Obsah (11)

§ 403§ 164§ 162§ 163§ 657§ 394§ 396§ 404§ 436§ 423§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. juuni 2017 Tsiviilasja number 2-

) § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja taotleb PKS § 102 lg 2 rakendamist, sest kostjal on ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes. Maakohus tuvastas, et kostja keskmine kuusissetulek on 678 eurot. Tartu Ringkonnakohtu

1. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-17808 on kostja kohustatud maksma mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast igakuist elatist alaealisele lapsele E. N. Koos kostjaga elab tema teine alaealine laps G. N. Kostja vabasse käsutusse jääb igakuuliselt 443 eurot, mis jagatuna hageja, kostja ja alaealise G. N vahel on ligikaudu 147 eurot isiku kohta. Kostja on nõus maksma elatist hagejale nimetatud ulatuses. Kostja tunnistab nõuet osaliselt ja hageja nõue kuulub omaksvõetud ulatuses rahuldamisele. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatis 300 eurot alates
3. jaanuarist 2017 kuni hageja keskhariduse omandamiseni kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni ning nõuda Maksu-ja Tolliametist välja andmed kostja
4. a sissetulekute kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus

§ 403

lg-t 1, tehes otsuse kirjalikus menetluses teatamata menetlusosalistele tähtaegu. Maakohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma arvamust kostja vastusele.

394 lg 6 sätestab, et kostja vastuse hagile edastab kohus teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega. E-toimikus puudub kostja vastus. Kohtuotsuse tegemise momendiks ei teadnud hageja kostja vastust hagile ega saanud esitada oma arvamust kostja poolt esitatud valeandmete kohta. Maakohus tegi otsuse kostja materiaalset olukorda arvesse võtmata. 3 Maakohus ei kogunud andmeid kostja sissetulekute kohta. Kostja esitas ühe töökoha palgatõendi, aga hagejale teadaolevatel andmetel töötab kostja kahel juhtival töökohal ja tema töötasu on kaks korda suurem, kui kostja kohtule avaldas. Objektiivse otsuse tegemiseks on vajalik välja nõuda kostja tuludeklaratsioon. Lähtudes kostja poolt esitatud palgatõendist, on kostjalt väljamõistetud elatise summa ja hageja ema kulutused ebavõrdsed. Hageja ema sissetulekud on väiksemad kui kostjal, kuid tema väljaminekud on suuremad. Hageja ülalpidamis- ja õppekulusid kannab ema abikaasa, kes ei ole selleks kohustatud. Mõlemal vanemal on kaks alaealist last (üks neist elab koos emaga ja kostja maksab elatist), keda nad ülal peavad, seejuures on kostja sissetulekud tunduvalt suuremad. Kuni hageja täisealiseks saamiseni, kui ta sai tasuta haridust, maksis kostja elatist 215 eurot kuus. Käesoleval ajal õpib hageja meditsiinikolledži tasulises osakonnas ja hageja kulutused suurenesid kuus 166 euro võrra. Elatis suurusega 147 eurot ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja ei nõustu menetluskulude jaotusega

§ 164

järgi.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

5. Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustunud. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud, kohtutoimikus olevaid materjale arvestav ning seaduslik. Vastustajal on ainult üks töökoht ja kui kohus peab vajalikuks, siis teeb kohus ise päringu Maksu- ja Tolliametisse kostja sissetulekute kohta. Õiglaseks elatiseks hagejale on 147 eurot kuus. Menetluskulud maakohtus oleks tulnud jaotada

§ 163lg 1 kohaselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja

§ 657lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud määrab maakohus kindlaks menetlust lõpetavas lõpplahendis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja nõude sisu, suuruse ja õigusliku põhjendatuse välja selgitamata. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid ning täitmata selgituskohustuse nõude, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada. 7. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei edastanud maakohus hagejale kostja vastust hagile ning lahendas hagiavalduse kirjalikult täiendavaid tähtaegasid määramata, sh ei teavitanud menetlusosalisi otsuse avalikustamise ajast.

§ 394

lg 6 kohaselt edastab kohus kostja vastuse teistele menetlusosalistele koos hagi vastusele lisatud dokumentide ärakirjadega.

§ 396

kohustab kohut nõudma hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides.

§ 403

lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 404

lg 1 kohaselt võib kohus varaliselt hinnatava hagi asjas määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei üle summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Käesolevas tsiviilasjas oli hagi hind maakohtus 2700 eurot (300×9). Ka sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. 4 Tsiviilasjas toimiku (tl 22) ja kohtuinfosüsteemi (KIS) kohaselt on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele 3. märtsil 2017. KIS-st nähtuvalt ei ole maakohus kostja vastust teinud hagejale nähtavaks ega ka kättetoimetatavaks. Toimikus puuduvad andmed, et maakohus oleks muul viisil (e-kiri, postiga) edastanud hagejale kostja vastuse ning kohustanud hagejat

§ 396kohaselt sellele vastama.

Maakohus on edastanud hagejale

1. märtsil 2017 nõude esitada tõend Eesti Vabariigis omandatud keskhariduse või põhihariduse kohta (tl 31), millele on hageja vastanud
2. märtsil 2017 (tl 3443). Järgnevalt on maakohus
3. aprillil 2017 teinud otsuse, millega rahuldas hageja hagi osaliselt (tl 44 jj). Tsiviilasja toimikust ja KIS-st ei nähtu, et maakohus oleks

§ 403

lg 1 alusel määranud tähtajad seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ega määranud kohtuotsuse tegemise tähtaja. Maakohtul on kohustus määrata

§ 404

lg 2 kohaselt avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäev ning otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ning sellest menetlusosalisi teavitada. Maakohus ei ole lahendanud otsuses hageja taotlust tulenevalt PKS §-st 104 nõuda Maksu- ja Tolliametilt välja kostja tuludeklaratsioon. Kostja on esitanud 2. märtsi 2017 tõendi kahe kuu töötasu kohta, millest nähtub, et jaanuaris 2017 on kostja töötasuks olnud 724 eurot 8 senti ja veebruaris 2017 oli töötasu 632 eurot 25 senti (tl 27). Kuna maakohus kostja vastust hagile hagejale ei edastanud, siis ei olnud hagejal võimalik kostja töötasu suhtes seisukohta esitada. Hageja kui täisealine õppiv laps on esitanud hagi kostja vastu elatise saamiseks õppimise ajaks. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega igakuise kulude nimekirja (tl 3 pöördel), tasulise õppeteenuse osutamise lepingu (tl 7). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele vaid on teinud ettepaneku tasuda igakuise elatisena 147 eurot kuus. Kuna maakohus ei edastanud hagejale kostja vastust hagiavaldusele, ei olnud hagejal võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid kostja ettepanekule.

§ 436

lg 4 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja nõuet menetledes lähtunud perekonnaseaduse ülalpidamiskohustust reguleerivatest sätetest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja poolt esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi võib kohus jätta läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata jätmise võimalused sätestab

§ 423

. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on asunud seisukohale, et käesoleval juhul esineb

§s 423 nimetatud alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

1. Käesoleval juhul ei ole maakohus nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ja on teinud otsuse rikkudes oluliselt menetlusosaliste õigusi. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul, juhul kui pooled ei sõlmi kompromissi, hinnata nii hageja vajadust ülalpidamisele kui ka kostja suutlikust vajadusele vastavat ülalpidamist anda. Täisealisele lapsele elatise väljamõistmisel PKS § 97 p-s 2 sätestatud alusel peab hindama täisealise lapse vajadusi ja vanema(te) varalist seisundit ja võimalusi tuvastamaks, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt nt Riigikohus on
2. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 12). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
3. Ringkonnakohtul ei ole, arvestades maakohtus puudunud eelmenetlust, võimalik asjas uut otsust teha. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 5
4. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke