Obsah (6)

§ 9§ 131§ 261§ 217§ 218§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 9. mai 2017 Tsiviilasja number 2-17-1879 Tsiviilasi K.T.

) § 132 lg-s 1 sätestatud mittearestitava sissetuleku suuruse. Kohtutäitur on ka varem teises täitemenetluses seadusevastaselt rahalisi vahendeid arestinud. Tegemist on

§ 9lg 1 p 6 järgse taandamise alusega.

Seaduse rikkumisega näitab kohtutäitur oma erapoolikust. 22. detsembril 2016 esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse kohtutäituri taandamiseks. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on rikkunud

§ 131

lg 1 p-i 10, § 132 lg-t 1, § 133 lg-d 1, 11, elatusmiinimumi arestimise nõuet (vt Riigikohtu

1. aprill 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10) ja rakendanud ebaseaduslikult riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-i 47 (vt Riigikohtu
2. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07).
3. jaanuari 2017 otsusega ei lahendanud kohtutäitur taandamistaotlust sisuliselt. Kohtutäitur jättis end
4. jaanuari 2017 otsusega taandamata.
5. Kohtutäitur palus jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäitur on arestinud võlgniku pensioni 30% ulatuses. Kohtutäitur leiab, et pension on arestitud seaduslikult. Avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile informatsiooni enda sissetulekute kohta. Avaldaja pension laekus kolmanda isiku arveldusarvele, alates märtsist 2017 laekub pension avaldaja arveldusarvele. Avaldaja ei ole kohtutäiturile edastanud informatsiooni, millised võimalikud täiendavad sissetulekud peale pensioni võivad kolmandate isikute arveldusarvetele laekuda. Avaldaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri otsust, millega kohtutäitur keeldus tema pensioni arestist vabastamast. Avaldajale on
6. märtsil 2017 koostatud sunniraha määramise otsus kohtutäituri poolt nõutud informatsiooni esitamata jätmise tõttu

§ 261lg 1 p 1 alusel.

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei (sissenõudja) on kinnitanud
2. veebruaril 2017 kaebuse kättesaamist (tl 28), kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtajal ega ka hiljem kaebusele vastanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus jättis
4. märtsi 2017 määrusega avaldaja avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjades nr 189/2016/744 ja 189/2016/745 rahuldamata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste enda kanda.

§ 9

lg 4 kohaselt, kui kohtutäitur talle esitatud taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 ja § 476 lg 1 alusel lahendab kohus asja hagita menetluses. Maakohtu hinnangul on tegemist õigusliku küsimusega, mistõttu ei pidanud maakohus vajalikuks menetlusosalisi isiklikult ja suuliselt ära kuulata ja lahendas avalduse TsMS § 477 lg 4 neljanda lause kohaselt kirjalikult esitatud seisukohtade pinnalt. Maakohus leidis, et avaldaja esitatud asjaolud ei saa olla kohtutäituri taandamise aluseks. Kohtutäituri taandamise alused on sätestatud

§ 9lg-tes 1 ja 11.

Avaldaja tugineb oma avalduses

§ 9

lg 1 p-s 6 sätestatud alusele, leides, et esinevad asjaolud, mis annavad alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Nimetatud asjaoludeks on avalduse kohaselt kohtutäituri poolt avaldaja sissetuleku ebaseaduslik arestimine, varasem ebaseaduslik sissetulekute 2 arestimine, taandamistaotluse sisuliselt lahendamata jätmine ja naistekas.delfi.ee foorumis kohtutäituri suhtes avaldatud negatiivne tagasiside. Maakohtu hinnangul ei tähenda kohtutäituri väidetav ebaseaduslik tegevus kohtutäituri erapoolikust. Samuti ei viita kohtutäituri erapoolikusele kohtutäituri väidetavalt ebaseaduslik tegevus teistes täitemenetlustes, milles avaldaja ei ole osaline, ega teiste isikute arvamused kohtutäituri kohta. Maakohus selgitas, et juhul, kui avaldaja leiab, et kohtutäitur rikub ebaseadusliku tegevuse või otsustega täitemenetluses avaldaja õigusi, on avaldajal õigus esitada

§ 217

järgi kaebus esmalt kohtutäiturile ja juhul, kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata,

§ 218järgi kohtule.

Taandamisavalduse esitamine ei ole sellises olukorras kohane õiguskaitsevahend. Taandamisavalduse lahendamise raames ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse seaduslikkusele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu
2. märtsi 2017 määrus ja saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks uues koosseisus või taandada kohtutäitur täiteasjade nr 189/2016/744 ja 189/2016/745 menetlemisest

§ 9lg 1 p 6 alusel. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud Ts

MS § 403 lg-t 1, mille kohaselt võib kirjaliku menetluse läbi viia poolte nõusolekul. Avaldaja soovis asja arutamist kohtuistungil. Maakohus ei edastanud avaldajale kohtutäituri vastust kaebusele. Maakohus jättis hindamata kohtutäituri taandamise alusena

§ 9lg 1 p-i 6.

Maakohus ei ole uurinud kohtutäituri rikkumisi. Kohtutäitur on rikkunud kohtutäiturite eetikakoodeksit ja ei ole oma tegevuses lähtunud seadusest. Vaidluse esemeks ei ole töövõimetuspensioni ebaseaduslik arestimine vaid kohtutäituri taandamine ja taandamise alused. Kohtutäitur on rikkunud

§ 131

lg 1 p-i 10, § 132 lg-t 1, § 133 lg-d 1, 11, elatusmiinimumi arestimise nõuet (vt Riigikohtu

1. aprill 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10), rakendanud ebaseaduslikult RPKS § 47 (vt Riigikohtu
2. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-07) ja ei lahendanud
3. jaanuari 2017 otsusega taandamistaotlust sisuliselt. VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4. Kohtutäitur palus jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtutäituri jaoks on ebaselge, kas avaldaja on kaebuse esitanud tähtaegselt. Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas 2-17- 1879 määruse
5. märtsil
6. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja poolt esitatud kaebuses on märgitud koostamise kuupäevaks
7. märts
8. Kaebusele on lisatud kohtupitsat kuupäevaga
9. aprill
10. Kohtutäitur jäi oma
11. jaanuari 2017 otsuses ja
12. märtsi 2017 vastuses kaebusele esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
14. märtsi 2017 määrus muutmata. Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei korda TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel kõiki maakohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. 3 Ringkonnakohus on seisukohal, et avaldaja määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Avaldaja on Tartu Maakohtu
15. märtsi 2017 määruse kohtuinfosüsteemi (KIS) kohaselt kätte saanud
16. märtsil 2017 ja puudusega kaebuse esitanud
17. märtsil
18. Maakohus andis
19. aprilli 2017 määrusega avaldajale tähtaja 14 päeva riigilõivu tasumiseks. Avaldaja kõrvaldas puuduse
20. aprillil 2017, s.o tähtaegselt.
21. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus on rikkunud TsMS § 403 lg-t 1 lahendades avaldaja kaebuse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt lahendab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale hagita menetluse sätete alusel. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Lähtudes TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtul kohustust pidada kohtuistungit kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäituri taandamise aluseks on kohtutäituri väidetav ebaseaduslik tegevus. Kohtutäituri taandamise alused on sätestatud

§ 9lg-tes 1 ja 11.

Avalduse kohaselt on kohtutäitur arestinud avaldaja pensioni järgimata

§ 132lg-s 1 sätestatud mittearestitava sissetuleku suurust.

Asja materjalidest nähtub, et avaldaja pension on arestitud 16. septembril 2016 (tl 5-7). Sissetuleku väidetav valesti arestimine ei ole kohtutäituri taandamise aluseks.

§ 217

kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalide kohaselt on pensioni arestimise aktid jõustunud (tl 33-34, p 4). Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldaja kätte saanud kohtutäituri vastust taandamisavaldusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on arvestanud määruse tegemisel nii avaldaja seisukohtadega kui ka kohtutäituri vastuväidetega. Kohtuinfosüsteemi kohaselt on avaldajale kohtutäituri vastus olnud kättesaadav alates 15. märtsist 2017. Tegemist on kohtumääruse tegemise päevaga, kuid avaldaja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kohtutäituri 8. märtsi 2017 vastusele ka määruskaebuses. Ringkonnakohus leiab, et vastuse kättetoimetamata jätmisega ei jäänud avaldaja menetluslikud õigused kaitseta ja maakohus ei rikkunud kohtumenetluse avalikkuse põhimõtet viisil, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole avalduses esile toonud seda, mis kinnitaks

§ 9

lg 1 p 6 esinevaid asjaolusid, et kohtutäitur oleks otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või muid asjaolusid, mis tekitaksid kahtlust tema erapooletuses. Avalduse kohaselt ei nõustu avaldaja pensioni arestimisega ja käsitleb kohtutäituri poolt pensioni arestimist kohtutäituri erapoolikuna

§ 9lg 1 p 6 mõttes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole valinud kohast õiguskaitsevahendit.

§ 9

lg 1 p 6 tähenduses ei loeta erapoolikust põhjustavaks asjaoluks kohtutäituri tasu sissenõudmist. Kohtutäituri taandamisega ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki, s.o pensioni arestist vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et kui avaldaja ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäiturile märkides ära konkreetse tegevuse, millega on kohtutäitur rikkunud avaldaja õigusi ja millist eesmärki soovib avaldaja kaebusega saavutada. Kohtutäituri otsusega mittenõustumisel on avaldajal õigus

§ 217ja § 218 alusel esitada kaebus kohtule.

Kohtutäituri taandamise aluseks ei ole kohtutäiturit puudutavad arutelud 4 avalikes foorumites või kohtulahendid, kus avaldaja ei ole menetlusosaline. Järelevalvet kohtutäiturite tegevuse üle teostab kohtutäituri seaduse (KTS) § 54 lg 1 kohaselt Justiitsministeerium. 9. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega, jäävad menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke