Obsah (8)

§ 102§ 31§§ 109§ 1§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-19589 Tsiviilasi XxxxOÜ avaldus pa

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada XxxxOÜ juhatuse liiget Xxxx(isikukood xxxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. märts 2017 kell 12.
3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada XxxxOÜ juhatuse liiget Xxxxesitama hiljemalt
5. märts 2017.a pankrotihaldurile XxxxOÜ täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
6. Menetluskulud jätta võlgniku XxxxOÜ kanda.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman’i tasu summas 1728 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 440 eurot.
8. Ajutise halduri tasu summas 1728 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 440 eurot mõista välja võlgniku XxxxOÜ pankrotivarast OÜ Kodukontor AT kontole nr EE782200221058222703 AS Swedbank.
9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus XxxxOÜ esitas 30.12.2016.a kohtule pankrotiavalduse. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik XxxxOÜ on esmaselt registreeritud 23.04.2015 Tartu Maakohtu Registriosakonnas. Võlgniku põhitegevusalaks oli sokkide/sukkade tootmine ja müük. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige on Xxxx(isikukood xxxx). Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas, et tema majandustegevus lõppes 14.12.2016, kui kohtutäitur müüs tervikvara. Püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks pärast enampakkumist, mis ei täitnud võlgniku loodetud eesmärki. Kõik töölepingud, sealhulgas leping raamatupidajaga, läksid tervikvara koosseisus üle tervikvara uuele omanikule. Võlgnikul puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud. Võlgniku dokumentatsioon on juhataja Xxxxvalduses ja asub Xxxx. Võlgniku 5356-eurosest nõudest XxxxOÜ vastu võib laekuda ca 50%, st ca 2678 eurot. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku bilansis seisuga 8.02.2017 oli real „Ostjatelt laekumata arved“ nõudeid kokku 6557 euro väärtuses. Suurim laekumata arve summas 5356 eurot oli esitatud OÜ´le Xxxx, kuid selle arve maksetähtaeg oli teadmata (lepingujärgselt pidi OÜ Xxxxtasuma vastavalt kauba realiseerimisele) ning vältimaks maksmise võimalikku aastatepikkust venimist saavutas võlgniku esindaja OÜ’ga Xxxxkokkuleppe, et tasutakse vaid 50% arvest, kuid see-eest kohe. Seisuga 27.02.2016 oli bilansiliste nõuete väärtus kokku vaid 759,24 eurot, kuna 252,16 eurot tasus Xxxx9.02.2017; 189,60 eurot tasus Xxxxvaistine 13.02.2017; 2678,38 euro osas tehti XxxxOÜ´le kreeditarve ja 2678,38 eurot tasus XxxxOÜ. Laekumiste tulemusel on võlgniku konto jääk 4191 eurot. Aruande esitamise seisuga ei ole teada, kuna ja mis ulatuses või kas üldse õnnestub sisse nõuda veel 2 tasumata arveid, milliste bilansiline väärtus on 759 eurot. Sealhulgas pole teada, kas XxxxAS tasub arve summas 216 eurot – lepingutingimuste kohaselt võib ta saadud kauba igal ajal ka tagastada. Võlgniku puudub muu vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Seega on ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku vara väärtus kuni 4400 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku vara arvelt. Võlgniku pankrotiavalduses oli võlgade suuruseks märgitud 163 920,17 eurot. Bilansis seisuga 8.02.2017 on kohustused järgmised: 60 287 eurot kohtutäituri menetluskulude nõue; 157 846 eurot võlad tarnijatele; 22 893 eurot võlg töövõtjate ees ja 54 432 eurot maksuvõlg. Haldur täpsustab, et 54 432 euro suurusest maksuvõlast on juba deklareeritud 48 677,53 eurot (46 694,37 + intress 1983,16). Muid täitmata kohustusi ei ole haldur tuvastanud. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad jätkuvalt veel viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Finantsandmetest nähtub, et sisuline majandustegevus toimus vaid
10. aastal. See lühike ning edutu majandustegevus tekitas ülisuure kahjumi, mis muutis omakapitali negatiivseks. Majandusaastate aruandeid ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Nende aruannete mitteesitamisega ei ole mingit rikkumist toime pandud, sest võlgnik asutatuna
11. aasta teises pooles) ei pidanudki
12. aasta eest majandusaasta aruannet esitama. Ning
13. aasta majandusaruande esitamistähtaeg ei ole veel saabunud. Ajutisele haldurile esitatud selgitused, bilansid ja kasumiaruanded on korrektsed, kuigi esineb mõningast ebaselgust - näiteks kajastub bilansi omakapitali real hoopis osakapital jne. Finantsarvestuse omapära on ka see, et kuigi reaalset majandustegevust
14. aastal ei toimunud, tekkis mõningate ümberarvestuste koostoimel
15. aastal isegi kasum summas 9839 eurot. Ning nagu tavapärane, ei kajasta võlgniku bilanss võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid. Kuid üldpilti ja tulemust need asjaolud siiski mitte mingil määral ei muuda. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnikul puudub arvestatav vara ja netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Võlgnikul on vara vaid ca 4300 euro väärtuses, kuid kohustusi enam kui 163 920 eurot, mistõttu netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks. Võlgniku töölepingud ja kogu majandustegevus lõppes detsembris
16. Majandustegevuse jätkamiseks puudub raha ja äriplaan. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse -

§ 31lg 4.

Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan ning liiga väike (sisuliselt olematu) osakapital – puudus oli käibevahenditest, mistõttu ei saanud õigeaegselt hankida vajalikke tootmismaterjale ja tuli võtta laene. Kuid tihe konkurents turul ja planeeritust väiksem käive ning tootmiskulude tõus (kasvas üüri- ja palgakulu) muutis võimatuks laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise. Võlad aina kasvasid ja kahjum muutis omakapitali negatiivseks. Püsiv maksejõuetus selgus juhtkonnale detsembris 2016 - pärast seda, kui tervikvara müügist saadu jäi alla ootusi ja sellest ei piisanud isegi suurima võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse detsembris 2016, s.o. mõistliku tähtaja jooksul. Kuna kogu võlgniku vara müüdi kohtutäituri korraldatud enampakkumisel tervikvarana, siis 3

§§ 109-113 sätestatud vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.

Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XxxxOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 163 920 eurot. Võlgnikul on vara vaid ca 4300 euro väärtuses. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige Xxxx. 12. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasu summas 1728 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 440 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1728 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 440 eurot.

§ 150

lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4