Obsah (5)

§ 76§ 751§ 75§ 78§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10672 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaid

§ 76

lg 5 alusel määrata Andrei Smirnovile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 5. juuni 2020, ning allutada Andrei Smirnov käitumiskontrolli nõuetele 24 (kakskümmend neli) kuuks.

§ 751

lg 3 p 2 ja lg 4 alusel kohaldada Andrei Smirnovi suhtes elektroonilist valvet kestusega 7 (seitse) kuud alates elektroonilise valve seadme kinnitamisest Andrei Smirnovi keha külge. Katseajal on Andrei Smirnov kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 9 alusel määrata Andrei Smirnovile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle hiljemalt 2 (kaks) nädala jooksul alates vangistusest vabastamist või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; 4) mitte suhelda süüdimõistetule teadaolevalt narkootikume tarvitavate või narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises süüdimõistetud isikutega; 5) alluda elektroonilisele valvele.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

1. Süüdimõistetu Andrei Smirnovi määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 21.01.2015 kohtuotsusega karistati Andrei Smirnovi

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi 6 aasta vangistusega.

Karistusaja alguseks loeti A. Smirnovi kinnipidamise päev, s.o 05.06.

1. Karistuse kandmise lõpp 05.06.
2. Maakohtu määrus
3. Viru Maakohtu 19.06.2017 määrusega jäeti A. Smirnov vangistusest tingimisi elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Maakohus luges positiivseteks asjaolud, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht ning lähedased. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine, riigikeele omandamine ja sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses. Samas märkis maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. 2.
5. Esmalt peab kohus vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). Kuivõrd kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus seoses korraldusele mitteallumisega, näitab see, et ta ei suuda kehtivatele reeglitele alluda isegi kinnipidamisasutuses. See aga ei tekita kohtus veendumust, et ta suudaks iseseisvalt, s.o kriminaalhoolduse all nõudeid täita. Teiseks on üheks suureks riskifaktoriks isikul diagnoositud narkosõltuvus. Vangla iseloomustusest nähtuvalt saab isik aru küll oma teo keelatusest, kuid mitte tingimata selle ohtlikkusest ühiskonnale. See aga näitab tema hoiakuid ja veendumusi. 2 2.
6. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.06.2020, s.o pisut vähem kui kolme aasta pärast. Isiku vabastamisel ei oleks maakohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Maakohus märgib, et lähedaste toetus ja töökoht olid isikul ka enne vangistust. Seega need asjaolud ei ole antud juhul nii kaalukad. 2.
7. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives ja programmides osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leidis, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutas vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Maakohus oli veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas

1. Viru Maakohtu 19.06.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse uut ülevaatamist, kuna maakohtu seisukohad ei vasta tegelikkusele ning kuuluvad ümberlükkamisele. Maakohus ei ole piisavalt hinnanud tööd, mida A. Smirnov on endaga teinud. Maakohus on jätnud arvestamata ka vangla ning kriminaalhooldaja iseloomustuses väljatoodud asjaolud. A. Smirnov toob välja, et ta on aru saanud toimepandud teost, sügavalt kahetseb tehtut ning on valmis elama seadusekuulekat elu. Vangla on kinnipidamisasutuses viibitud aja jooksul andnud talle maksimumi, mida anda on võimalik. Maakohtu järeldused on muuhulgas oletuslikud.
2. Tartu Ringkonnakohtu 18.07.2017 määrusega võeti süüdimõistetu A. Smirnovi määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 31.07.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ning esitatud määruskaebusega, leiab, et käesoleval ajal on põhjendatud vabastada A. Smirnov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada.
5. Maakohus jättis A. Smirnovi vabastamata peamiselt 1 kehtiva distsiplinaarkaristuse, narkosõltuvuse ja sellest tuleneva ohu tõttu panna toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega ei nõustu ja leiab, et käesoleval ajal on põhjendatud vabastada A. Smirnov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3 Ringkonnakohtul hinnangul, arvestades kõiki

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, on põhjendatud anda A.

Smirnovile võimalus tõestada, et praeguseks ajaks on ta karistuse eesmärgid täitnud ning uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada käitumiskontrolli, lisakohustuste ja elektroonilise valve kohaldamisega. A. Smirnovi puhul esineb piisavaid asjaolusid, mis räägivad tema vabastamise kasuks, seega lähtuvalt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 punktist 16 on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlust, sest olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrreldes kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohus on üksnes nentinud, et positiivsed asjaolud – lähedaste toetus ja töökoht, olid süüdimõistetul olemas ka enne vangistust ning tegemist ei ole nii kaalukate asjaoludega. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates on märkimisväärseks negatiivseks asjaoluks üksnes 1 distsiplinaarkaristuse olemasolu – 3 päeva kartserit, mis on määratud 30.08.2016 korraldusele mitteallumise eest. Kinnipeetava õiguskuulekas käitumine on oluliseks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks, ent olukorras, kus isiku suhtes sisuliselt rohkem kaalukaid negatiivseid asjaolusid ei ole, kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning tema käitumine ülejäänud karistusaja jooksul on olnud korralik, ei saa väita, et ainuüksi ühe distsiplinaarkaristuse olemasolu oleks käesoleval juhul takistuseks tema ennetähtaegsel vabanemisel. 7. Kohtukolleegium nõustub määruskaebuses esitatuga selles osas, et maakohus ei ole hinnanud tööd, mida süüdimõistetu endaga teinud on. Maakohus on toonud välja küll positiivseid asjaolusid kogumis, kuid on jätnud hindamata, kuidas on mõjunud süüdimõistetule töötamine, sotsiaalprogrammid ning vestlused riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust. Näiteks Eluviisitreeningu läbimisel on A. Smirnov tunnistanud probleemi ning avaldanud soovi probleemiga tegeleda ning OÜ Corrigo taasühiskonnastavate tegevuste käigus on süüdimõistetu leidnud, et ei soovi tagasi pöörduda narkootikumide tarvitamise juurde, keskendudes tulevikule ja tervetele eluviisidele. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik sõltuvusprobleemidest tulenevaid riske maandada just käitumiskontrolli ajaks pandavate lisakohustustega

§ 75

lg 2 p-de 2, 21 ja 7 alusel ehk kohustused mitte tarvitada alkoholi kui uue võimaliku probleemi vältimine; kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning kohustus mitte suhelda talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate või narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises süüdimõistetud isikutega. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist piisavate riski maandavate asjaoludega, mis vähendavad nii riski uuesti narkootikume tarvitada kui ka uusi kuritegusid toime panna. Ringkonnakohtu hinnangul väärib veel märkimist, et tegemist on süüdimõistetu esimese kriminaalkaristusega, see on tema esimene vangistus ning süüdimõistetu ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olnud, seega ei saa eeldada ka varasema käitumise pinnalt kriminaalhoolduse ebaõnnestumist. Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et allumatuse eest määratud distsiplinaarkaristus näitab kriminaalhoolduse ebaõnnestumist. Tegemist on liigse oletusega. Kuna käesolev süütegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on põhjendatud määrata süüdimõistetule täiendav lisakohustus leida endale vabanedes 2 nädala jooksul töö või võtta ennast töötuna arvele –

§ 75lg 2 p 4.

Ennetähtaegse vabastamise materjalide juures on tõend (lk 19), mille kohaselt Kosalma juhatuse liige Roman Pljutin kinnitab, et on valmis sõlmima alalise töölepingu alates 15.04.2017 A. Smirnoviga ning tema tööülesanneteks oleks kivist toodete ettevalmistamine ja paigaldus. Seega eelduslikult on süüdimõistetul olemas ka täiendavalt töökoht, mis maandab uue kuriteo toimepanemise riski. 4

1. Maakohus ei ole välja toonud, miks esinevad negatiivsed asjaolud kaaluvad üle A. Smirnovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus nõustub prokuröri maakohtule esitatud kirjaliku seisukohaga, mille kohaselt ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Siinjuures eeldades, et A. Smirnov jätkab oma probleemidega tegelemist ning arvestades, et tegemist on A. Smirnovi esimese vangistusega.
2. Ringkonnakohtu hinnangul elektrooniline valve koos kriminaalhooldusega suunab süüdimõistetu täiendavalt õiguskuulekale teele ning kriminaalhoolduse teostamist aitab lisaks A. Smirnovi allutamisele kriminaalhoolduse nõuetele

§ 75

lg 1 alusel ka täiendavate lisakohustuste määramine

§ 75lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 9 alusel.

Katseaja pikkus tuleneb

§ 76lg-st 5, mis on karistusaja lõpp, s.o 05.06.2020.

Nii vangla iseloomustuses, kriminaalhooldaja arvamuses kui ka prokuröri kirjalikus seisukohas on märgitud, et käitumiskontrolli pikkuseks võiks olla 10 kuud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et käitumiskontrollile tuleb A. Smirnov

§ 76lg 5 alusel allutada 24 kuuks.

Käitumiskontrolli aja määramisel lähtub ringkonnakohus sellest, et see oleks piisavalt pikk, et soodustada õpitud oskuste kinnistumist järelevalve all, et omada A. Smirnovi üle järelevalvet ning aidata teda sotsiaalsel kohanemisel. Süüdimõistetul on kanda veel üle 3 aasta karistusest, mistõttu on põhjendatud kohaldada käitumiskontrolli maksimaalses ulatuses. Katseaega tuleb juhindudes

78 p-st 2 hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest.

1. Ringkonnakohtu arvates ei ole väheoluline, et käesoleval juhul on maakohtule esitatud arvamustes lisaks vanglale toetanud kinnipeetava vabastamist ka prokurör. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab prokurör kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni ja kui prokurör vastavaid motiive esitades leiab, et põhjendatud on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, siis ei näe ringkonnakohus samuti käesoleval juhul mõistlikku põhjendust A. Smirnovi vangistusest vabastamisele elektroonilise valvega vastu seista. Ka prokurör on maakohtule esitatud kirjalikus arvamuses märkinud, et vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus on suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.
2. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb A. Smirnovil kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. Ringkonnakohus rõhutab, et kui A. Smirnov katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda

§ 76

lg 7 kohaselt kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu 19. juuni 2017 määrus tühistada, vabastada A. Smirnov ennetähtaegselt elektroonilise valve alla ning määruskaebus rahuldada. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5