← Eesti

2-17-8680/5

Obsah (5)§ 1401§ 145§ 143§ 142§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. juuni 2017 Tsiviilasja number 2-17-8680 Tsiviilasi Evelin J

) § 38 lg-le 4, mille kohaselt tuleb registripidajale esitada dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. MAAKOHTU SEISUKOHT

  1. Tartu Maakohtu registriosakonna
  2. mai 2017 määrusega jäeti avaldaja avaldus kande tegemiseks rahuldamata seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega. Maakohus tegi kindlaks, et
  3. aprillil 2017 esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha kannet äriregistrisse, sest tegemist on mitterahalise sissemaksega nõude tasaarveldamise teel. Avaldaja registrisse kantud põhikirja kohaselt saab osa eest tasuda üksnes rahalise sissemaksega.

§ 1401

lg 4 keelab kuni sissemaksete tasumiseni osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti väljamaksete tegemise. Väljamaksena tuleb mõista ka dividendimakseid. Avaldusele lisatud panga teatised ei tõenda sissemakse tegemist osa eest, vaid kinnitavad saldot 31. detsembri 2014 ja 4. märtsi 2015 seisuga.

§ 145

lg 2 kohaselt tuleb kande „asutatud sissemakset tegemata“ kustutamiseks avaldusele lisada panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta või mitterahalise sissemaksega tasumisel sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti

§ 143

lg-s 3 nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu
  2. mai 2017 kandemääruse tühistamiseks ja uue kandemääruse tegemiseks, millega rahuldada avaldaja kandeavaldus „asutatud sissemakset tegemata“ kande kustutamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole osanik teinud mitterahalist sissemakset

§ 142lg 1 tähenduses.

Osanik ei andnud avaldajale üle mingit varaliselt hinnatavat asja ega õigust. Osanikul ja avaldajal olid vastastikused nõuded võlaõigusseadus (VÕS) § 197 lg 1 tähenduses. Tasaarvestuse tulemusel ei tehta pangakontole sissemakset, sest tasaarvestamise käigus pooled omavahel raha vastastikku üle ei anna. Avaldaja poolt esitatud pangateatist pangakonto seisu kohta on võimalik käsitleda antud olukorras

§ 145lg 2 nimetatud panga teatisena osakapitali sissemaksmise kohta.

Maakohtu keelduv seisukoht tekitab olukorra, kus avaldaja peab hakkama muutma oma põhikirja, tasuma sellelt riigilõivu, lubamaks mitterahalisi sissemakseid, milleks tasaarvestust pidada ei saa, või leidma pangakontole sissemakse tegemiseks ajutiselt täiendavaid rahalisi vahendeid. Avaldaja ei nõustu puuduste kõrvaldamise määruses tooduga, et avaldaja poolt esitatud dokumendid ei vasta

§ 38lg-s 4 esitatud nõuetele.

2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu registriosakonna
  2. mai 2017 kandemäärus muutmata. Avaldaja palus
  3. aprillil 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnale saadetud avalduses kustutada kanne „asutatud sissemakset tegemata“. Avaldaja on seisukohal, et avaldajal ja osanikul olid vastastikused nõuded, mida on võimalik tasaarvestada. Avaldaja ei nõustu, et tema poolt esitatud kandeavalduse lisad ei olnud nõuetekohased. 6.

§ 145

lg 2 kohaselt tuleb

§ 145

lg 1 p 31 nimetatud kande, s.o „asutatud sissemakset tegemata“, kustutamiseks esitatavale avaldusele juurde lisada: 1) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta või 2) mitterahalise sissemaksega tasumisel – sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti äriseadustiku § 143

  1. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta. Avaldaja põhikirja p 1.
  2. kohaselt makstakse osaühingu osade eest nii asutamisel kui ka hiljem osakapitali suurendamisel üksnes rahaliste sissemaksetena (tl 39). Osaühingu vastu suunatud nõude tasaarvestamise puhul ei ole tegemist rahalise sissemaksega (K. Saare jt „ Ühinguõigus I“, Tallinn 2015, lk. 272). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole täitnud

§ 145lg-s 2 sätestatud nõudeid kande „asutatud sissemakset tegemata“ kustutamiseks.

Avaldaja ei ole esitanud panga teatist osakapitali sissemakse tegemise kohta ega kinnitust, et sissemakse on osaühingule üle antud. Avaldaja on esitanud oma pangakonto

  1. detsembri 2014 ja
  2. märtsi 2015 seisu väljavõtted. Samuti ei ole avaldaja täitnud enda põhikirja p-i 1.6, mille kohaselt toimub osade eest tasumine üksnes rahaliste sissemaksetena.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et põhjendatud ei ole

§ 145lg 2 ja avaldaja põhikirja p-s 1.6 sätestatud tingimuste järgimine.

Avaldaja põhikiri on kehtiv ning kohustuslik avaldajale järgimiseks. Põhikirja punkte ei saa valikuliselt järgida ning neid eirata põhjusel, et need ei toeta avaldaja nägemust osakapitali sissemakse tegemisel. Samuti ei saa avaldaja valikuliselt seadust täita. 8. Ringkonnakohus ei anna hinnangut avaldaja väitele, et maakohus on 25. aprilli 2017 määruses põhjendamatult viidanud

§ 38

lg 4 nõuetele, mille kohaselt tuleb registripidajale esitada dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Viidatud määrus ei olnud vaidlustav ning kandeavalduse rahuldamata jätmise põhjuseks oli

§ 145lg-s 2 sätestatud nõuete mitte järgimine avaldaja poolt.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.