1-09-9190/103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-9190 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Rene Käbliku (ik 37710256016) karistuse täitmisele pööramises KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Rene Käbliku kaitsja advokaat Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Rene Käbliku kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega tunnistati R. Käblik süüdi KrK § 101 p 1, 7, § 141 lg 2 p 1, 3 ja § 185 lg 2 järgi. KrK § 40 lg 3 ja § 43 lg 3 alusel mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 20 aastat vabadusekaotust alates 18.06.
7. Kohtuotsus jõustus 29.06.
8. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2009 ja 10.05.2010 määrustega loeti Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega R. Käblikule mõistetud karistusest seisuga 17.06.2001 kantuks 2 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust, alates 18.06.2001 kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 17 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust.
9. Tartu Maakohtu 28.08.2013 määrusega vabastati R. Käblik vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.01.
10. Määrusega kohustati R. Käblikut katseajal järgima KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7, 8 alusel määrati R. Käblikule katseajaks lisakohustused. Määrus jõustus 15.10.
12. 23.03.2015 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande R. Käbliku kohta. Ettekande esitamise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine ja peretülid. Kriminaalhooldaja tegi ettepaneku määrata R. Käblikule kohustus koos abikaasaga osaleda perenõustamises MTÜ Tartu Nõustamis- ja Kriisiabi keskuses. Lisaks tegi ametnik ettepaneku panna R. Käblikule lisakohustus osaleda psühholoogi nõustamises OÜ AJK Kliinikus.
13. Tartu Maakohus 07.05.2015 määrusega määras R. Käblikule katseajal KarS § 75 lg 4 alusel täiendava kohustusena perenõustamisel osalemise ja psühholoogi nõustamise AJK Kliinikus.
14. 11.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande R. Käbliku kohta. Esitamise põhjuseks oli asjaolu, et taas oli R. Käblik kolmel korral rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus jättis kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata.
15. Tartu Maakohus määras 05.09.2016 määrusega R. Käblikule täiendava kohustuse osaleda psühholoogi nõustamisel OÜ-s AJK Kliinik ja kohustas R. Käblikut läbima sotsiaalprogrammi.
16. 23.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik taas uue erakorralise ettekande põhjusel, et R. Käblik ei täida kohtu poolt ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustust – mitte tarvitada katseajal alkoholi.
17. Tartu Maakohus rahuldas
18. mai 2017 määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ning pööras R. Käblikule Tartu Maakohtu 18.06.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistuse kandmise alguseks luges kohus R. Käbliku vanglasse saabumise aja.
19. Kohtu hinnangul on R. Käbliku katseaeg kulgenud probleemselt. Alates
20. aasta lõpust on perekonnas tekkinud tülid ja nendega puutumuses olev alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Kohus määras R. Käblikule kohtupsühhiaatria ekspertiisi, et välja selgitada, kas R. Käblik vajab psühhiaatrilist ravi. Eksperdi 04.05.2017 hinnangul vajab R. Käblik ravi tingimustes, mis kindlustavad selged piirid ja mis eeldab eraldamist keskkonnast tulevatest stiimulitest, kuna tal endal on sellega raske toime tulla. R. Käbliku tervist on võimalik mõjutada kinniste tingimustega statsionaarse psühhiaatrilise raviga.
21. Erakorralise ettekande menetlemise perioodil on ilmnenud, et R. Käblik tarvitab alkoholi jätkuvalt ja pidevalt. Kohtu hinnangul ei ole R. Käblik suuteline täitma talle ennetähtaegsel vabastamisel määratud kohustusi, täpsemalt just kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, mistõttu kriminaalhoolduse jätkamine ei ole enam ei mõistlik ega ka võimalik. Kohtupsühhiaatri poolt R. Käbliku küsitlemisel on ilmnenud, et isiku enda sõnul tarvitab ta alkoholi igapäevaselt, ka määratud ravimeid koos alkoholiga, mistõttu on kujunenud ainete segakasutus ja tervisliku seisundi ebastabiilsus.
22. 15.03.2017 ja 19.03.2017 on politseipatrulli poolt tuvastatud indikaatorvahendiga R. Käblikul alkohoolne joove vastavalt 0,72 mg/l ja 0,83 mg/l. Kriminaalhooldajale on saanud teatavaks R. Käbliku joobes olek ka 10.12.
23. Samuti on R. Käblik rikkunud ühel korral 24.03.2017 registreerimise kohustust.
24. R. Käblik ei eita alkoholi tarvitamist kriminaalhooldajate poolt nimetatud kuupäevadel, samuti ka asjaolu, et oma sõltuvusprobleemidega ta ilma statsionaarse ravita ise toime ei tule. Maakohus märgib, et kohtu pädevuses ei ole käesoleva menetluse raames isikut sundravile saata. Seega peab ja saab kohus otsustada vaid seda, kas kriminaalhooldus peaks jätkuma või tuleb süüdimõistetu saata karistust kandma. Kohus on R. Käblikule korduvalt andnud võimalusi end ravida ja näidata, et ta on suuteline määratud kohustusi täitma. Paraku ei tule R. Käblik ise oma sõltuvusprobleemidega toime ja ambulatoorse ravi käigus pole suuteline alluma vajalikule raviskeemile ja distsipliinile.
25. R. Käblik ei suuda vabaduses elada ilma alkoholi ja psühhotroopseid aineid tarvitamata. Ambulatoorne ja statsionaarne ravi ning psühholoogiline nõustamine ei ole vabaduses viibides aidanud. Karistuse kandmise perioodil tuleks vanglas tegeleda R. Käblikule kontrollitud tingimustes sõltuvusest vabanemise raviga. 2 Määruskaebus
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Käbliku kaitsja A. Vissak, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ning jätta R. Käbliku ärkandmata karistus kandmisele tingimuslikult katseajaga, pannes R. Käblikule lisakohustuse alluda statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile.
27. Vaatamata väga pikale karistuse kandmisele tingimisi ennetähtaegse vabanemise järel vabaduses ei ole kriminaalhooldajal olnud etteheiteid R. Käblikule kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmise osas. 22.12.2017 on kriminaalhooldaja kinnitanud, et R. Käblik on korralikult järginud kontrollnõudeid ja kõiki teisi kohustusi peale ühe kohustuse – mitte tarvitada alkoholi.
28. Kaitsja ei vaidlusta R. Käbliku rikkumisi alkoholitarvitamise osas. Samas ei ole kaitsja nõus, et R. Käblik on käesoleval ajal lisaks alkoholi tarvitamisele rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. R. Käblikul ei ole tuvastatud narkootiliste ainete tarbimist. Seega on maakohus põhjendamatult viidanud R. Käbliku poolt narkootiliste ainete tarvitamisele. Kohtumääruses on märgitud, et R. Käblik tarvitab illegaalselt hangitud ravimeid. Kaitsja on määruskaebusele lisanud väljatrüki patsiendiportaalist, millest nähtub, et R. Käblikule on korduvalt psühhiaatrite poolt psühhiaatrilisi ravimeid välja kirjutatud.
29. R. Käblik on täitnud täiendavad lisakohustused osaleda perenõustamisel ja psühholoogi nõustamisel. Katseajal on R. Käblik läbinud ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja osalenud psühholoogi nõustamisel OÜ-s AJK Kliinik. R. Käbliku katseaeg on kulgenud kõiki kontrollnõudeid ja täiendavaid kohustusi täites, v.a probleemid tervisliku seisundi ja kalduvusega alkoholi tarvitada. R. Käblik ei eita, et vajab spetsialistide abi nii alkoholiprobleemidega kui ka vaimse seisundiga.
30. R. Käblik on püüdnud abi otsida nii oma mentaalsete probleemide lahendamiseks kui ka alkoholisõltuvusega tegelemiseks. Kaebaja nõustub kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi järeldusega, et R. Käblik vajab ravi. Tulemuslik saab olla statsionaarne ravi. Olgugi, et alkoholi tarvitamise saab kvalifitseerida kohustuse rikkumiseks, palub kaebaja arvestada, et tegemist on meditsiiniliste probleemidega. Seega tuleks eelkõige isikule tagada ravi.
31. Ilmselgelt on R. Käblikule tema eelnev elu avaldanud mõju ka järgnevale elukäigule. R. Käblik on teinud suuri pingutusi ning kõigi muude, välja arvatud sõltuvusprobleemid ja sellest tulenevad sotsiaalsed probleemid, kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega on ta hakkama saanud. Kaitsja palub R. Käblikule määrata täiendava kohustusena alluda kohtu poolt määratud ravile, s.o statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile. Kandmata jäänud 5-aastane karistus võib R. Käbliku puhul osutuda isiksusele destruktiivseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vastuseks vaid järgmist.
33. Kriminaalhooldusametnik on esitanud maakohtule erakorralise ettekande, millest nähtub, et R. Käblik on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7, kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
34. Ringkonnakohtu hinnangul on R. Käblik suhtunud hoolimatult talle kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine.
35. Maakohus on toonud välja, et R. Käblikul on korduvalt esinenud probleeme alkoholikeelu rikkumisega, seetõttu määras kohus oma 05.09.2016 määrusega ka täiendava kohustuse – 3 psühhiaatri juurde pöördumine ja kohustuse läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetav sotsiaalprogramm. Vaatamata sellele on R. Käblik korduvalt rikkunud keeldu alkoholi tarbida (10.12.2016, 15.03.2017 ja 19.03.2017). Asjaolu, et R. Käblik on täitnud teisi kriminaalhoolduse nõudeid ja lisaks alkoholi tarvitamise keelule rikkunud vaid ühel korral registreerimiskohustust (24.03.2017), ei saa väita, et kriminaalhoolduse täitmine oleks edukas. Ka alkoholi tarvitamise keelu rikkumisel on tulenevalt KarS § 76 lg-st 7 kohtul kaalutlusruum karistuse täitmisele pööramiseks.
36. Kaebaja ei nõustu maakohtu toodud seisukohaga, et R. Käblik on katseajal tarvitanud lisaks alkoholile ka narkootilisi aineid. Kohtumääruses on märgitud, et R. Käblik tarvitab illegaalselt hangitud ravimeid. Kaitsja on määruskaebusele lisanud väljatrüki patsiendiportaalist, millest nähtub, et R. Käblikule on korduvalt psühhiaatrite poolt psühhiaatrilisi ravimeid välja kirjutatud. Nähtuvalt maakohtu määrusest on kohus viidanud põhjenduste osas ekspertiisiaktile, millest selgub, et R. Käblik on tarvitanud katseajal ka amfetamiini (viimase poole aasta jooksul kahel korral) ning viimasel ajal ka pidevalt rahusteid. TÜK psühhiaatriakliinikumi ambulatoorsest vastuvõtust (27.03.2017) on kirjeldatud, et R. Käblik hangib bensodiasepiine illegaalselt. Seega tuginevad maakohtu põhjendused just ekspertiisiaktis kirjeldatule. Vaidlust ei ole selles, et R. Käblik on käinud psühhiaatri vastuvõtul ning saanud retseptiravimitena samuti mitmeid psühhiaatrilisi ravimeid. Tulenevalt aga alkoholi ja bensodiasepiinide segakasutusest ei ole ambulatoorne ravi olnud edukas, samuti ei ilmunud R. Käblik alati vastuvõttudele.
37. Kaebaja toob välja, et R. Käblik on nõus statsionaarse ravi kohaldamisega, mis saab olla käesoleval juhul edukaks raviks. Olgugi, et alkoholi tarvitamise saab kvalifitseerida kohustuse rikkumiseks, palub kaebaja arvestada, et tegemist on meditsiiniliste probleemidega. Seega tuleks eelkõige isikule tagada ravi. Maakohus on oma määruses leidnud, et karistuse täitmisele pööramise menetluses ei ole kohtu pädevuses käesoleva menetluse raames isikut sundravile saata. Tulenevalt KarS § 75 lg-st 2 on süüdlast võimalik allutada ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Seega on võimalik kohaldada näiteks sõltuvusravi. Tulenevalt ekspertiisiaktist on R. Käblikul psühhoaktiivse aine kasutamisega seotud psüühika- ja käitumishäirete kogum, alkoholisõltuvus ja amfetamiini sõltuvus. Seega on R. Käblikul esinevad häired seotud narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega, mille võõrutamiseks ja raviks on võimalik ka vanglatingimustes ravi saada. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on ainuvõimalik käesoleval juhul tulenevalt korduvatest käitumiskontrolli tingimuste rikkumistest ärakandmata karistus täitmisele pöörata. On ilmselge, et R. Käblik ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita ning kohtul on piisav alus järeldada, et süüdimõistetu ei asu ka tulevikus katseaja nõudeid täitma. Olukorras, kus kohus on juba kohaldanud lisatingimusi – kohustus käia psühhiaatri juures ravil, läbida sotsiaalprogramm ja osaleda perenõustamisel – ei ole usutav, et isik suudaks käitumiskontrolli pikendamisel tingimusi korrektselt täitma hakata. R. Käblik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ning ei suuda oma käitumist muuta tulenevalt sõltuvustest, mistõttu tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.
38. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Maarika Kuusk