KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-7810 Tsiviilasi MN kae

) § 545 lg-s 4 ette nähtud korras ja alusel.

§ 545lg 1 järgi vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu.

Kohtutäitur on kohustatud seadusest tulenevalt kontrollima, et temale esitatud dokument on kehtiv. Käesoleval juhul täitedokument ei ole kehtiv.

1. Avaldusele oli lisatud vaidlusaluse otsuse ärakiri. Sellest nähtub, et sissenõudja esitas
2. septembri 2016 trahviteate täitmiseks
3. märtsil
4. Kohtutäitur algatas selle alusel täitemenetluse ja toimetas võlgnikule täitmisteate kätte
5. aprillil
6. Samal päeval saatis võlgnik kohtutäiturile e-kirja, mida kohtutäitur käsitles kaebusena kohtutäituri tegevusele. Sissenõudja esitas kohtutäiturile
7. aprillil 2017 seisukoha, milles selgitas, et võlgnik on küll vaidlustanud trahviteate, aga vastav kaebus jäi läbi vaatamata ja sellele omakorda esitatud kaebus maakohtus lahendatud väärteoasjas nr 4-16-8865 rahuldamata. Maakohtu määrus selles asjas tehti
8. detsembril 2016 ja kuna seda ei saanud vaidlustada, siis jõustus mh trahviteade samal päeval. Kohtutäitur leidis vaidlusaluses otsuses, et täitemenetlus on alustatud õigesti ja kohtutäitur ei saa lahendada sisulist vaidlust täitemenetluse osaliste vahel. Seetõttu jäi avaldaja
9. aprilli 2017 kaebus rahuldamata. MAAKOHTU MÄÄRUS
10. Maakohus keeldus
11. mai 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu ehk dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1). Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Trahviteate vaidlustamise tulemusel tehtud maakohtu
12. detsembri 2016 määrus on

§ 191

p 12 kohaselt lõplik.

§ 199

lg 4 sätestab, et kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus jõustub selle tegemisest. Seega on sissenõudja kohtutäiturile esitanud täitemenetluses vorminõuetele vastava täitmisavalduse ja täitedokumendi, milleks on 13. detsembril 2016 jõustunud trahviteade, mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 9 alusel täitedokumentide loetelusse. Formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja võlgniku vahel tekkinud materiaal-õiguslikele asjaoludele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Kui kohtutäiturile on täitmisele antud nõuetele vastav täitmisavaldus ja jõustunud kohtulahend, on kohtutäituril kohustus algatada võlgniku suhtes täitemenetlus. Kui avaldaja leiab, et sundtäitmine täiteasjas nr 022/2017/1748 on tema suhtes lubamatu (võlgnevus puudub), on tal õigus TMS § 221 alusel esitada kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Neil kaalutluste otsustas maakohus kaebuse menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt, kuivõrd sellega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 168 lg 1 alusel jäid menetluskulud avaldaja kanda. 2

§ 54

¹ lg-s 1 sätestatud kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteade ei jõustu, kui see on

§ 545lg 1 alusel vaidlustatud.

Sellise tagajärje näeb ette viimati viidatud sätte teine lause. Kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul eelkõige lähtuda neist asjaoludest, mis nähtuvad kaebusest. Avaldaja tõi esile trahviteate koostamise, vaidlustamise ja senise kaebemenetluse tulemusel tehtud maakohtu määruse. Maakohus sai põhjendatult lähtuda sellest, et need asjaolud olid teada ka kohtutäiturile vaidlusaluse otsuse tegemisel. 11. TMS § 2 lg 1 p 9 kohaselt täidetakse sama seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad mh kohtuvälise menetleja otsusest või määrusest kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi kohta. Erinevalt paljudest teistest otsustest, mis on loetletud samas lõikes, ei nõua TMS § 2 lg 1 p 9 selle sõnastuse järgi, et hoiatustrahvi kohta koostatud otsus (trahviteade) peab olema jõustunud. Samuti ei tulene TMS §-st 12, et sellisel dokumendil 3

§ 54¹ lg 3), seega ei kohaldu vastavale täitedokumendile TMS § 199 lg 1.

Viidatud normi ei saa kohaldada ka vastavalt TMS §-le 209, mis käsitleb kohtuvälise menetleja otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmist. Kokkuvõtvalt ei nõua TMS, et trahviteade peaks olema jõustunud ja sellel peaks olema jõustumismärge.

1. Riigikohus on siiski leidnud, et trahviteate sundtäitmisele esitamisel tuleb selleks, et kohtutäitur saaks alustada täitemenetlust, kohtutäiturile esitada ka trahviteate kättetoimetamist kontrollida võimaldavad andmed. Kohtutäitur peab trahviteate kättetoimetamist tõendavaid andmeid kontrollima, kuna need puudutavad täitemenetluse lubatavuse eeldusi. Kui trahviteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole alust täitemenetlust alustada, sest võlgnikul ei olnud võimalust hoiatustrahvi vaidlustada ning see ei ole jõustunud. Kohtutäitur võib täitemenetlust alustada seega vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust (
2. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13, p 16 esimene ja kolmas lõik).
3. Kui kohtutäiturile on lisaks teada, et trahviteade on vaidlustatud, siis tuleb tal (sarnaselt eelmises punktis kättetoimetamise kohta märgituga) kontrollida, milline oli vaidlustamise tulemus. Seda on kohtutäitur käesoleval juhul ka teinud ja määruskaebuses pole maakohtu vastavat järeldust vaidlustatud. Kohtutäitur ei saa aga asuda sisuliselt hindama, kas trahviteate vaidlustamise tulemusel tehtud lahendid on õiged, selle välistab täitemenetluse formaliseeritusse põhimõte. Samuti ei saa kohtutäitur lahendada õiguslikku küsimust, kas

§ 545

lg 1 kohane kaebus, mis jäi läbi vaatamata, põhjustas trahviteate mittejõustumise. Kuigi

normide sõnastusest see piisava selgusega ei nähtu, siis võib kohtutäitur eeldada, et kui lisaks trahviteatele esitatakse talle väärteomenetlust lõpetav jõustunud kohtulahend, siis on jõustunud ka trahviteade, mille vaidlustamisele oli algne kaebemenetlus suunatud. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu

1. detsembri 2016 määruses viide trahviteatele nr
2. Kuna TMS ei nõua trahviteatele jõustumismärke kandmist, siis ei saa eeldada ka kohtutäiturilt rohkemat sisulist kontrolli. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja õigusliku käsitlusega, et

§ 545

lg 1 teine lause välistab trahviteate jõustumise pärast seda, kui selgub trahviteate vaidlustamise tulemus.

§ 199

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Menetlusõiguse üldisest mõttest tuleneb, et kaebuse läbi vaatamata jätmine on oma tagajärgedelt sama nagu olukord, kus kaebust ei oleks esitatud. Järelikult võib trahviteate vaidlustamine

§ 545

lg-s 1 sätestatud korras selle jõustumise küll edasi lükata, aga mitte lõplikult välistada.

1. Eeltoodud kaalutlustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kaebus on sedavõrd õiguslikult perspektiivitu, et selle menetlusse võtmisest võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Eeldades kohtu ette toodud asjaolude õigsust ei ole kaebusega soovitud eesmärki ikkagi võimalik saavutada, sest avaldaja ei tugine sellistele väidetele, mis viitaks vaidlusaluse otsuse ebaõigsusele. Sellises olukorras on kaebuse menetlemisest keeldumine paremini kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidega, kui selle sisuline lahendamine.
2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud isikute seisukohti, sest need on piisavas ulatuses kajastatud vaidlusaluses otsuses. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
3. TsMS § 372 lg 5 ja TMS § 218 lg 3 alusel on käesolev määrus vaidlustatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4