1-17-8291/2

(17267000257)Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Prokurör Abiprokurör Olgerd Petersell Kriminaalasi Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse lahendamine X´i suhtes süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi Süüdistatav X RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§-de 145, 202, 206, 262 lg 5 Lõpetada X´i suhtes kriminaalmenetlus KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel. Kohustada X´i tasuma riigi tuludesse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Riigituludesse välja mõistetud 250 € tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 99917900000974. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, riigituludesse välja mõistetud summa“. Kohustada X´i hüvitama kuriteoga tekitatud varaline ja mittevaraline kahju summas 1157,19 (üks tuhat ükssada viiskümmend seitse eurot ja 19 senti) eurot X´ile (arveldusarve Swedbank EE732200221063001304). Kohustuste (riigi tuludesse summa maksmine ja kannatanule kahju hüvitamine) täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Selgitada, juhul kui isik ei täida endale võetud kohustusi, uuendab kohus kohtumäärusega prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse kooskõlas KrMS § 202 lg 6 järgi. 1

(4)Asitõendid. DVD-plaat salvestisega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Määrus saata täitmiseks X´ile ja teadmiseks abiprokurörile ning kannatanule X´ile. Edasikaebamise kord Kohtumäärus vaidlustamisele määruskaebuse korras KrMS § 385 p 10 järgi ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 09.04.

1. a KarS § 263 lg 1 p 1 tunnustel selles, et 09.04.
2. a kella 03:08 paiku, so avalikus kohas ja teiste isikute juuresolekul, toimus Xe ja Xi vahel kaklus, mille tagajärjel sai X kehavigastusi. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, tervislikku seisundit, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on abiprokurör jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel oleks võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest on võimalik mõista ka rahaline karistus. Kahtlustatava süü ei ole suur, isik on tunnistanud oma tegu ja tema puhul puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et füüsiline konflikt kahe seltskonna vahel sai alguse kannatanu Xe tüdruksõbra poolsest agressiivsest käitumisest. Täpsemalt lõi X pingil istunud ja Xi seltskonnas viibinud X suunas jalaga, misjärel tekkis rüselus ka Xe ja Xi vahel ning mille tagajärjel sai X tervisekahjustusi. X on avaldanud kahetsust toimepandu eest ning saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest, kuid tõdenud ka asjaolu, et käesoleva kriminaalasja aluseks olev füüsiline konflikt ei oleks üldse toimunud, kui seda ei oleks provotseerinud oma käitumisega X koos oma tüdruksõbra X. Kahtlustatava poolt toimepandu ei pea prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul ilmtingimata päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kriminaalmenetluse jätkamiseks käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi põhjusel, et Xi süü ei ole suur, ta ei ole teadaolevalt pannud toime enne ega pärast nimetatud tegusid ühtki kuritegu, millest võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole isikule eluviisiks ning kahtlustatav on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma kriminaalõiguslike meetmete rakendamist, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Isikul on küll neli kehtivat väärteokaristust, kuid need on teiseliigilised. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on kohtule esitatud aga seepärast, et kannatanu X on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas kokku 1657,19 eurot (millest varaline kahju 157,19 eurot ja mittevaraline kahju 1500 eurot) ning prokuratuuril puudub võimalus ise tsiviilhagi mahtu vähendada. Tulenevalt sellest palub prokurör kohtul lisaks kriminaalmenetluse lõpetamisele võtta seisukoht kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi mahu põhjendatuse osas ning võimalusel seda enda äranägemise järgi vähendada. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks Xi suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. 2

(4)Juhindudes KrMS § 202 lg 1, abiprokurör taotleb:

1. Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas menetlus.
2. Kohustada X’i 2.
3. Hüvitada kannatanu Xe poolt esitatud tsiviilhagi kohtu poolt määratud ulatuses. 2.
4. Maksta riigituludesse 250 eurot. 2.
5. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata: kuus kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Maakohtu seisukoht Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui on täidetud viis nimetatud normis kirjeldatud elementi - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. Kohtueelses uurimises ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. X’ile etteheidetava teo puhul tegu teise astme kuriteoga, mille eest on isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Xon avaldanud kahetsust toimepandu eest ning saanud aru oma tegevuse õigusvastasusest, kuid tõdenud ka asjaolu, et käesoleva kriminaalasja aluseks olev füüsiline konflikt ei oleks üldse toimunud, kui seda ei oleks provotseerinud oma käitumisega X koos oma tüdruksõbra X. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, kergendava asjaoluna tuleb arvestada X’i poolt avaldatud kahetsust. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et X’i süü ei ole suur. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna X’i puhul on tegu kriminaalkorras varasemalt karistamata inimesega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama seda, et karistusõiguslikud sanktsioonid säilitaksid oma ultima ratio iseloomu ja oleksid seega tõlgendatavad karistamise eesmärkide valguses, ning tagama, et karistust kohaldataks üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistamise järele on tungiv vajadus. Seega on antud kriminaalasja arvestades isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Xon võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 250 eurot ning hüvitada Xe poolt esitatud tsiviilhagi kohtu poolt määratud ulatuses. Eeltoodu alusel kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab X’i suhtes antud asjas kriminaalmenetluse, pannes talle kohustuse tasuda kuue kuu jooksul riigituludesse kindla summana 250 eurot ja heastama kanatanule X´ile kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 157,19 eurot ja mittevaralise kahju summas 1000 eurot. Kohtu poolt määratud mittevaralise kahju hüvitise summa on kooskõlas varasema kohtupraktikaga (vt kriminaalasjad nr 1-16-6716, 1-16-8932 1-16-10270). Kui Xei täida tähtaegselt ja nõuetekohaselt talle pandud kohustusi, uuendab kohus KrMS § 202 lg 6 kohaselt prokuröri taotlusel kriminaalmenetluse. Tõkendit ei ole kohaldatud. DVD-plaat salvestisega – jätta tõendulikult olulise asitõendina KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 3

(4)/allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 4