendid on

1. septembri 2016 taotlused ja
2. novembri 2016 lõplik seisukoht, mille sisu kattub
3. novembril 2016 esitatud menetlusdokumendi sisuga. Maakohus pidas vajalikuks menetlusdokumendiks kostja
4. novembri 2016 vastust hagiavaldusele. Maakohus jõudis seisukohale, et tegu oli tavapärase tsiviilasjaga ning kostja esindajal kulus hagiavaldusele vastuse koostamiseks 1 töötund. Maakohus pidas kostja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot mõistlikuks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas
6. jaanuaril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse punkti 2 ja teha selles osas uue otsuse, millega mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 751,50 eurot. Kostja palub alternatiivselt saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks tühistatud osas uue otsuse tegemist. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud. Kõik kulutused olid vajalikud ja põhjendatud selleks, et tagada efektiivne õiguste kaitse. Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna ei põhjendanud, miks kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Kohtuotsusest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et mõned apellandi esindaja tehtud toimingud pidid võtma vähem aega ning miks mõned toimingud oleksid pidanud üldse jääma 3 tegemata selliselt, et menetlusele tegelikult kulunud aega vähendas kohus umbes 90% võrra. Maakohus ei ole käsitlenud menetluskulude väljamõistmise eeldusi ega kontrollinud kostja avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu diskretsioon menetluskulude põhjendatuse hindamisel peab tuginema argumentidele ja tõenditele.
7. Hageja esitas
8. jaanuaril 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust (

§ 436lg 1).

Maakohtu järeldused oli meelevaldsed ja pealiskaudsed. Kostja teadis, et Kangru Talu FIE asemel hakkab teenust osutama hageja. Kostja aktsepteeris seda ja tasus ühe arve. Kostja esitas ka arved Haljala vallale koos tunnitabelitega, kust nähtub, et lumelükkamine on toimunud. Vald väljastas sõitude raportid, mis põhinevad GPS-i andmetel. Sõiduraport on traktori töötamise logi ja seda ei allkirjastata. Hageja hakkas teostama lumetõrjetöid Varangu piirkonnas

1. aasta lõpus. Leping läks üle suulise kokkuleppe alusel.
2. Hageja vaidles kostja esitatud apellatsioonile ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud õigusabikulu on liiga suur ja kohtule esitatud dokumentide maht on ülepaisutatud.
3. Kostja vaidles hageja esitatud apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab ise teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldab. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja
5. novembril 2012 Kangru talu FIE-ga töövõtulepingu lumetõrje/libedustõrje tööde tegemiseks Haljala vallas Varangu piirkonna teedel, tänavatel ja platsidel tähtajaga
6. aprill
7. Kangru talu FIE esindajaks oli Tiit Lille, kes ei suutnud oma tervisliku seisundi tõttu lepingut enam alates
8. aastast täita ja lepingus kokkulepitud töid hakkas teostama Kangru Talumix OÜ (hageja), mille seaduslik esindaja on Tiit Lille poeg Timo Lille. Vastav kokkulepe sõlmiti suuliselt. Hageja esitas kostjale korduvalt tehtud töö eest arveid tasumiseks, mida kostja ka kuni veebruarini 2015 tasus (lk 101-103). Kostja on jätnud tasumata arved nr 5 (
9. veebruarist 2015 summas 1629,39 eurot), nr 10 (
10. märtsist 2015 summas 972,90 eurot) ja nr 11 (
11. märtsist 2015 summas 459 eurot) kokku 3061 eurot, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et kostja teostas töid traktoriga nr 5544TA, hiljem traktoriga 5490 TA, millele oli paigaldatud GPS seade. Hageja oli kostja alltöövõtjaks. Kostja oli sõlminud lumetõrje/libedustõrje tööde tegemiseks lepingu Haljala Vallavalitsusega, kes kostjale tehtud tööde eest tasus. Kohtule esitatud tõendid (sõitude raportid ja kostja poolt Haljala Vallavalitsusele esitatud arved koos töökirjeldusega) on hageja saanud vallavalitsusest. 4
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis eelmenetluses välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ning hindas tõendeid valikuliselt, millega rikkus

§ 232lg-s 1, 2, § 392 lg 1 p-s 3, 4 sätestatut.

Nimetatud rikkumised viisid maakohtu ebaõige otsustuseni jätta hagi rahuldamata. Asjaolu, et pooled nõustusid asja lahendama kirjalikus menetluses, ei olnud kohtule siduv. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

Maakohtu seisukoht, et maakohus jätab asjas arvestamata osad kostja esitatud tõendid (hagiavalduse juurde lisatud tabelid ja sõitude rapordid) oli asjas üllatuslik, sest maakohus ei olnud varem hagejale selgitanud, et tema esitatud tõendid on puudustega. Olukorras, kus maakohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, pidanuks maakohus hagejale eelmenetluses selgitama tõendamiskoormise jaotust ning andma võimaluse esitada kohtule täiendavaid tõendeid.

1. Ringkonnakohus leiab, et pärast hageja seadusliku esindaja Timo Lille isa Tiit Lille haigestumist (milles pooled ei vaidle), leppisid pooled suuliselt kokku, et lumeükkamise/libedatõrje töid Haljala vallas Varangu piirkonnas teostab alates
2. aastast kostja alltöövõtjana hageja. Tegemist oli suulise töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 tähenduses, mille sõlmimist ja täitmist tõendavad nii kostja poolt hagejale esitatud arvete alusel tasu maksmine
3. märtsil 2014,
4. aprillil 2014 ja
5. veebruaril 2015 kui ka kostja seadusliku esindaja A. Veedla poolt kahtlustatavana kriminaalasjas avaldatu, et „tal oli Timo Lille firmaga koostöö (lumekoristus), kuid Timo rikkus lepingutingimusi“. Nimetatud ütlused nähtuvad Prokuratuuri
6. juuli 2016 kaebuse rahuldamata jätmise määrusest kriminaalasjas nr 15259000577 (lk 48-53), mis on asjas käsitletav dokumentaalse tõendina (lk 51). Seega on ebaõige kostja väide, et ta on tasunud hagejale eksituse tõttu ainult ühe arve. Hageja nõuab arvete nr 5, 10, 11 /lk 36-39) tasumist lumelükkamise eest 28,89, + 17,25 + 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 47 eurot + km. Töö tegemist nimetatud tundide ulatuses tõendavad sõitude rapordid (lk 40 – 43). Tegemist on hageja selgituste kohaselt Haljala Vallavalitsuselt saadud GPS väljatrükiga, mille sisulist õigsust ei vaidlustanud ringkonnakohtu istungil ka kostja. Sõidu raportite kohaselt teostati töid traktoriga 5544TA, mis kuulub hageja seletuse kohaselt Tiit Lillele. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et traktori number sõiduraportis on vale ja tegelikult teostas töid kostja ise teise traktoriga, mille identifitseerimist võimaldavaid andmeid kostja ringkonnakohtu istungil ei avaldanud. Sellist väidet kostja maakohtu menetluses ei esitanud, seega on tegemist väitega, mille kostja esitas alles ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud väide on ümber lükatud kostja enda poolt koostatud töökirjeldustega, mille kostja esitas Haljala Vallavalitsusele koos arvetega nr 86 (
7. jaanuarist 2015), nr 92 (
8. märtsist 2015), nr 93 (
9. märtsist 2015) tasu saamiseks lumelükkamise eest Varangu piirkonnas. Töökirjeldused käsitlevad lumelükkamist Varangu piirkonnas perioodil detsember 2014 – veebruar 2015, traktorijuhi nimeks on kostja ise märkinud Timo. Arved on väljastanud kostja seaduslik esindaja A. Veedla. Seega on kostja ise vastupidiselt kohtumenetluses avaldatule Haljala Vallavalitsusele andnud tööde teostamise kohta samad andmed, mida väidab hageja käesolevas menetluses. Asjaolu, et GPS sõitude rapordid on allkirjastamata, ei takista kohtul hinnata neid dokumentaalse tõendina.

§ 272

lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sõitude rapordid (lk 40-42) nimetatud tunnustele vastavad. Ka on tõendil märge, et see on loodud M. Telva poolt, kes on toimiku materjalide kohaselt Haljala Vallavalitsuse töötaja. Kostja ei ole tõendi võltsituse avaldust esitanud. Nimetatud asjaoludel jättis maakohus sõitude rapordid tõenditena ebaõigesti sisuliselt hindamata. 5

1. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on tellijale Haljala Vallavalitsusele tasuarved esitanud, seega saab lugeda töö (lumelükkamine perioodil detsember 2014 – veebruar 2015 valminuks ja hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Tasu suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et pooled on tasu suuruseks kokku leppinud 47 eurot/h (lisandub käibemaks), mis on tõendatud asjaoluga, et kostja on varasemalt sellises suuruses tasu hagejale sama töö eest tasunud. Kui ka asuda seisukohale, et tasu kokkulepe ei ole tõendatud, siis kuulub kohaldamisele VÕS § 637 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kokkuleppe puudumisel kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja poolt Haljala Vallavalitsusele esitatud arvetega ja
2. novembri 2012 töölepinguga (p 8.1) on tõendatud, et tavaline tasu traktoriga lumelükkamisel on 47 eurot /h, millele lisandub käibemaks. Nimetatud asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3061 eurot.
3. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks maakohtus on riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 200 eurot, kokku 500 eurot (lk 109). Ringkonnakohtus on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja õigusabi kulud 500 eurot (sh apellatsioonkaebuse koostamine, vastuse koostamine vastaspoole apellatsioonkaebusele, ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine ringkonnakohtu istungil). Kokku kulud kahes kohtuastmes kokku 1300 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi on osutatud hinnaga 100 eurot/h. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna maaja ringkonnakohtus kokku 1300 eurot.

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsusele osas, milles maakohus luges hagi rahuldamisel kostja põhjendatud õigusabikulu suuruseks 115 eurot. Kostja taotles menetluskuluna maakohtus 751,50 euro välja mõistmist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ainus kriteerium õigusabi kulu põhjendatuse hindamisel on ühe lehekülje kirjaliku teksti koostamisele kuluv aeg. Nimetatud maakohtu praktikat on ringkonnakohus oma praktikas korduvalt pidanud alusetuks. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas, siis ei kuulu rahuldamisele ka kostja apellatsioonkaebus menetluskulude suuruse osas, mis tuleb jätta rahuldamata.
2. Hagejale tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada 1242 eurot, mille hageja tasus vastavalt Viru Maakohtu
3. oktoobri 2016 määrusele kostja menetluskulude katteks (lk 85). /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks