← Eesti

2-16-124215/15

Obsah (7)§ 369§ 162§ 138§ 144§ 175§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 22.06.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-124215 Tsivii

§ 369mõttes.

Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab igakuist elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 17.10.2016. Kehtiv kohtupraktika on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses vaja tõendada. 2 Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

§ 175lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4.

septembri

  1. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 18.04.
  2. Kohtuvälised kulud moodustavad kokku 366 eurot, millele lisandub käibemaks 73,20 eurot, kokku seega 439,20 eurot. Kostja on märkinud, et arvestades hagiavalduse pikkust ja õiguslikku mittekeerukust, on üks tund veidi palju, mille tõttu palus kostja seda vähendada kuni kolmveerand tundi (punkt 2). Lisaks on hageja koostanud punkti 4 järgi
  3. jaanuaril seisukoha, mille sisuline pikkus taaskord ei ole selline, mis vajaks õigusteadmisega esindajal tervet tundi, kopeeritud on Riigikohtu lahendit ja elatise maksmise sätteid. Selles osas seisukoha tähtsus menetluses on küsitav ja seetõttu palus kostja üldse jätta välja mõistmata. Muus osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 27.12.2016 hagiavalduse pikkusega 2 lehekülge, millest 0,5 lehekülge oli menetluse käigu ja hagiavalduse asjaolude kirjeldust ning ülejäänud 0,5 lehekülge oli õiguslikku analüüsi. Kohus eeldab, et advokaat on kehtiva õiguse ja praktikaga kursis ning omab sellist vilumust, et suudab tööd teha mõistliku kiirusega. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud hagiavalduse koostamise ajakulu kokku 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 19.01.2017 seisukoha pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Sisulisest osast poole moodustas viitamine Riigikohtu praktikale ning ülejäänud osa moodustasid hageja vastuväited kostja seisukohale. Kohus märgib, et professionaalselt advokaadist esindajalt võib ja tuleb eeldada, et klient saab teenust, mille osutaja on juba vastava Riigikohtu praktikaga kursis. Lisaks ei pidanud advokaat selle vaidluse raames tutvuma välismaa õigusega ega väga harva esinevas küsimuses tehtud kohtupraktikaga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul antud seisukoha koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 0,5 tundi. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 2,66 tunni (0,08 + 0,5 + 0,08 + 0,5 + 0,25 + 0,5 + 0,25 + 0,5) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt nt Riigikohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
  6. oktoobri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;
  8. novembri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
  10. detsembri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). 3 Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge.

§ 174

lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Xxxx ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes

§ 174

lõikele 10 ning hageja kinnitustele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. Kokku tuleb Xxxx mõista Xxxx kasuks välja menetluskulud summas 319,20 eurot [(2,66 x 100) + 20 %]. Xxxx menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 120 eurot (439,20 - 319,20).

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.