Obsah (11)

§ 383§ 7§ 384§ 363§ 371§ 381§ 378§ 667§ 377§ 235§ 196

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-18196 Tsiviilasi UÜ Akos

§ 383

lg 1 alusel tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5% ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Vastuhageja andis tagatise 545,96 eurot. Maakohus leidis, et vastuhagi tagamise taotlus on põhjendatud ja vastuhagi tuleb tagada arestides kostja arvelduskontod hagi hinna ulatuses. Lisaks vastuhageja märgitule ei ole kostjal ka hinnalisi sõidukeid.

1. Maakohus leidis, et Pille Tiiraki eeldatavateks menetluskuludeks on 4240 eurot ning see tuleb tasuda tagatisena kohtu deposiitkontole. Maakohus ei nõustunud taotleja märgitud kuluga 2 ehitusekspertiisile. Maakohus leidis, et Pille Tiiraki mõistlik kulu ehitusekspertiisile on 1200 eurot 2000 euro asemel. Muus osas nõustus maakohus taotleja esitatud eeldatavate menetluskulude arvestusega. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. UÜ Akos Invest esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta vastustaja taotlused rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on vastuhagi tagamise taotluse rahuldamine ebaseaduslik ja põhjendamata. Vastustaja esitatud põhjendused hagi tagamiseks on sellised, mis ei saa olla vastuhagi tagamise aluseks. Vastuhagi tagamine eeldab erakorraliste asjaolude esinemist, mis annavad aluse kalduda ühe kohtumenetluse poole kasuks kõrvale tsiviilkohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõttest (

§ 7). Maakohus jättis andmata hinnangu vastuhagi perspektiivikusele.

Maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu (arestimine) on määruskaebuse esitajat ebamõistlikult kahjustav ja toob kaasa määruskaebuse esitaja majandustegevuse seiskumise; 2) on kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramine ebaseaduslik ja põhjendamata. Maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks on määruskaebuse esitajalt menetluskulude kättesaamine raskendatud. Menetluskulude tagatise nõudmine on määruskaebuse esitaja jaoks ebaõiglane. Määruskaebuse esitaja maksuvõlg tekkis vastustaja tegevuse tõttu.

1. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata vastustaja taotlus vastuhagi tagamiseks ning vastustaja taotlus kohustada määruskaebuse esitajat andma tagatis vastustaja menetluskulude katteks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kohtumääruse põhjendamisega seonduvat (I), seejärel hagi tagamist (II) ning lõpuks võtab seisukoha menetluskulude tagatise määramise osas (III) I
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis määruse sisuliselt põhjendamata. Maakohus märkis vastuhagi tagamise taotluse rahuldamisel, et nõustub vastuhageja põhjendustega ning on neid kontrollinud. Lisaks märkis maakohus, et kostjal puuduvad hinnalised sõidukid, mida saaks arestida. Sellest järeldas maakohus, et vastuhagi tagamise taotlus on põhjendatud. See on selgelt ebapiisav määruse põhjendamiseks.

§ 384lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagi 3 tagamise avalduse põhjendatud määrusega.

Ebapiisavad on ka maakohtu põhjendused menetluskulude tagatise määramiseks. Maakohus ei viidanud menetluskulude tagatise määramisel ühelegi õigusnormile ning refereeris suuremas osas taotleja märgitut. II 11. Ringkonnakohus on märgib, et kohus saab hagi tagada ainult siis, kui esinevad

§‑s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele (

§ 363

lg 1 punktid 1−3), hagi on lubatav (eelkõige

§ 371

lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (

§ 371

lg 2, § 423 lg 2) ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (

§ 381lg 2), vt RKTKo 3‑2‑1‑3‑17 p 13; 3‑2‑1‑83‑16 p 13-16.

Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud hagi tagamise eelduste olemasolu, eelkõige hagi tagamise alust ning ei ole võtnud seisukohta nõude õigusliku perspektiivikuse osas. Samuti ei ole maakohus analüüsinud ja põhjendanud hagi tagamise abinõu proportsionaalsust (

§ 378lg 4).

Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestab kohus kõigi asjaoludega. Muuhulgas tuleb otsustamisel võtta arvesse nõude suurust. Maakohus ei ole viinud diskretsiooni läbi. Tegu on olulise menetlusõiguse rikkumisega ning seetõttu tuleb maakohtu määrus

§ 667lg 2 kohaselt tühistada.

Samas peab ringkonnakohus võimalikuks esitatud taotlused ise lahendada ja teeb seda järgnevalt.

§ 377

lõike 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamise alust tuleb hinnata tõenäolisuse ja usutavuse alusel ning seejuures võtta aluseks hagi tagamise taotluse ja nõude põhistatus.

§ 235

järgi on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puudub hagi tagamise alus

§ 377lg 1 mõttes.

Vastustaja põhistas hagi tagamise taotlust sellega, et määruskaebuse esitaja krediidireiting on madal, tema maksevõime on negatiivne, tal on alates 2015. a maksuvõlg ning tal on esitamata majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud asjaolud võivad iseenesest raskendada kohtuotsuse täitmist. Samas ei pea ringkonnakohus seda tõenäoliseks ja usutavaks seetõttu, et kostjaks on usaldusühing. ÄS § 125 lg 1 järgi on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Seega ei ole tegu täielikult piiratud vastutusega ühinguga ning hagi hind 10919,26 eurot on keskmise suurusega. Vastustaja ei ole põhistanud ühingu täisosaniku maksevõimetust. Ringkonnakohus ei saa omaalgatuslikult eeldada, et täisosanik ei ole võimeline täitma ühingu kohustusi. Järelikult on hagi tagamise taotlus ebapiisavalt põhistatud ning esitatud põhistuse kohaselt ei ole tõenäoline ja usutav hagi tagamise aluse olemasolu

§ 377lg 1 alusel.

4

1. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hagi tagamata jätmise korral ei ole tõenäoline ja usutav kohtuotsuse täitmise raskenemine või võimatuks muutumine, ei ole vajalik hagi õigusliku perspektiivikuse hindamine. Samas märgib ringkonnakohus seejuures selgituseks järgmist. Hagi tagamine ei ole asja sisuline lahendamine. See tähendab, et hagi tagamise etapil võib kohus võtta nõude edulootuse küsimuses seisukoha ainult ulatuses, kas nõuete õigust eeldades on hagil üldse mingisugust edulootust ehk kas esitatud asjaolude pinnalt esineb mingisugunegi võimalus hagi rahuldamiseks. Kohus ei pea hindama hagi tagamise raames nõude tõendatust. Nõude saab lugeda hagi tagamise analüüsimisel perspektiivituks siis, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (3-2-1-83-16 p 16).
2. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamine ei ole menetluslik garantii, vaid seaduses ettenähtud erand hagi rahuldamise korral otsuse täitmise tagamiseks. Hagi tagamata jätmine ei tähenda seda, et isikul puudub võimalus oma õigusi kohtumenetluses kaitsta. Uute asjaolude ilmnemisel on menetlusosalisel võimalus esitada hagi tagamise taotlus uuesti. Ringkonnakohus peab õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et vastuhagi tagamisel võidakse kalduda kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest

§ 7kohaselt.

Vastuhagi tagamine seab hageja vastuhagejast halvemasse menetluslikku olukorda ja seda tohiks teha vaid erandlike asjaolude esinemisel. Samuti on võimalik, et nõuded rahuldatakse osaliselt vastastikku ning need lõpevad VÕS § 186 p 2 alusel tasaarvestusega. III 14.

§ 196

lg 1 p 3 järgi võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostjale eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei viinud määruse tegemisel diskretsiooni nõuetekohaselt läbi ja on sellega ületanud diskretsioonipiire. Tagatise määramine menetluskulude katteks

§ 196

lg 3 kohaselt on kohtu kaalutlusotsus, kuhu kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire; eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Tagatise määramisel peab kohus kaaluma esmalt seda, kas tagatise määramine on vajalik ning juhul, kui kohus leiab, et see on vajalik, peab kohus kaaluma tagatise suurust. Maakohus ei kaalunud tagatise määramise vajalikkust ning ei viidanud seejuures ühelegi õigusnormile (vt käesoleva otsuse p 10). Samas kaalus maakohus tagatise suurust. 15. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude katteks tagatise määramine ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul ei esine

§ 196lõikes 3 loetletud asjaolusid.

Sättes toodud loetelu, millal võib kostja eeldatavate menetluskulude hagejalt sissenõudmine olla ilmselt raskendatud, ei ole ammendav. Vastustaja põhistas menetluskulude tagatise taotlemist samade väidetega, millega ta põhjendas hagi tagamise taotlust (vt määruse p 11, lõik 3). Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud põhistusest lähtuvalt ei saa järeldada, et kostja eeldatavate menetluskulude 5 sissenõudmine on ilmselt raskendatud. Kuna kostjaks on usaldusühing, mille täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest ÄS § 125 lõike 1 alusel kogu oma varaga, ei saa teha järeldust menetluskulude sissenõudmise raskendatuse kohta ainuüksi ühingu krediidireitingust lähtudes. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas on menetluses vastastikused hagid, mille menetluskulude nõuded võivad hagide osalisel rahuldamisel lõppeda tasaarvestusega. 16. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi