Obsah (12)

§ 635§ 637§ 644§ 642§ 1131§ 113§ 638§ 82§ 648§ 76§ 641§ 77

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-1654

u reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused“ raames

u reoveepuhasti ehituse ettevalmistamine, lepingu kogutasuks oli 73 500 eurot (lisandub käibemaks). Lepingu punkti 6.3.1 alusel kohustus kostja tasuma OÜ-le EL Konsult ettemaksuna 50% lepingu kogusummast, s.o 36 750 eurot ning ülejäänud 36 750 eurot lõppmaksena pärast dokumentatsiooni üleandmist kostjale. OÜ EL Konsult esitas 05.08.2013 kostjale üleandmisevastuvõtmise akti lepingu alusel koostatud tööde üleandmiseks ja arve nr 1625 maksetähtajaga 25.08.2013. Kostja teatas 07.08.2013 e-kirjas, et arengukava osas puuduvad kostjal pretensioonid, ent SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse andmesüsteemi KIKAS ei ole sisestatud kõiki

upere taotlust puudutavaid dokumente. OÜ EL Konsult kõrvaldas vastava puuduse 12.08.2013 ning lisas puuduvad dokumendid andmebaasi. Pärast OÜ EL Konsult poolset puuduste kõrvaldamist tasus kostja 30.08.2013 arve nr 1625 osaliselt summas 11000 eurot ja 20.09.2013 täiendavalt 20000 eurot. 09.09.2013 pöördus kostja OÜ EL Konsult poole ning nõudis ühtekuuluvusfondi muudatustaotluse täpsustamist ning uuesti esitamiseks vormistamist ja andis tööde teostamiseks tähtaja kuni 18.09.2013, märkides sealjuures, et tähtaja mittejärgimise korral tellib kostja tööd kolmandalt isikult ning tasaarvestab viidatud kulud OÜ EL Konsult tasunõudega. OÜ EL Konsult esitas 19.09.2013 kostjale muutmistaotluse osalise lahenduse ning palus kostjalt lisamaterjale töö lõplikuks viimistlemiseks. Kostja keeldus lisamaterjalide edastamisest ning andis OÜ-le EL Konsult teada, et on OÜ EL Konsult poolse tähtaja ületamise tõttu tellinud tööd kolmandalt isikult. Väidetavalt puudulikult teostatud tööde tõttu keeldus kostja võlgnevuse tasumisest. OÜ EL Konsult loovutas 15.11.2013 nõude kostja vastu Taristu Projekteerimise OÜ-le, kes omakorda loovutas nõude 15.12.2014 hagejale. Hageja leidis, et isegi kui tööd oleksid teostatud ebanõuetekohaselt, ei välista need kostja kohustust tööde eest tasuda. Hageja jääb hagiavalduses toodud väidete juurde. 2. Kostja vaidles hagile vastu. 2 Projektijuht esitas üleandmis-vastuvõtmisakti ja arve kostjale 05.08.2013. Aktis on märgitud järgmised tööd: 1) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2014; 2) Vihula Valla Veevärgi KIK-i keskkonnaprogrammi taotlus ja tehnoloogiline projekt. Kostja on seisukohal, et projektijuht ei täitnud kõiki oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Täitmata jäi kohustus muuta SA KIK Ühtekuuluvusfondi “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” taotlust; nõuetekohaselt ei täitnud projektijuht kohustust koostada Nordic Investment Banki nõuetele vastav aruandlus; samuti kohustust koostada

u reoveepuhasti tööprojekti hankedokumentatsioon. Kuna projektijuht ei teostanud lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt, puudub tal õigust saada tasu tegemata ja mittenõuetekohaselt tehtud töö eest. Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu ei allkirjastanud kostja projektijuhi esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Lepingus nähti ette ka säte, et lepingu mahu vähenemisel muutub vastavalt ka lepingu maksumus. Vastavalt sellele tasus kostja projektijuhile esitatud arve osaliselt, summas 31 000 eurot (vastavalt 28.08.2013 summas 11 000 eurot ja 20.09.2013 summas 20 000 eurot). Kuivõrd projektijuht ei täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt, oli kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ehk tasu maksmisest. Kostja esitas 18.03.2016 tasaarvestusavalduse, milles märkis, et kuna OÜ EL Konsult ei täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt, siis tekkis kostjale kahju 3960 eurot. Hageja arvates muutus projektijuhi tasunõue sissenõutavaks 26.08.2013, ehk siis projektijuhi poolt kostjale esitatud arvel märgitud maksetähtaja möödumisel. Kostja on seisukohal, et töö ei olnud tervikuna valmis, mistõttu ta ei võtnud tööd vastu. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud üksnes lepingu, üleandmis-vastuvõtmisakti ja arve. Kuna kostja ei ole üleandmisvastuvõtmisakti allkirjastanud, st pole tööd vastu võtnud, siis on täielikult tõendamata asjaolu, et projektijuht on töö teinud lepingukohaselt. Lähtuvalt eeltoodust ei ole muutunud sissenõutavaks töövõtja tasunõue summas 13 100 eurot ning viivisenõue. Viimase puhul on täielikult arusaamatu viivitatud päevade arv, mida hageja on arvestanud alates 26.08.

1. Lähtudes eeltoodust palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. MAAKOHTU LAHEND
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 11008 eurot. Maakohus rahuldas kostja 18.03.2016 tasaarvestamise avalduse ja arvestas tasa ja vähendas hageja põhinõuet 13100 eurot kostja nõudega 3960 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks osaliselt riigilõivu 600 eurot. Maakohus jättis 70 % hageja õigusabikuludest kostja kanda ja 30 % kostja õigusabikuludest hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulude katteks 808 eurot ja 96 senti. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulude katteks 175,56 eurot. Maakohus märkis, et projektijuhi lepingu p 3.
3. leppisid lepingupooled kokku, et projektijuht, olles pälvinud lepingu sõlmimisel tellija usalduse, kohustub kasutama kõiki oma teadmisi ja oskusi projekti tegemiseks, sh koostööks finants- ja riigiinstitutsioonidega ja teiste asjaomaste ettevõtetega ja asutustega tellija huvides. Projektijuht viib ellu ja koordineerib kõiki projekti ettevalmistamisega seotud tegevusi, nõuetele vastavate dokumentide koostamise, komplekteerimise ja hankimise. Projektijuhi kohustused olid lepingu järgi olid: 1) SA KIK Ühtekuuluvusfondi "Veemajanduse infrastruktuuri arendamine" taotluse muutmine; 2) SA KIK keskkonnaprogrammi taotluse koostamine; 3) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine; 4) reoveepuhasti ehituse hankedokumentatsiooni ettevalmistamine, tellija tingimuste defineerimine; 5) omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri 3 teenuste hankedokumentatsiooni ettevalmistamine, tellija tingimuste defineerimine; 5) Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamine; 6) töökoosolekute korraldamine ja nende juhtimine; 7) projekti ettevalmistamise osas suhtlemine Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) jt asjaomaste institutsioonidega; 8) rahastajate-poolsetele küsimustele vastamine; 9) tellija nimel projekti esitamine koos lisadega rahastajatele ning nõutud institutsioonidele (t.lk. 11-16). Kostja kohustus tasuma töövõtjale teostatud tööde eest 73 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt tasus kostja töövõtjale arve nr 1625 osaliselt, s.o 30.08.2013 summas 11 000 eurot ja 20.09.2013 summas 20 000 eurot. Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsis maakohus, kas töövõtja on oma kohustusi vastavalt projektijuhi lepingule täitnud, kas kostja tasu maksmise kohustusest osaliselt keeldumine on põhjendatud ning kas ja millises ulatuses on kostjal tekkinud tasaarvestamise nõue. Maakohus sedastas, et poolte vaidlus põhineb töövõtulepingul.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Kuna kostja vaidles hagile vastu, siis hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et töövõtja täitis oma kohustusi vastavalt projektijuhi lepingule ja andis töö üle kokkulepitud ajaks. Hagiavalduse rahuldamata jätmiseks peab kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama, te töövõtja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, töö on puudustega ja tellija tegi lisakulutusi töövõtja valmistatud töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus ei nõustunud hageja väidetega töövõtja poolt oma kohustuste nõuetekohaselt täitmise kohta, sest tema väited ei ole kooskõlas asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega. Pärast tellija poolt teostatud tööde eest akti ja arve esitamist 05.08.2013 on kostja saatnud töövõtjale materjalid ja kaaskirja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projekti „Vihula valla veemajandusprojekt“ TRO muudatuste taotluse KIK-i lõplikuks esitamiseks (t. lk. 111). Töövõtja vastas samal päeval tellijale, et see võtab natuke aega ja et saab valmis oktoobri alguses (t.lk. 111). 18.09.2013, s.o väidetavalt pärast töö valmimist 05.08.2013, esitas töövõtja tellijale MFA ja TÜ uuendatud versiooni ja teatas, et eriti ei ole midagi muutunud, ainult tänu puhasti dramaatilistele odavnemisele tuli abimäär natuke üles (t.lk. 63, 64). Kostja on 20.09.2013 vastanud töövõtjale, et esitada tuleb terviktaotlus ja et teostatavusuuringu sisu ei vasta tegelikkusele, et eelprojekt on uuendamata, et FMA Excel on esitamata, numbrid on korrigeeritud arusaamatult ja mittevastavuses tegelikkusega, värsked raamatupidamisnäitajad on kajastamata ning et taotlus koos lisadega on täiendamata. Kostja teatas, et töövõtja ei ole vaatamata oma lubadustele esialgseks tähtajaks 16.09.2013 ega pikendatud tähtajaks 18.09.2013 oma lepingulist kohustust täitnud ja et kostja kaasab küsimuse lahendamisse kogenud ja pühendunud osapoole ja kaasnevad kulud tasaarveldab 2013-01/07 lepingu teise osamakse arvega 1625 (t.lk. 63). Maakohus hindas seda

§ 644

lg 1 sätestatud tellija teatamisena töö lepingutingimustele mittevastavusest.

§ 642

lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Et töid, mida kostja OÜ-lt Projektin tellis, ei pidanud OÜ EL Konsult projektijuhi lepingu 2013-01/07 alusel teostama, ei ole hageja väitnud. Sellepärast ei nõustunud kohus hagejaga OÜ EL Konsult poolt tööde teostamisega vastavalt lepingule. Projektilepingu punkti 6.3.1 alusel kohustus tellija tasuma lõppmakse pärast dokumentatsiooni üleandmist tellijale. Seega tuleb asuda seisukohale, et projektijuhi lepingu 4 järgi anti viimane dokumentatsioon kostjale üle OÜ Projektin poolt arve nr 3011 summas 3 960 esitamisega 30.09.2013 ja tema poolt teostatud tööde kohta esitatud akti kostja poolt allkirjastamisega. Kuigi kostja on esitanud väiteid OÜ EL Konsult poolt lepinguliste kohustute mittekohaselt täitmise ja teostatud tööde ning dokumentatsiooni osaliselt üleandmata jätmise kohta, ei ole kostjal teisi vastuväiteid, peale nende tööde, mida kostja OÜ-lt Projektin täiendavalt tellis. Kostja ei ole väitnud, et OÜ EL Konsult poolt lepinguliste kohustuste osaliselt täitmata jätmise tõttu

u reopuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused on jäänud realiseerimata. Seega asus maakohus seisukohale, et ainus töö, mida OÜ EL Konsult ei ole täitnud, on töö, mida kostja OÜ-lt Projektin tellis. Kuna kostja tasus EL Konsult poolt tegemata tööde teostamise eest vaid 3 960 eurot, siis puudub kostjal mõistlik põhjendus ja õigus ülejäänud osas OÜ EL Konsult poolt 05.08.2013 esitatud arve mittetasumiseks. Kohus rahuldas kostja avalduse, tasaarvestas hageja põhinõude 13 100 eurot kostja nõudega 3 960 eurot. Selle tulemusel pidas maakohus põhjendatuks rahuldada hagi kostja vastu osaliselt, s.o põhisummas 9140 eurot (13 100 – 3 960). Projektilepingu punkti 6.3.2. alusel mõistis kohus kostjalt välja viivise 1 828 eurot (9 140 x 20%). Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja

§ 1131lg 1 alusel võla sissenõudmisega seostud kulu 40 eurot.

Kokku mõisteti kostjalt hageja kasuks 11 008 eurot (9 140 + 1 828 + 40), mis on 70% haginõudest (11 008 : 15 760 x 100). Kohus märkis, et kostjalt väljamõistetav viivis on vastavalt lepingule piiratud 20%-ga võlgu olevast summast. Maakohus rahuldas hagi summas 11 008 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks 70% hageja kohtuvälistest (õigusabi) kuludest summas 808.96 eurot (1 155.66 x70%) ja 600 eurot riigilõivu. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 175.56 eurot (585.20 x 30%), välja mõistetud summalt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei vasta maakohtu otsus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele; 2) on maakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise ja hinnanud ebaõigesti tõendeid; 3) on maakohus jätnud tuvastamata, millised tööd hageja (töövõtja õigustes) tegelikult tegi. Hageja ei ole esitanud tõendeid OÜ EL Konsult poolt väidetavalt teostatud tööde tegemise kohta. Kostja on menetluses jooksvalt selgitanud, et ta ei allkirjastanud 05.08.2013 OÜ EL Konsult poolt koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kuivõrd tegemist ei olnud valmis töödega. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta, et poolte vahel oli vaidlus selles osas, millised tööd on üldse töövõtja valmis teinud, ega ole vastavaid asjaolusid tuvastanud; 4) ei tuvastanud maakohus ka seda, kas OÜ EL Konsult tehtud tööd olid nõuetekohased; 5) ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, justkui tuleks kostjal tõendada, et töövõtja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kuivõrd hageja ei täitnud enda tõendamiskoormist ega tõendanud nõude olemasolu, ei pidanudki kostja esitama tõendeid; 6) on asjakohatu maakohtu seisukoht, et „kostja ei ole väitnud, et OÜ EL Konsult poolt lepinguliste kohustuste osaliselt täitmata jätmise tõttu

u reopuhasti ehitust ettevalmistavad 5 tegevused on jäänud realiseerimata.“ Olukorras, kus töövõtja ei ole lepingus kokku lepitud töid valmis teinud ja/või neid nõuetekohaselt valmis teinud, ei saa töövõtjal tekkida tasunõuet. See, kas ja kuidas tellija lõpetamata ja puudustega tööd valmis teeb või laseb valmis teha, ei saa mõjutada töövõtja tasunõuet. Kostja märkis, et kui kohtu hinnangul oli tegemist asjas tähtsust omavate asjaoludega, tulnuks kohtul seda kostjale ka selgitada ja anda võimalus vastavad asjaolud esile tuua; 7) ei ole maakohus andnud hinnangut Marko Err´i saadetud e-kirjale, milles oli punasega märgitud puuduolev dokumentatsioon ja tegemata tööd, mh mainis kostja Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamist ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamist, ega sellele, et 05.08.2013 töövõtja üleandmise-vastuvõtmise aktis on märgitud üksnes mõned tööd – 1) Vihula valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013-2024 ja 2) Vihula Valla Veevärgi KIKi keskkonnaprogrammi taotlus ja tehnoloogiline projekt. Poolte vahel sõlmitud projektijuhi lepingu p-st 3.1 nähtuvalt oli projektijuhil töökohustusi oluliselt rohkem; 8) on maakohus rikkunud menetlusnorme ka sellega, et jättis rahuldamata kostja esitatud taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. 05.01.2016 kostja vastuses hagiavaldusele taotles kostja Annes Naani ja Toomas Tutt´i tunnistajatena ülekuulamist. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus 1608 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad riigilõivust 600 eurot ja õigusabikulust. Ajakulu on kokku 8,4 tundi. Tunnihind on 120 eurot. Kostja palub märkida kohtulahendis, et hagejal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Hageja esitas
2. juunil
3. a vastuapellatsiooni ja vastuse apellatsioonile. 5.
4. Vastuse kohaselt: 1) on väär kostja seisukoht, et maakohus jagas valesti tõendamiskoormise; 2) on maakohus õigesti ja põhjendatult leidnud, et apellandil puudub mõistlik põhjendus ja õigus keelduda ülejäänud osas OÜ EL Konsult poolt
5. augustil 2013 esitatud arve tasumisest; 3) ei nõustu hageja ka apellandi seisukohaga, mille kohaselt on maakohus apellandi tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse norme. 5.
6. Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus tsiviilasjas ulatuses, milles maakohus rahuldas kostja tasaarvestuse avalduse, tasaarvestas hageja põhinõude summas 13100 eurot kostja nõudega summas 3960 eurot ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Hageja palub teha vaidlustatud uus otsus, millega jätta kostja tasaarvestuse avaldus rahuldamata ja rahuldada kostja vastu täies ulatuses, jättes kõik menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on vastupidiselt maakohtu tuvastatule hageja kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et kostja nõue „Vihula valla veemajandusprojekti“ Ühtekuuluvusfondi muudatustaotluse täpsustamiseks ja uuesti esitamiseks ei põhinenud pooltevahelisel lepingul, vaid tegemist oli lisatööde tellimisega kostja poolt; 2) on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta hageja selgituse, et kostja nõue teistkordse muudatustaotluse koostamiseks oli alusetu; 3) ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8; 4) oleks maakohus pidanud tuvastama, et kostja 09.12.2013 nõue muudatustaotluse lõppversiooni esitamiseks ei põhinenud lepingul; 6 5) on kohus rahuldanud apellandi nõude ilma, et oleks tuvastanud nõude aluseks olevaid asjaolusid; 6) ei nähtu kohtuotsusest, et maakohus oleks analüüsinud, millises ulatuses jäid tööd OÜ EL Konsult poolt väidetavalt teostamata; 7) on osa väidetavalt projektijuhi lepingu alusel teostamisele kuuluvast tööst siiski OÜ EL Konsult poolt teostatud. Kuivõrd osa töödest oli OÜ EL Konsult poolt juba
7. septembriks
8. a teostatud, tulnuks maakohtul tuvastada, millises ulatuses on kostjale kahju tekkinud ning kas viidatud kahju on väidetava OÜ EL Konsult poolse lepingurikkumisega põhjuslikus seoses. Hageja menetluskulud on kokku 1982,50 eurot (ilma käibemaksuta.
9. Kostja vaidles vastuapellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja märkis, et ta on jätkuvalt seisukohal, et OÜ EL Konsult ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kostjal kui tellijal ei ole kohustust võtta vastu puudustega, mittevalminud tööd.

§ 638

sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuna käesoleval juhul ei olnud tegemist valmis tööga, mille kostja tellijana oleks alusetult jätnud vastu võtmata, ei saa lugeda tööd vastuvõetuks. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ega ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus ning vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2. Maakohus tuvastas, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja on põhjendatud. Maakohus luges põhjendatuks ka kostja esitatud töövõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude ning rahuldas kostja tasaarvestusnõude. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist ning hageja nõude täielikku rahuldamata jätmist, alternatiivselt soovib kostja, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja taotleb vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist kostja kahju hüvitamise nõude põhjendatuks lugemise ja tasaarvestuse tegemise osas. Mõlemad pooled soovivad menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise muutmist.
3. Menetlusosalised on maakohtule esitanud järgmised faktiväited: • OÜ EL Konsult ja kostja sõlmisid 01.07.2013 projektijuhilepingu

u reoveepuhasti ehitust ettevalmistavate tegevuste teostamiseks. Lepingu p-s 3.

1. loetleti projektijuhi töökohustused 10-nes positsioonis ja p-s 3.
2. projekti juurutamise tingimused ja protseduurid 8-s positsioonis; • lepingu maksumuseks oli 73 500 eurot, millele lisandub km. Kostja tasus lepingu alusel 50 % ettemaksu, so 36 750 eurot + käibemaks; • p. 6.3.
3. kohaselt tuli lõppmakse teostada 10 päeva jooksul pärast dokumentatsiooni üleandmist kostjale; • leping kehtis kuni 31.12.2013 või kõigi lepingukohustuste täitmiseni; • OÜ EL Konsult esitas 5.08.2013 üleandmise-vastuvõtmise akti kahe tegevuse teostamise kohta 1) Vihula valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 7 2013-2024; 2) Vihula valla Veevärgi KIKi keskkonnaprogrammi taotlus ja tehnoloogiline projekt. Koos aktiga esitati arve nr 1625 ülejäänud 50 % lepingutasu, summas 36 750 eurot ja käibemaksu summas 7 350 eurot tasumiseks; • Kostja üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud; • 7.08.2013 teatas kostja, et arengukava osas pretensioone ei ole, kuid „

upere taotluses KIKAS-es puuduvad tehnoloogiline projekt, tasuvusanalüüs, hinnapakkumine ja kulumetoodika arvestus“; • 9.09.2013 andis kostja OÜ-le EL Konsult tähtaja kuni 16.09.2013, et koostada KIK-ile esitatav nõuetekohane taotlus; • OÜ EL Konsult tööd tähtaegselt ei esitanud. Projektijuht taotles tähtaja pikendamist kuni 18.09.2013, kuid esitas 19.09.2013 puudustega töö; • 20. 09.2013 teavitas kostja OÜ-d EL Konsult, et töö oli puudustega ja ta tellib selle kolmandalt isikult; • 1.10.2013 esitas EL Konsult OÜ kostjale pankrotihoiatuse võlgnevuse 13 100 tasumisega viivitamise tõttu; • 10.10.2013 vastas kostja pankrotihoiatusele, et tal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuna EL Konsult OÜ ei ole täitnud lepingu p 3 alapunkte SA KIK Ühtekuuluvusfondi taotluse muutmiseks ja Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamiseks; • 15.11.2013 loovutas OÜ EL Konsult põhinõude 13 100 koos kõrvalnõuetega Taristu Projekteerimise OÜ-le ja 15.12.2014 loovutas nõude saaja nõude edasi hagejale; • 16.12.2014 esitas hageja kostjale võlanõude; • 23.12.2014 esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse; • 4.11.2015 esitas hageja kostja vastu hagi Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hagejal puudub õigus tasu nõuda, kuna projektijuht ei täitnud kohustusi muuta SA KIK Ühtekuuluvusfondi taotlust, nõuetekohane ei olnud Nordic Investment Bankile esitatav aruandlus, samuti

u reoveepuhasti tööprojekti hankedokumentatsioon. 10. Hageja esitas töövõtulepingu täitmisest tuleneva tasunõude.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Ringkonnakohus leiab, et hageja andis töö üle 5.08.2013 ja nõue muutus täies mahus sissenõutavaks 26.08.2013. Kokkulepitud tasu maksmisest sai kostja keelduda üksnes juhul kui tal oli rahaline nõue hageja vastu, ka

§ 648

alusel tasu vähendamise õiguse eelduseks on tellija (kostja) kahju hüvitamise nõue töövõtja vastu. Maakohus arvestas õigesti kostja poolt esitatud kahju hüvitamise nõudega ning tasaarvestas selle hageja nõudega. Apellatsioonkaebuse ega vastuapellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse lõppjäreldust muuta.

1. Ringkonnakohus leiab, et õige ei ole kostja väide, et hageja tasunõue ei ole tervikuna sissenõutavaks muutunud, kuna üleandmise-vastuvõtmise aktis oli märgitud vaid kaks tööpositsiooni, mistõttu muutus tasu üksnes nende positsioonide osas sissenõutavaks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et töö oli valmis ja kostjal tekkis kogu töö vastuvõtmise ja ülevaatamise kohustus alates 5.08.
3. Pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle ning on tasu sissenõutavaks muutmumise aja osas eri meelt. Lepingu tekstist ei tulene, millal on töö üleantud ja millal tellija pidi selle vastu võtma. Kuna pooltel üksmeel puudub, tuleb lepingut tõlgendada

29 lg 4 ja lg 5 p-de 3 ja 4 alusel. 8 Ringkonnakohus arvestab projektijuhtimine lepingu eesmärki, milleks oli

u reoveepuhasti ehituse ettevalmistamine. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei ole väitnud, et lepingu eesmärk jäi saavutamata. Samuti saab tasu sissenõutavaks muutumisel arvestada kostja käitumist. Kostja tõi pärast arve saamist esile ühe puuduse (ühtekuuluvusfondi taotluse osas) ning hiljem oktoobris tugines täiendavalt veel ühele puudusele. Kostja keeldus hagejale täies mahus tasu maksmisest kahele puudusele viidates. Kostja pidi tasuma 50 % so 36 700 eurot ilma k/m-ta. Kostja tasus pärast arve saamist lepingu tasu osaliselt summas 31 000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et lepingus ei leppinud pooled kokku erinevate tööülesannete ja toimingute hinnas, ega ka selles, et tööülesannete täitmine tuli vastu võtta igakordselt esitatavate üleandmise vastuvõtmise aktidega. Lepingu järgi lepiti kokku tasumine kahe osamaksega, 50 % lepingu sõlmimisel ja 50 % tööde teostamise lõpetamisel, milleks oli dokumentatsiooni üleandmine. Arvestades lepingu eesmärki ja kostja käitumist, loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kostja sai arve esitamise ajal aru, et töövõtja arvates on leping täies mahus täidetud ning tasu muutus arves märgitud tähtpäeva möödumisel sissenõutavaks. 13. Hageja on põhjendatult tuginenud

§ 76

lg 4, mille järgi kui võlausaldaja võtab pakutu vastu, siis eeldatakse, et see on täielik. Vastupidist peab tõendama kostja. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et üleandmise-vastuvõtmise aktil allkirja puudumine ei ole määrav, kuna töö anti üle, selle sai kohe üle vaadata, kuna töö seisnes dokumentatsioonis ning kostja pidi pretensioonid puuduste kohta esitama kohe. Apellandi väide, et maakohus on jätnud tuvastamata, millised tööd hageja üldse teostas, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Üldjuhul tuleb töö vastavust lepingutingimustele hinnata

§ 641lg 2 järgi.

Käesoleval juhul ei leppinud pooled kokku konkreetsetes omadustes, mis töövõtja erinevatel tööülesannetel pidid olema, seetõttu lähtus maakohus põhjendatult

§ 641

lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Ka

§ 77

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. Maakohus märkis õigesti, et kostja ei ole väitnud, et OÜ EL Konsult poolt lepinguliste kohustuste osaliselt täitmata jätmise tõttu

u reopuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused on jäänud realiseerimata. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ainus töö, mida OÜ EL Konsult ei ole täitnud, on töö, mille osas kostja viitas koheselt puudusele ja mille kostja hiljem tellis OÜ-lt Projektin.

1. Apellandi väide, et maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, ei ole õige. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud töö üleandmise ja kostja pidi tõendama, et üleantud töö ei olnud täielik või ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Kostja esitas pärast töö üleandmist ja arve saamist ühe pretensiooni. Asja materjalidest nähtub, et kostja määras puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, EL Konsult OÜ teostas puuduste kõrvaldamise käigus töid, kuid kostja ei olnud nendega rahul ja tellis puuduse kõrvaldamiseks töö kolmandalt isikult. Kostja esitas maakohtule tõendid kahju suuruse osas ja tasaarvestuseavalduse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis kostja kahjunõudele õige hinnangu ning tasaarvestas selle hageja nõudega. Vastuapellatsioonkaebuse väited, et tegemist oli lisatööga ja kostja pretensioon ning sellest tulenev kahju hüvitamise nõue olid lepingu eset silmas pidades alusetud, ei ole õiged. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendatusega ning ei pea kostja tasaarvestusega seonduvaid asjaolusid vajalikuks korrata kooskõlas TsMS § 654 lgga
2. 9
3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et teine etteheide projektijuhi tööle oli kostja poolt esitatud hilinemisega.

§ 644

lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (

§ 644lg 2).

Käesoleval juhul teatas kostja mõistliku aja jooksul ühest puudusest (ühtekuuluvusfondiga seoses). Asja materjalidega on tõendatud, et teisele puudusele tugines kostja vastuses projektijuhi pankrotihoiatusele 10.10.2013. Nimetatud kirjas märkis kostja, et EL Konsult ei ole täitnud lepingu p. 3 „projektijuhi kohustused“ alapunkti „Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamine“ (I kd lk 72). Ringkonnakohus leiab, et kuna töö üleandmine toimus augustis 2013 ja töö sisuks oli terviklik projektilahendus, mis seisnes dokumentatsioonis, siis pidi kostja koheselt aru saama, kas ja millised puudused on üle antud tööl. Puudusele tuginemine 10.10.2013 on toimunud hilinemisega. Ringkonnakohus märgib, et kostja ka ei kirjeldanud töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Sellises olukorras oli kostjal

§ 644

lg 3 alusel võimalus tõendada, et teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav ja lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Ringkonnakohus märgib, et kostja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, et kostja teavitas projektijuhti töös esinevtest puudustest enne septembrit 2013 ning seda, et ühtekuuluvusfondi taotluse muudatus tuli esitada pärast hangete läbiviimist (I kd lk 121). Ringkonnakohus möönab, et puudustest teavitamist oleks kostja muuhulgas saanud tunnistajate ütlustega tõendada. Maakohus jättis taotluse rahuldamata ning ka ringkonnakohus ei rahuldanud korduvat taotlust. Ringkonnakohus märgib, et tegemist oli mahukate tööülesannete täitmisele suunatud lepinguga, pooled tegutsesid majandus- kutsetegevuses ning hageja vaidles kostja tõendi esitamise taotlusele vastu. Samuti esitas hageja alternatiivse taotluse, et kuna tema vaidleb vastu kostja positsioonile, et pärast tööde üleandmist teavitati puudustest suuliselt enne oktoobrit 2013, siis taotleb ta selle tõendamiseks omapoolselt EL Konsult OÜ juhatuse liikme ülekuulamist. Ringkonnakohus märgib, et sellises olukorras ei oleks tunnistajate ütlused piisavaks tõendiks vaidlusaluse faktilise asjaolu tõendamisel. Kostja esitatud taotluse järgi soovis ta eelkõige tunnistaja ütlustega tõendada, et puudustest teavitati 2013 aasta suvel. Ringkonnakohtu arvates lasus kostjal tõendamiskoormis tõendada asjaolu, et pärast teise osamakse saamist, s.o kogu dokumentatsiooni üleandmist esinesid tööl puudused. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole tuginenud sellele, et hilinemisega teavitamine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Maakohus märkis põhjendatult ka seda, et kostja ei ole esitanud väidet, et tal tekkis kahju seoses Nordic Investment Banki nõuetele vastava aruandluse koostamata jätmisega. 16. Ringkonnakohus jätab hageja ja kostja kaebused rahuldamata ning TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 10 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi