Obsah (6)

§ 76§ 184§ 263§ 63§ 74§ 761

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 16. mai 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9590 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kaitsja Heidi

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Jätta Joonas Juss Lepik vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Joonas Juss Lepikule ja tema kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Joonas Juss Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Joonas Juss Lepik on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 16.03.2015 otsusega

§ 184lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõistis kohus talle 3 aastat vangistust.

Sama kohtuotsusega tunnistas kohus Joonas Juss Lepiku süüdi ka

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ning mõistis Joonas Juss Lepikule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 6 kuud vangistust, võrra mõistes Joonas Juss Lepikule ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 25.07.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Joonas Juss Lepiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Joonas Juss Lepik taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul asub ta vabanemisel elama vanavanemate juurde ja hiljem isa juurde xxxx, loodab isa firmas tööd saada, et tasuda võlgasid ning soovib jätkata õpinguid gümnaasiumis. Selgitas, et on vanglas läbinud programmid saamaks aru, et ilma alkoholita on elu parem ja narkootikumid ning alkohol elu edasi ei vii, endiste kuriteokaaslastega ei suhtle. Distsiplinaarkaristus on selle eest, et ei teinud käskluse peale vajalikul hulgal kükke, kuna see tundus talle narritamisena. Lähedastega on suhted head. Kinnitas, et kriminaalhooldusnõuete täitmisega probleeme ei teki ning tahab tagasi võita ühiskonna usalduse. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et kinnipeetav vastab ka

§ 761

lg 1 p 2 sätestatud nõuetele ning kuna talle mõistetud karistus on sanktsiooni alammääras, siis tema poolt sooritatud kuriteo asjaolud on keskmisest oluliselt kergemad ja isiku roll kuriteo toimepanemisel ei olnud suur. Kinnipeetav on teinud ka jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas – õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine noorte motivatsioonisüsteemis püsimine jne. Prokurör on seisukohal, et käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli isiku edasise käitumise üle. Kaitsja selgitas, et kinnipeetaval on lapsepõlves olnud ärevushäired ning esitas tõendi, et käesoleval ajal neid enam pole, tema käitumine vangistuses on laitmatu, seega uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väga väike. Kaitsja ei nõustunud vangla poolt väljatoodud riskihinnanguga ning märkis, et 51 protsenti sisaldab ilmselt ka majandusliku toimetuleku kui ohtu suurendavat riski. Selle riski hajutamiseks esitas kaitsja kohtule kinnipeetava isa kinnituskirja selle kohta, et ta tagab Joonas Juss Lepikule ülalpidamise ning töökoha. Kaitsja nõustus täielikult prokuröri arvamusega kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta ning märkis täiendavalt, et Joonas Juss Lepik on vangistuses lahti saanud sõltuvusest teistest isikutest ning vabanenud kambavaimust, mida kinnitab asjaolu, et isik ei võtnud osa vanglas toimunud massirahutustest. Kaitsja palus taotlus rahuldada ning Joonas Juss Lepik ennetähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve alla lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

§ 761

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vastavalt

§ 76

lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Joona Juss Lepiku käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Olgugi tegemist vähese tähtsusega rikkumisega (kükkide tegemise käskluse mittetäitmisega), näitab Joonas Juss Lepiku käitumine, et tal puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib samuti teist korda, seega ei ole uue kuriteo toimepanemine olnud juhuslik. Kuriteod on toime pandud alaealisena majandusliku kasu, teravate elamuste ja grupiliikmete tähelepanu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama vanavanemate juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitanud, et tegemist on 4-toalise puumajaga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus) ning samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust elas narkootikumide vahendamisest saadud tulust. Eeltoodu mõjutab ilmselgelt kinnipeetava iseseisva toimetuleku oskust. Töökoha puudumine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka selles osas, et isikul on palju sisustamata vaba aega tegelemaks uute teravate elamuste saamisega. Positiivne on asjaolu, et isik on vangistuses läbinud vestlused suitsetamisest, alkoholist ja narkootikumide tarvitamisest loobumiseks, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud noorte programmis Equip, karjäärinõustamise infopäevadel, läbinud vestluse teemal „Varasema elustiili ja suhtlusringkonna analüüs“, omandas puidutööpingi operaatori eriala ning õpib

1. klassis. Kinnipeetav on olnud hõivatud erinevatel majandustöödel. Ka on Joonas Juss Lepik püsinud edukalt noorte motivatsioonisüsteemis, mille raames on teda 02.09.2016 ja 04.01.2017 premeeritud 5-tunnise kodukülastusega. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Ka näitab vanglas õppimine, töötamine, programmide läbimine ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine , et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. 3 Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka Joonas Juss Lepiku lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, isa, vanaema, vanaisa). Isa on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama ja iseloomustab teda abivalmis, töötahtelise ning empaatilise noormehena. Kinnipeetavale võimalikku negatiivset mõju avaldavast sõpruskonnast lähedased teadlikud pole. Samas möönab isa, et poeg on tahtnud ennast sõpradele tõestada ning võtnud mõtlematult riske. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipeetav võib olla äärmiselt mõjutatav, kuna soovib saada sõprade või grupiliikmete heakskiitu ning seeläbi gruppi (sõpruskonda) kuulumise tunnet. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus ei sea kahtluse alla süüdimõistetu motivatsiooni kaineks eluviisiks. Samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et Joonas Juss Lepik on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda, kuid eelmisel katseajal rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Tema alkoholi tarvitamise ja agressiivse käitumise vahel on aga otsene seos. Seega tuleb nimetatus näha ohtu vaatamata süüdimõistetu arusaamisele alkoholi kahjulikkusest talle endale ning teda ümbritsevatele inimestele. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab Joonas Juss Lepik oma mõtlematut ja vägivaldset käitumist alkoholijoobes olles. Isik käitub hetketuju ajel, sageli ei mõtle oma teo võimalikele tagajärgedele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 51%. Soodusteguriks on ebasoodne majanduslik olukord, alkoholi kuritarvitamine ning vajadus ennast gurpiliikmetele tõestada. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seda olukorras, kus isikul on maksmata nõudeid 2909,61 eurot, töökoht puudub ning iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik või puudub üldse. Kinnipeetav on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetav kannab karistust I astme rahvatervisevastase (narkootikumidega seotud süütegu) kuriteo toimepanemise eest. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Joonas Juss Lepiku ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus on ka seisukohal, et süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ning tööhõives, keskhariduse ja eriala omandamine, noortele suunatud motivatsioonisüsteemis püsimine ning 4 väljendatud valmisolek seadusekuulekaks eluks on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Joonas Juss Lepik peab karistuse kandmist jätkama vanglas ning oma edasipidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Joonas Juss Lepikut ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2,5 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
2. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 04.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Jonas Juss Lepiku kaitsja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Pariku määruskaebus menetlusse võtmata. 16.05.2017 kohtumäärus kohtumäärusega. 1-14-9590 jõustus /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
3. septembril
4. a Riigikohtu