KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 22. august 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9536 Tsiviilasi D.V. ha

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruse kohaselt vanemad ei vabane perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 esimese lause järgi oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Pankrotiseaduse (PankrS) § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole hagiga taotletud eesmärki võimalik saavutada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Kohus selgitas, et võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus, töökoha kaotus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. D.V. esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu
2. juuni 2017 määruse tühistada, võtta hagi menetlusse ja vähendada elatist seoses hageja pankrotiga nullini. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud PKS § 102 lg 1 alusel elatise vähendamiseks nullini, kuna hageja varaline olukord on oluliselt halvenenud. Hageja viibib vanglas, tal puudub tulu ja 26.04.2017 kuulutati välja hageja pankrot. Lisaks saab U.V. (kostja seaduslik esindaja) Saksamaal üksikema toetust, mida elatise maksmise kohta kompromissi sõlmimisel ei arvestatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu 21.06.2017 määrus tuleb tühistada ning saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
4. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab

§ 371

.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Esitatud hagis palus hageja tuginedes PKS § 102 lg-le 1 lõpetada alates 11.01.2017 kostjale igakuise elatise 235 eurot tasumine. Maakohus jättis hagi

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata põhjendusel, et sellega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus on iseenesest õigesti märkinud, et PKS § 102 lg 2 esimese lause ja ka PankrS § 176 lg 2 järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas ei anna eeltoodu alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuivõrd

§ 459

alusel on kohustatud vanemal õigus esitada kohtule hagi temalt väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ning PKS § 102 kohustab kohut arvestama elatise suuruse määramisel kohustatud isiku varalise seisundiga, sh PKS § 102 lg 2, mille sisu on maakohus määruses hagejale 2 selgitanud, võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vähendada elatist ka alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10), et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Hageja on antud juhul sisuliselt esitanud kohtule elatise suuruse muutmise hagi. Asjaolu, et hageja taotleb elatise vähendamist nullini, ei anna alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks, kuivõrd ülaltoodud sätetest (

§ 459

, PKS § 102) tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et hagi ei ole hagis esitatud asjaoludel võimalik rahuldada ka mitte osaliselt. Vastavalt Riigikohtu juhistele (nt lahendis nr 3-2-1-31-12, p 13)

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt. Seega millises ulatuses ja kas üldse kuulub esitatud hagi rahuldamisele, tuleb maakohtul lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Juhul kui maakohtu arvates esinevad hagis puudused (nt ei ole lisatud kohtulahendit, millega hagejalt on kostja kasuks elatis välja mõistetud), tuleb maakohtul kõigepealt määrata hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. 6. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja