← Eesti

3-16-1350/19

Obsah (7)§ 155§ 121§ 37§ 45§ 43§ 49§ 38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-1350 Hal

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. TE esitas 06.07.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.01.2017) Tallinna Majanduskooli 06.06.2016 eksmatrikuleerimise käskkirja tühistamiseks ning Tallinna Majanduskooli kohustamiseks võimaldada kaebajal kool lõpetada vastavalt ettenähtud korrale. Alternatiivselt esitas kaebaja nõude hüvitada kogu tasutud õppemaks 4635 eurot. Kaebuse kohaselt ei antud kaebajale võimalust õppevõlgnevuste likvideerimiseks ning kaebajat ei ole hinnatud õppekorralduseeskirja kohaselt, mis näeb ette, et õpilasel on arvestuse sooritamiseks vähemalt kaks lisavõimalust. Vastustaja on rikkunud õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ei ole lubanud kaebajal tähtajaliselt õppetöös osaleda ja on vabastanud teisi õpilasi teatud õppeainetes osalemisest.
  2. Tallinna Halduskohus tagastas 03.10.2016 määrusega TE esitatud alternatiivse hüvitamisnõude, leides, et õppemaksu tagastamisega seotud vaidlus on eraõiguslik ning selle lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. 3-16-1350
  3. TE esitas halduskohtu määrusele 18.10.2016 määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.12.2016 määrusega TE määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2016 määruse muutmata. Määrus jõustus 31.12.
  4. Halduskohtu menetlusse jäid kohustamis- ja tühistamisnõue.
  5. Tallinna Halduskohus leidis 11.01.2017 kaebuse käiguta jätmise määruses, et muutunud olukorra (rakenduskõrghariduse andmise lõpetamine koolis ministri käskkirjaga) tõttu ei ole kaebaja soovitud eesmärgi saavutamine kohustamisnõudega enam objektiivselt võimalik. Kuivõrd kohtu hinnangul ei olnud seetõttu ka tühistamiskaebus lubatav, andis kohus kaebajale võimaluse soovi korral nõuet muuta (esitada vajadusel tuvastamiskaebus ning selgitada, kuidas see aitab kaebajal oma õigusi kaitsta).
  6. TE esitas 23.01.2017 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles täpsustas, et soovib tühistamis- ja kohustamiskaebuse asemel esitada tuvastamiskaebuse („tuvastamaks asjaolu, et kool on rikkunud kaebaja õigusi ning jätnud täitmata omapoolsed kohustused hariduse andmisel“). Lisaks märkis kaebaja, et tal on eksmatrikuleerimise tühisuse fikseerimise korral „alus ja soov muuta kohustamisnõuet selliselt, et kohustada kooli maksma kinni kaebaja muu kooli õpingud“.
  7. Tallinna Halduskohus keeldus 29.03.2017 määrusega kaebuse muutmisest halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 49 lg 1 alusel (resolutsiooni p 1), tagastas tühistamis- ja kohustamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3). Kaebaja 23.01.2017 avaldusest (kaebuse muutmiseks) nähtub, et tema sooviks on saavutada eksmatrikuleerimise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ning ta viitab ka eksmatrikuleerimise tühisusele. Lisaks on kaebaja avaldanud soovi kohustamisnõude muutmiseks selliselt, et kohustada kooli maksma kinni kaebaja õpingud muus koolis. Kaebaja ei väida, et ta oleks kusagile mujale õppima asunud. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg-st 2 tulenevalt peab tühine haldusakt olema ilmsete ja oluliste puudustega. Antud juhul selliseid aluseid ilmselgelt ei esine. Seega oleks tühisuse tuvastamise nõue (

§ 37

lg 2 p 6 mõttes tuvastamisnõue) ilmselgelt perspektiivitu ega aitaks saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2, § 45 lg 2) ning sellise nõude lubamiseks puudub põhjus.

Ka õigusvastasuse tuvastamine (eesmärgil, et kohus tuvastaks, et kool on rikkunud kaebaja õigusi ning jätnud täitmata omapoolsed kohustused hariduse andmisel) ei ole

§ 45lg 2 kohaselt lubatav.

Õigusvaidluse pidamine üksnes selleks, et tuvastada, kas kool käitus õigusvastaselt, ilma, et see aitaks edaspidi kaitsta kaebaja õigusi, ei ole otstarbekas ega lubatav. Kui õigusvastasuse tuvastamine siduda kaebaja esitatud/muudetud kohustamisnõudega, võiks pidada tuvastamise eesmärgiks seda, et kohus saaks rahuldada kohustamisnõude. Kohus ei saa pädevuse puudumisel kohustada vastustajat kinni maksma kulusid õppemaksu näol, juhul kui kaebaja asub muus koolis õppima. Sisuliselt on tegemist ümbersõnastatud hüvitusnõudega, kuid õppemaksu kogumine ja teenuse osutamine on jõustunud määruse kohaselt toimunud eraõiguslikus suhtes. Sama, juba tagastatud nõude uuesti esitamist ei pea kohus lubatavaks, kuna korduv kaebus kuuluks tagastamisele (

§ 43). Seega ei aktsepteeri kohus ka sel moel kaebuse muutmist.

Hüvitamiskaebus oleks tõenäoliselt perspektiivitu ka põhjusel, et eksmatrikuleerimine toimus kaebaja enda süül, arvestades, et õppevõlgnevuse likvideerimiseks oli tal aastaid ning ta ei 2

(5)3-16-1350 osalenud aine õppetöös 2 aasta jooksul. Sealjuures, aines viidi läbi loengud ja korraldati korduvalt korduseksameid valdavalt ajal, kui kaebaja ei viibinud akadeemilisel puhkusel (vt vastustaja vastus, p-s 22 toodud tabel) ehk osutati teenust vastavalt õppekavale. Kaebajal oli õigus õppetöös osaleda ja sooritada eksameid. Kaebaja ei saa eeldada, et temale toimub teenuse osutamine temale sobival ajal. Samuti ei väida kaebaja, et valdab vene keelt B1 tasemel, mis jäi tal sooritamata. Kui kedagi koheldigi muust ainest vabastamisel põhjendamatult soodsalt, ei saa kaebaja võrdse kohtlemise põhimõttele tuginevalt nõuda enda suhtes sarnase õigusvastase praktika jätkamist.
  1. TE esitas halduskohtu määruse peale 18.04.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 02.05.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. TE palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.03.2017 määrus. Tallinna Majanduskool on rikkunud õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ei lubanud õpilasel tähtajaliselt õppetöös osaleda ning vabastas teisi õpilasi teatud õppeainetes osalemisest. Kuna halduskohtu hinnangul ei ole võimalik koolil tühistamisnõuet täita, siis on kaebajale oluline, et õigusvastaselt tekitatud olukord fikseeritakse ja tuvastatakse asjaolu, et kool on rikkunud kaebaja õigusi ning jätnud täitmata omapoolsed kohustused hariduse andmisel. Halduskohus on rikkunud menetluslikke põhimõtteid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 7), mitte avaldades vastustaja vastust enne kaebaja vastavat soovi ning tehes seda vahetult enne määruse tegemist, andmata kaebajale võimalust kujundada enda seisukoht. Kohus on leidnud, et kaebaja eksmatrikuleerimine toimus tema enda süül, kuna õppevõlgnevuste likvideerimiseks oli piisavalt aega. Samas on kohus sisustanud oma põhjendused vastustaja poolt väidetuga. Tõenditega (e-kirjavahetus kooliga) on põhjendatud asjaolu, miks kaebaja ei sooritanud järelvastamist enne mainitud aega. Vastustaja esitatud tabelist on näha, et reaalselt ei toimunud õppevõlgnevuste likvideerimiseks mõeldud akadeemilise puhkuse ajal piisavalt järelvastamisi. Kohus ei ole asjasse piisavalt süvenenud. Kohus on viivitanud lahendi tegemisega ja otsinud võimalust mitte otsust langetada.

§ 45

lg 2 ütleb selgelt, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 9. Tallinna Majanduskool palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Majanduskooli õppekorralduseeskiri kohustas kooli võimaldama üliõpilasele kuni kaks järelksamit õppeaine sooritamiseks. Kaebajale oli tagatud nõutaval määral võimalusi õppeaine sooritamiseks. Väide, et vastustaja kohtles üliõpilasi ebavõrdselt, on üldsõnaline. Üliõpilasi vabastatakse õppeainete sooritamisest siis, kui üliõpilane tõendab koolile kõnealuse õppeaine väljundite saavutamist. Näiteks on see võimalik varasema õpi- või töökogemuse arvestamisega. Keeleõppes jagatakse üliõpilased õpetaja poolt testi korraldamisega vm meetodi alusel esimestel loengutel keeletaseme alusel gruppidesse. Kui õpilane näitab juba keeletaseme määramisel, et tal on vajalikul määral võõrkeel omandatud, siis võidakse aine lugeda läbituks. Kaebaja kursusel õppisid mõned üliõpilased, kelle teine emakeel oli vene keel, mistõttu võidi antud üliõpilased vene keele õppeainest n-ö vabastada. Kaebaja ei suutnud õpetajale oma 3

(5)3-16-1350 keeleoskust tõendada määral, mis lubanuks väita, et tal on vajalikud õpiväljundid omandatud. Eelneva põhjal ei saa väita, et vastustaja kohtles üliõpilasi ebavõrdselt. Kaebaja taotlus kohustada vastustajat maksma kinni tema õpingud teises koolis on sisuliselt ümbersõnastatud hüvitamisnõue. Kooli ja kaebaja vahel oli eraõiguslik suhe ning antud nõuet ei saa halduskohtumenetluses käsitleda. Kaebaja hüvitamisnõude osas on jõustunud kohtulahend. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Vaidlustatud määrusega on halduskohus keeldunud

§ 49

lg 1 alusel kaebuse muutmisest ning tagastanud tühistamis- ja kohustamisnõude

§ 121lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

11.

§ 49

lg-st 1 tulenevalt peab kaebuse muutmiseks olema täidetud kaks eeldust: muutmine on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebus on muudetul kujul lubatav. 12. TE on 23.01.2017 halduskohtule kaebuse muutmiseks esitatud avalduses soovinud muuta eksmatrikuleerimise käskkirja tühistamise nõude õigusvastasuse tuvastamise nõudeks, viidates ka eksmatrikuleerimise tühisusele. 13.

§ 38

lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses peab kaebaja selgitama, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 14. HMS § 63 lg 2 sätestab haldusakti tühisuse alused. Praegusel juhul ei vasta vaidlustatud eksmatrikuleerimise käskkiri ilmselgelt nendele alustele. Seetõttu on halduskohus õigesti leidnud, et tühisuse tuvastamise nõue (

§ 37

lg 1 p 6) oleks perspektiivitu ega aitaks saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2, § 45 lg 2).

15. Eksmatrikuleerimise käskkirja õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja toonud välja soovi fikseerida õigusvastaselt tekitatud olukord ning tuvastada asjaolu, et kool on rikkunud kaebaja õigusi ja omapoolseid kohustusi. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et tuvastamisnõude esitamine ei ole praegusel juhul lubatav (

§ 45lg 2).

Isiku huvi tuvastamiskaebuse esitamise suhtes ei saa seisneda üksnes huvis veenduda haldusakti või toimingu õigusvastasuses ilma, et see aitaks kaasa isiku õiguste kaitsmisele. Võimaliku hüvitamiskaebuse eraõiguslik iseloom on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga (Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2016 määrus). Kaebajal on õigus pöörduda maakohtu poole lepinguliste kohustuste võimalikust rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. 16. Kaebuse muutmise avalduses on kaebaja taotlenud kohustamisnõude muutmist selliselt, et kohus kohustaks Tallinna Majanduskooli maksma kinni kaebaja õpingud muus koolis. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sisuliselt on kaebaja esitanud ümbersõnastatud hüvitamisnõude, mille kohta on halduskohus 03.10.2016 määrusega ja ringkonnakohus 14.12.2016 määrusega oma seisukoha juba kujundanud ‒ õppetasu nõudmine ja selle tagastamine ei ole käsitatavad avalik-õigusliku tegevusena, vaid see toimub eraõiguslikus suhtes ning nende vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus nr 3-2-1-25-16; 12.05.2014 määrus nr 3-2-1-184-13; 23.10.2013 otsus nr 4

(5)3-16-1350 3-2-1-111-13). Halduskohus ei saa pädevuse puudumise tõttu kohustada vastustajat kinni maksma kulusid õppemaksu näol. Seega ei ole ka kohustamiskaebuse muutmine lubatav (

§ 49lg 1).

17.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Õigusliku olukorra muutumise tõttu ei ole kohustamisnõudega (võimaldada kaebajal lõpetada kool vastavalt ettenähtud korrale) kaebuse eesmärgi saavutamine enam võimalik, sest vastavalt haridus- ja teadusministri 28.01.2013 käskkirjale nr 42 lõpetati Tallinna Majanduskoolis rakendusliku kõrghariduse andmine alates 01.07.2016. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui toimingu sooritamine oleks õiguslikult ja faktiliselt võimatu. Eesmärgipäratu on ka tühistamisnõue. Tühistamisnõue saaks olla eesmärgipärane, kui selle rahuldamisele järgneks kaebajale mingi õiguslik järelm – tema õiguslik staatus koolis taastuks või kool peaks uuesti lahendama mingi temaga seotud küsimuse vms. Praegusel juhul ei järgneks tühistamiskaebuse rahuldamisele mingit õiguslikku järelmit. Seega oli õiguspärane tühistamis- ja kohustamisnõude tagastamine

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Neid seisukohti ei väära ka halduskohtu võimalikud menetluslikud minetused. 18. Eelneva põhjal jääb TE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2017 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.