KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-827 Tsiviilasi E.P. avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- märtsi 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.M. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: V.M. vandeadvokaat Urmas Arumäe (isikukood: XXX); esindaja Puudutatud isikud:
- E.P. (avaldaja) (isikukood: XXX);
- P.E (isikukood: XXX); esindaja riigi õigusabi korras advokaat Rene Hallemaa
- Konguta vald (Konguta Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75023591); volitatud esindaja Elo Kasetalu
- Põlva vald (Põlva Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75038581); volitatud esindaja Markus Käo RESOLUTSIOON
- Jätta V.M. määruskaebus rahuldamata.
- Täpsustada Tartu Maakohtu
- märtsi 2017 määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
- Lugeda resolutsiooni punkt 2 sõnastatuks järgmiselt: „Lõpetada osaliselt E.P. ja V.M. ühine hooldusõigus nende alaealise lapse P.E suhtes. Ühine hooldusõigus lõpetada lapse viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas ning nimetatud küsimustes anda E.P. le ainuhooldusõigus, kuid lapse P.E väljaviimiseks Eesti Vabariigist on vajalik ka lapse ema V.M. nõusolek.“ Menetluskulude jaotus
- Jätta menetluskulud V.M. kanda ja lapse P.E esindaja kulud täielikult riigi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Tartu Maakohtu menetluses oli E.P. (avaldaja/lapse isa) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks P.E (lapse) viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas. Avaldaja taotles nimetatud küsimustes ainuotsustusõiguse saamist. Avalduse kohaselt läksid vanemad lahku kui laps oli neljane. Laps on koos emaga palju kolinud ja pidevalt koole vahetanud, lapsel on käitumishäired ja talle on määratud puue. Lapsel on pidevalt olnud probleeme koolis käimisega ning periooditi ta praktiliselt üldse koolis ei käi. Laps on periooditi elanud isa juures, kuid ema on lapse enda juurde tagasi võtnud. Isa juures elades on laps käinud XXX koolis. Laps on Facebooki vestluses väljendanud, et ema teeb talle haiget, samuti pole ema täitnud lapse rehabilitatsiooniplaani. Lapse osas toimunud ümarlaual selgus, et lapsel on probleeme kehalise aktiivsusega ja ta tarvitab antidepressante, kuid avaldajaga koos elades käis laps jalgpallitrennis. Avalduse lisa kohaselt on ema ilma isa teavitamata või isalt nõusolekut saamata paigutanud lapse haiglasse psühhiaatrilist ravi saama. Ema ei aruta isaga lapse tervist puudutavaid erakorralisi olukordi.
- V.M. (lapse ema) vaidles avaldusele vastu. Ema soovis saada endale ainuhooldusõigust. Vastuväidete kohaselt on isa lapsega suhtlemise osas olnud passiivne ega osalenud vanemate kooselu ajal lapse kooli ja lasteaia pidudel. Isa ei ole lahuselu jooksul tundnud huvi lapse käekäigu ega igapäevamurede vastu, samuti ei ole vaidlustanud ema poolt lapse suhtes tehtud otsuseid. Lapse koolitõrke taga ei ole laiskus ega lohakus, tegemist on tõrkega kõige emotsionaalse vastu, mis vajab spetsialistide hinnangul pikemat tegelemist. Laps ei ole isaga lähedane ning on isaga seni suhelnud minimaalselt ja sedagi pigem ema julgustamisel ja suunamisel. Isa ei oma kindlat 2 töökohta ega ole stabiilselt tasunud elatist. Samuti on lapse õed temasse kiindunud ning temaga kaua koos elanud, venna ja õdede lahutamine ei ole põhjendatud.
- Maakohus kuulas lapse ära Konguta koolis 08.03.
- Kohus vestles ka lapse klassijuhataja ja tugiisikuga. 3.
- Ärakuulamisel selgitas laps, et talle meeldib kodus olla ja isal külas käia, samuti isaga koos autoga sõita, aga emaga koos autoga sõita ei meeldi. Kasuisa kogu aeg pahandab ja kurjustab, mistõttu sooviks laps elada isa juures. Ema juures elades magab väiksema õega ühes toas, aga õde on haige ja hakkab öösel röökima. Hommikul keegi kodus ei söö, peab tulema tühja kõhuga kooli. Isa juures süüakse hommikul ja see meeldib lapsele. 3.
- Klassijuhataja seletuste kohaselt ütleb laps isa uue naise kohta ema. Samuti, et poiss on öelnud, et hommikuti on kõht tühi. Samuti on laps rääkinud, et talle meeldib isa juures käia. Lapsel on sageli õppimata, mistõttu ei taha kooli tulla. Emal pole piisavalt tahtmist lapsega tegeleda, nt ei ole ta täitnud lapse rehabilitatsiooni plaani, kuid on suur kontroll lapse üle. Ema ei teavita kooli, kui laps puudub, ning mustab isapoolset suguvõsa. Klassis on laps omaette, ei sega tundi ega tee kaasa ka midagi. 3.
- Lapse tugiisik selgitas, et laps räägib isast rohkem, emast ja ema perest ei ole rääkinud.
- 22.02.2017 toimunud istungil selgitas Konguta valla esindaja Elo Kasetalu, et lapse side isaga on niivõrd tugev, et laps fantaseerib ja mõtleb välja isaga kohtumisi. Laps ei tööta tunnis kaasa, tihti pole õppevahendeid või dresse kaasas. Valla esindaja hinnangul ei ole lapsel emaga koos elades võimalik saada vajalikku stabiilsust. 14.03.2017 toimunud istungil leidis Konguta valla esindaja, et ema pole suutnud neljanda klassi lapsele tagada õiget koolikohustuse täitmist ega õppimist. Isa juures on laps rahulikum ja suhtlemisaltim.
- Põlva valla esindaja märkis 22.02.2017 toimunud istungil, et isa juures on olemas piisav majanduslik võimekus ja ka kasuemal on olemas valmisolek lapse eest hoolitsemiseks. 14.03.2017 toimunud istungil leidis Põlva valla esindaja, et laps võiks elada isa juures ja käia emal külas.
- 22.02.2017 istungil märkis lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, et ema ei ole piisavalt panustanud lapse kodusesse õppetöösse. Lapsele on oluline stabiilsus. XXX koolis käies ja isa juures elades on olukord parem olnud. Laps on esindajale avaldanud, et ema juures elades emaga koos kodutöid ei tee, kodus õppimist pole. Isa juures on laps õppinud koos kasuemaga. 14.03.2017 istungil leidis lapse esindaja, et isa juures elamine on hetkel lapse huvides. Isa on varasemalt suutnud paremini tagada lapsel koolikohustuse täitmise. Laps võiks aga selle õppeaasta lõpuni käia praeguses koolis ja koolivahetus toimuda alates järgmisest õppeaastast. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus rahuldas 28.03.2017 määrusega E.P. avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks lapse viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas. Kohus lõpetas osaliselt E.P. ja V.M. ühise hooldusõiguse nende alaealise lapse P.E suhtes. Ühine hooldusõigus lõpetati lapse viibimiskoha, tervishoiu ja haridusküsimuste osas ning nimetatud küsimustes anti E.P. le ainuotsustusõigus, kuid kohus määras, et lapse väljaviimiseks Eesti Vabariigist on vajalik ka lapse ema nõusolek. V.M. le jääb alles õigus P.E ga suhelda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on mõlemal lapsevanemal olemas lapse kasvatamiseks sobivad elutingimused. Lapse klassijuhataja ja tugiisik on kinnitanud, et laps räägib oma isast ja isa perest rohkem kui emast ja ema perest. Eelnev näitab kohtu hinnangul seda, et laps on isaga emotsionaalselt rohkem seotud. 3 Kohus veendus lapse isiklikul ärakuulamisel ja kohtuistungil lapse vanemate küsitlemisest saadud isikliku mulje põhjal, et praegusel juhul oleks lapse huvides elada isa juures. Isa suudab eelduslikult paremini tagada lapse koolikohustuse täitmise ning ka laps on ise avaldanud soovi elada pigem isa juures. Seda, et laps võiks elada isaga koos ja käia XXX koolis, on toetanud ka kohalike omavalitsuste esindajad ja lapsele riigi õigusabi korras määratud advokaat. Seetõttu kohus leidis, et praegusel juhul on lapse huvides ema hooldusõiguse piiramine nii, et lapse isa saab otsustusõiguse lapse elukohavaliku, tervishoiu ja haridusküsimustes. Kohus nõustus lapsele määratud esindajaga, et kooli vahetamine vahetult enne õppeaasta lõppu ei ole lapse huvidega kooskõlas. Kohus märkis, et lapsega Eesti Vabariigist väljapoole elama asumiseks või reisimiseks on vajalik ka ema nõusolek. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Lapse ema V.M. esitas maakohtu 28.03.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning jätta lapse isa avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus käsitlenud, kuidas seostub lapse kooliskäimise probleem hooldusõiguse lõpetamisega. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et tegemist ei ole terve lapsega. On lubamatu, et maakohus ei ole arvestanud lapse raske puudega ja on otsustanud haige lapse kodust ja ema juurest üle viia lapse isa juurde. Kohus on jätnud välja selgitamata, kas lapse isa kavandatud XXX kool on üldse sobilik lapse koolitamiseks. Laps ei ole isaga lähedane ning on isaga seni suhelnud minimaalselt ja sedagi pigem ema julgustamisel ja suunamisel. Isa ei oma kindlat töökohta ega ole stabiilselt tasunud elatist. Venna ja õdede lahutamine ei ole põhjendatud. Maakohus on jätnud lapse ema osa seisukohti tähelepanuta ja ei ole põhjendanud, miks kohus lapse ema seisukohtadega ei arvesta. Laps on kohtule selgitanud, et talle meeldib kodus olla ja isal külas käia. Seega on laps selgelt välja öelnud, et tal meeldib elada ema juures. Kohus on jätnud selle tähelepanuta. Kohus ei taganud pooltele võrdset kohtlemist ja õiglast kohtumenetlust. Ekslik on kohtu järeldus, et kui lapse klassijuhataja ja tugiisik on kinnitanud, et laps räägib oma isast ja isa perest rohkem kui emast ja ema perest, peaks see tähendama, et laps on isaga emotsionaalselt rohkem seotud. Isa panus lapse kasvatamisse on varasemalt olnud tagasihoidlik ja nüüd püüab ta seda erineval moel korvata, siis jätab see lapsele eksliku mulje, et kõik uus on parem kui kodus. Ei ole veenev ega põhjendatud kohtu seisukoht, et isa suudab eelduslikult paremini tagada lapse koolikohustuse täitmise. Mõlemal lapsevanemal on õigus lapsega suhelda ja kohtumääruse resolutsioon p 2 selles osas on asjakohatu ja ka eksitav. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
- Avaldaja E.P. esitas 04.05.2017 seisukoha määruskaebusele, milles palub jätta maakohtu määrus muutmata ning jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Isa ei saanud kaasa aidata rehabilitatsiooniplaani täitmisele, kuna ta ei teadnud, et lapsele on vormistatud puue. 4 Laps elas isa juures ajavahemikul 2015 suvi kuni 2016 kevad ning õppis XXX koolis. Nii kooli iseloomustus, kui hinded e-koolis näitavad, et XXX kool oli/on lapse jaoks sobiv haridusasutus. Lapse isa ei maksnud
- a sügisest kuni
- a detsembrini emale elatist, kuna ajal kui laps elas isaga, ei panustanud lapse ema rahaliselt lapse kasvatamisse.
- Lapse esindaja esitas 04.05.2017 seisukoha määruskaebusele, milles leidis, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Alternatiivselt palub lapse esindaja muuta kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 ning asendada resolutsioonis mõiste „ainuotsustusõigus“ mõistega „ainuhooldusõigus“. Menetluse raames on lapsega peetud vestlusest nähtunud, et lapse ema on teinud takistusi isa ja lapse vahelises suhtluses, mida on kohus põhjendatult kohtumäärust tehes arvesse võtnud. Menetluse jooksul ei ole ükski menetlusosaline esitanud vastuväiteid või tõstatanud kahtlust, et XXX kool on lapsele sobimatu. Samuti pole ühtegi tõendit, mis seaks kahtluse alla XXX kooli sobivuse. Kohus on kohtumääruses põhjendatult märkinud, et varasemalt isaga koos elades ja XXX koolis käies on lapsel hariduslik edasijõudmine olnud parem. Lapse esindaja möönis, et probleeme on esinenud isapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisega, kuid lapse esindaja hinnangul ei sea see ohtu lapse ülalpidamist lapse isa juurde elama asudes. Lapse esindaja märkis, et kohtumääruse resolutsioon on teatud osas vastuoluline, kuna PKS ei sätesta sellist mõistet nagu ainuotsustusõigus. Kohtuotsuse põhjendustest nähtub, et kohus on otsust tehes lähtunud PKS §-st
- Lapse esindaja hinnangul on kohus käesoleval juhul resolutsioonis otsuseid sõnastades lähtunud korraga aga nii PKS §-st 119 kui ka PKS §-st
- Riigikohtu 12.02.2016 otsuse 3-2-1-159-15 punkti 25 kohaselt ei ole selline olukorda lubatud. Seega oleks lapse esindaja hinnangul põhjendatud kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 asendada mõiste „ainuotsustusõigus“ mõistega „ainuhooldusõigus“. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Ringkonnakohus täpsustab mõistekasutust kohtumääruse sõnastuses (resolutsiooni p 2).
- Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses piirdunud eelkõige avaldaja seisukohtade ja väidete vaidlustamisega. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist või materiaalõigusnormide väära kohaldamist, mis oleks kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Ekslik on määruskaebuses märgitu, mille kohaselt on maakohus ainuotsustusõiguse määramisel teinud emale etteheiteid seoses sellega, et ema pole täitnud lapse rehabilitatsiooniplaani ning et lapsel on probleeme kehalise aktiivsusega. Maakohus on õigesti pidanud asjas tähtsust olevateks asjaoludeks vanemate elutingimusi. Samuti lähtus kohus klassijuhataja, tugiisiku ja lapse selgitustest. Maakohus on võtnud arvesse lapse hariduse omandamist XXX koolis. Määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu menetluse jooksul tõstatanud kahtlust, nagu oleks XXX kool lapse koolitamiseks sobimatu. Ringkonnakohus nõustub lapse esindajaga, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mis seaks kahtluse alla XXX kooli sobivuse. 5 Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et põhjendamatu on keskenduda terminite ja väljendite grammatilisele sisustamisele, olulisem on tegeliku olukorra väljaselgitamine ning lapse huvidest juhindumine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lähtunud lapse huvidest, võtnud arvesse kohalike omavalitsuste esindajate, lapsele määratud esindaja ning vanemate seisukohti. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
- Ringkonnakohus märgib, et iseenesest saab vanem ka lapse viibimiskoha määramise õigust taotleda alternatiivselt kahel materiaalõiguslikul alusel, s.o taotledes lapse viibimiskoha määramise küsimuses endale otsustusõigust PKS § 119 alusel või nõudes lapse viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamist ja selles osas ainuhooldusõiguse endale andmist PKS § 137 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 p 25). Kohus peab menetlusosalistega õiguslikku kvalifikatsiooni arutama ja andma menetlusosalistele võimaluse avaldada selle kohta arvamust. Käesoleval juhul esitas lapse isa avalduse lõpetamaks vanemate ühine hooldusõigus ja andmaks avaldajale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes. Avalduse sisu vastab seega PKS § 137 sõnastusele, ehkki avalduses ei ole viidatud õigusnormidele. Kohtumääruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 kohaselt on osaliselt lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus, seejuures on kohus lahendanud avalduse PKS § 137 alusel, andes avaldajale teatud küsimustes ainuotsustusõiguse. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks arutanud menetlusosalistega avalduse õiguslikku kvalifikatsiooni. Samas oli avaldus esitatud selgelt ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ringkonnakohtu arvates ei tulnud maakohtul asuda täiendavalt menetlusosalistele selgitama, et põhimõtteliselt oleks avaldaja võinud taotleda ka üksnes otsustusõiguse üleandmist lapse elukoha määramise ja sellega seonduvates küsimuses.
- Otsustusõiguse saamiseks saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses edaspidi tekkida võivate küsimuste lahendamiseks lõpetada. Seevastu ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise ja lõpetatud osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmise avalduse eesmärgiks on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem õiguse otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse. Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tuleneb, et vanemate lahuselu korral tuleb pigem vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse.
- Seega olukorras, kus vanemad on olulistes lapsega seotud küsimustes (elukoht, kooli valik jm) erinevatel seisukohtadel ning erimeelsused on hakanud lapsele kahjulikult mõjuma, tuleb kaaluda ühise hooldusõiguse vastavas osas lõpetamist. Praegusel juhul ei ole tegemist ühekordse lahendamist vajava erimeelsusega vanemate vahel. Asja materjalid ei võimalda asuda seisukohale, et vanemad oleksid võimelised teostama hooldusõigust olulistes lapsega seotud küsimustes ühiselt ning jõuaksid üksmeelele lapse peamise elukoha jm küsimustes. Lapse elukoha määramine on 11aastase lapse puhul olulise tähtsusega küsimus, praeguse vaidluse asjaolude kohaselt vajab laps P.E stabiilset elukorraldust. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on elukorralduse stabiilsus ja koolikohustuse täitmine paremini tagatud isa juures elades. Elukohaga on tihedalt seotud ka hariduse omandamise küsimustes otsuste langetamine, kuivõrd sõltuvalt sellest, kumma vanema juures hakkab olema lapse peamine elukoht, tuleb valida ka õppeasutus. Ringkonnakohus leiab, et ka lapse tervishoiu küsimuste üle otsustamine on põhjendatud jätta selle vanema ainupädevusse, 6 kelle juures laps peamiselt elab, kuna sellel vanemal on lapse tervislikust seisundist vahetu ülevaade. Maakohtu määruse muutmise aluseks ei ole V. M esindaja poolt ringkonnakohtule 06.06.
- a esitatud karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on E.P. ’l üks kehtiv kriminaalkaristus (KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 alusel: varguse katse) ja 4 väärteokaristust (liiklusrikkumised). Maakohtus ei esitatud väiteid, mille kohaselt oleks E.P. pannud toime süütegusid ja teda oleks karistatud. Maakohtul ei olnud kohustust asuda omal algatusel välja selgitama E. P karistatust. Karistusregistrist nähtuvad süüteod ei ole sellised, mis seaksid kahtluse alla E.P. suutlikkuse täita nõuetekohaselt vanema hooldusõigust. Ringkonnakohus nõustub lapse esindaja seisukohaga, et kuna maakohus on määruses viidanud PKS § 137 lg-le 1, on põhjendatud täpsustada kohtumääruse resolutsiooni punkti 2, asendades sõna „ainuotsustusõigus“ sõnaga „ainuhooldusõigus“.
- Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda ning lapsele määratud esindaja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 7