← Eesti

2-15-7304/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-7304 Tsiviilasi I.M. ja I.C. hagi A.A. ja H.A. vastu kinnisasjade valduse taastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.M. ja I.C. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitajad (hagejad): I.M. , ik XXX ja I.C. , ik XXX esindajad Vastustajad (kostjad): A.A., ik XXX ja H.A. , ik XXX; esindaja vandeadvokaat Alo Noormets RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. septembri
  7. a määrus muutmata.
  8. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  9. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud solidaarselt I.M. ja I.C. kanda.
  10. Mõista I.M. lt ja I.C. lt solidaarselt välja A.A. ja H.A. kasuks menetluskulud 69 eurot.
  11. Mõista I.M. lt ja I.C. lt solidaarselt välja A.A. ja H.A. kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
  12. I.M. (hageja I) ja I.C. (hageja II) esitasid
  13. mail
  14. a Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja I) ja H.A. (kostja II) vastu müügilepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks, valduse taastamiseks ja kahju hüvitamiseks.
  15. mai 2015 määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata hagi taganemisavalduse tühisuse tuvastamiseks ning A. A kahju hüvitise väljamõistmiseks.
  16. augusti 2015 määrusega keeldus maakohus H. A vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest (III kd lk 3). Maakohus võttis
  17. detsembri
  18. a määrusega menetlusse I.M. ’i ja I.C. hagi A.A. ja H.A. vastu kinnisasjade valduse taastamiseks. Maakohus peatas sama määrusega tsiviilasjas nr 2-157304 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-12-22825 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. MAAKOHTU SEISUKOHT
  19. Tartu Maakohus uuendas
  20. septembri 2016 määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-15-7304 kinnisasjade valduse taastamise nõudes. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hagejate kanda. Maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 900 eurot. Maakohus märkis, et valduse äravõtmisel on valdajal AÕS § 45 lg 1 järgi õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Omavolilise valdaja vastu esitatud valduse taastamise nõue lõpeb AÕS § 48 lg 2 kohaselt, kui pärast omavoli toimepanemist tuvastatakse jõustunud kohtulahendiga, et omavoli toimepanijal on asja suhtes selline õigus, mille alusel ta võib nõuda valdust asjale. Jõustunud kohtuotsusega (2-12-22825) on tuvastatud, et kostjad on müügilepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise korral on kostjatel VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda lepingu alusel üle antu, sh kinnisasjade valduse, tagastamist. Kostjatel on kinnisasjade suhtes selline õigus, mille alusel kostjad võivad nõuda kinnisasjade valdust endale. Seega on nõue kinnisasjade valduse taastamiseks AÕS § 48 lõikest 2 tulenevalt lõppenud. Kuivõrd hagejatel ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada, jättis maakohus hagi TsMS 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  21. Hagejad esitasid Tartu Maakohtu
  22. septembri
  23. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlemiseks. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu määrus tehtud vale menetluse (2-12-22825) tõttu; 2) tõstis A. A määruskaebuse esitajad eluruumidest välja otsese tahtlusega toimepandud kuriteoga; 3) eksitas A. A kohut; 4) asusid kinnistul määruskaebuse esitajate pere väärtuslikud asjad; 5) omastasid vastustajad ebaseaduslikult kindlustushüvitise.
  24. Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid määruskaebus jätta rahuldamata ning määrata kindlaks apellantide menetluskulude rahaline suurus 276 eurot ja mõista menetluskulud vastustajatelt välja. Apellandid palusid mõista vastustajatelt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
  26. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS §-le 654 lg
  27. Vastusena määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Käesoleva määruskaebusega ei saa vaidlustada tsiviilasjas nr 2-12-22825 otsustatut. Vastustajate tahtlus väljatõstmisel ei oma käesoleval juhul valduse taastamise hagi lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostjatel kui väidetavatel valduse rikkujatel on jõustunud kohtuotsuse (nr 2-12-22825) järgi tekkinud hagejate vastu omandi kaitse nõue. See tähendab, et ka juhul kui hagejatelt valduse äravõtmine oli lubamatu ja õigusvastane, ei saa hagejad siiski pärast seda, kui jõustunud kohtulahendiga tuvastati kostjate poolt tehtud taganemisavalduse kehtivus, esitada kostjate vastu valduse kaitse nõudeid. Valduse taastamise nõuete esitamise võimatus ei välista kostjate võimalikku vastutust, mis võib valduse rikkumise või valduse äravõtmise korral järgneda näiteks VÕS § 1043 alusel. Hagejad on korduvalt esitanud kahju hüvitamise nõudeid kostjate vastu, kuid nende nõuete menetlusse võtmisest on kas keeldutud või on need jäetud hagejatest tulenevatel põhjustel läbi vaatamata. Kuna ka käesolevas menetluses ei ole enam hagejate kahjuhüvitamise nõudeid, siis on asjakohatu määruskaebuse esitajate viide, et vastustajad on omastanud kindlustushüvitise.
  28. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate kanda. 3 Ringkonnakohus peab vastustajate menetluskulude suurust ringkonnakohtus osaliselt põhjendatuks. Vastustajad märkisid, et nende menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu 276 eurot. Vastustajate esitatud taotluse kohaselt on esindaja kulutanud kaks töötundi määrusega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ja seisukohtade koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja vähest õiguslikku keerukust ja koostatud dokumendi väikest mahtu, on põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks pool tundi. Ringkonnakohus peab vastustajate lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot + käibemaks mõistlikuks. Seetõttu mõistab ringkonnakohus määruskaebuse esitajatelt välja menetluskulud 0,5(115*0,2+115) = 69 eurot . Vastavalt TsMS §-le 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.