Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-16-5352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5352 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Jakubovitšilt menetluskuluna kaitsjatasu 189,60 (ükssada kaheksakümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Dmitri Jakubovitšil tasuda kaitsjatasu summas 189,60 eurot ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 31,60 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700054325 ning selgitus: „Dmitri Jakubovitš, 1-16-5352, kaitsjatasu osamakse“. Kui menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Jakubovitši elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Jakubovitš tunnistati süüdi Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega nr 1-16-5352 KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Dmitri Jakubovitš ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 21,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 01.12.2016 määrusega nr 1-16-5352 pöörati Dmitri Jakubovitšile Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega mõistetud karistus 10 kuud vangistust täitmisele. Dmitri Jakubovitš asus nimetatud karistust kandma 13.02.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest kehtivaid karistusi on
3. Kuritegude muster on muutunud. Eelnevalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest, praegu kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 18, peamiselt NPALS ja LS rikkumised. Kuna Dmitri Jakubovitši karistuse pikkus on vähem kui üks aasta, siis ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta, suhtumine ametnikesse on neutraalne. Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse jooksul puuduvad. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Vabanemisel on Dmitri Jakubovitšil võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 4toalise korteriga, mis kuulub vennale A J ja emale Z J. Antud elamispinnal elavad Z J ja tema alaealine lapselaps (xxxx). Võlgnevused antud elamispinna eest puuduvad. Elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadet paigaldada. Korteri omanikud on omapoolse kirjaliku nõusoleku andnud. Isikul on keskeriharidus, keevitaja eriala, mille ta omandas KohtlaJärve kutsekoolis. 2006-
4. aastal omandas isik Rummu Erikutsekoolis tisleri eriala. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Kinnipeetav suhtub positiivselt haridusse ja enesetäiendamisse. Peamiselt on isik töötanud ametlikult, 8 aastat VKG-s, 3 aastat EVR, viimane töökoht Päästearmees Tallinnas autojuhina. Toimetulekuvõimet pärsivad maksmata nõuded, mida on vangla andmetel 799 eurot. Vanglas on isik suunatud tööle koristajana. Vabanemisel töökoht puudub. Isiku lähedasteks vabaduses on tema ema Z J, isa A J ja vend A J. Rahvastikuregistri andmetel on isikul 1 alaealine laps, sündinud xxxx. Kinnipeetava sõnul elab laps tema ema juures. Isiku abikaasa suri xxxx. aastal. Pereliikmete omavahelised suhted on head. Arvestades kinnipeetava minevikku, ei ole välistatud kriminaalse mõtteviisi või sõltuvusprobleemidega isikud suhtlusringkonnas. Varasemate kohtuotsuste põhjal on mitmed kuriteod toime pandud grupis, sh koos abikaasaga. Alkoholi tarvitas kinnipeetav oma sõnul harva – tähtpäevadel. Puuduvad tõendid vägivaldsest käitumisest alkoholijoobes. Narkootikumide tarvitamist alustas isik
5. aastal heroiini tarvitamisega, mida süstis, seejärel tarvitas mooni ning peale seda 5 aastat metadooni. Kinnipeetav tunnistab, et on varasemaid kuritegusid toime pannud narkojoobes. Ka 4 praegune kuritegu oli toime pandud narkojoobes. Katseaja jooksul on isikut korduvalt karistatud väärteo korras NPALS § 151 rikkumise eest. Oma sõnul tarvitas isik narkootikume viimati
6. aastal, enne seda amfetamiini ca 2-3 korda kuus. Vanglas sõltuvust diagnoositud ei ole ja isik ise sõltuvust ei tunnista. Oma sõnul viimase kuriteo puhul ta ei teadnud, et manustatud aine tekitab narkojoobe, tema olevat võtnud seda, et mitte roolis magama jääda. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Tuvastatud on töövõimetus xxxx, mis on määratud kuni mai
7. Kinnipeetava käitumine on impulsiivne, ta kordab samu vigu, mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Kinnipeetav on minevikus toime pannud vägivallakuriteo – röövimise. Tulevikueesmärgid on isikul küll olemas, aga pigem on need üldsõnalised ja hajuvad. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isikul on kuritegelikud hoiakud ning probleeme ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite täitmisega. Katseajal on isik korduvalt väärteokorras rikkunud ühiskonna norme ja reegleid. Viimane karistus pöörati täitmisele kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu. Riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete kuritarvitama hakkamine, kriminaalset mõtlemist toetavate isikutega suhtlemine, tegevuseta olek. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23%. Eeltoodule tuginedes toetab Viru Vangla Dmitri Jakubovitši vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus leiab, et Dmitri Jakubovitš tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, teeb Viru Vangla ettepaneku kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustusi. Viru Vangla teeb ettepaneku määrata Dmitri Jakubovitšile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.12.
8. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 1 kuu. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Viru Vangla poolt edastatud taotluses kinnipeetaval võimalik vabanemisjärgne töökoht puudub. Juhul, kui isiku vabanedes tal ei ole võimalik tööle asuda, tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Juhul, kui kohus leiab, et Dmitri Jakubovitš tuleks vabastada vangistusest ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalvega, kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Dmitri Jakubovitšile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 13.12.2017 ning elektroonilise valve pikkuseks 1 kuu. Dmitri Jakubovitš kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Varasem tingimuslik karistus pöörati täitmisele ja ta saadeti vanglasse, sest ta tarvitas katseajal narkootikume. Ta teab kindlalt, et enam ei hakka narkootikume tarvitama, kui kohus ta vabastab. Varasemalt ta juba lõpetas raskete narkootikumide tarvitamise ja nüüd on isegi suitsetamise maha jätnud. Tütar elab praegu koos tema emaga. Garanteeritud töökohta tal pole. Tal on mitu varianti, aga ta ei saanud tööandjaga ühendust. On 2 kohta, kus ta saaks keevitajana töötada. Ta läbis programmi Eluviisitreening. Ta on nõus kõigi nende kohustustega, mida vangla ja kriminaalhooldaja on ette näinud, kui teda peaks vabastatama. Ta on nõus vabanedes pöörduma ka psühhiaatri poole seoses narkootikumide tarvitamisega, kui kohus seda nõuab. Ema ja vend töötavad. Tal on xxxx töövõimekaotust, see on määratud seoses xxxx, kuid see ei sega töötamist. Eluviisitreeningu läbis ta selle vangistuse jooksul, 11.08.2017 sai tunnistuse. Katseajal on tema üle kontroll ja see motiveerib teda. Kõige suurem motivaator on tema tütar, kelle nimel on ta nõus narkootikumidest loobuma. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Dmitri Jakubovitši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla 5 poolt 15.06.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning toetab samuti nagu vangla D. Jakubovitši ennetähtaegset vangistusest vabastamist. D. Jakubovitši vangistuses käitumise positiivsed asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine, käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta, suhtumine ametnikesse neutraalne jm – viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on D. Jakubovitšil olemas elektroonilise järelevalve kohaldamiseks sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et süüdlasel tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuuri hinnangul esineb D. Jakubovitši puhul positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides. Käesolevaks ajaks kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla D. Jakubovitši puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohaldumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli D. Jakubovitši edasise käitumise üle. Prokuratuur leiab, et antud juhul on D. Jakubovitši tingimisi vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada käitumiskontrolli veel 6 kuu jooksul ja elektroonilist valvet 1 kuu vältel. Tähtis on märkida ka seda, et kinnipeetava katseaeg kestaks sel juhul mitte vähem kui 6 kuud. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus järgida katseajal ka lisakohustusi. Kui kinnipeetav vabaneb aga tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse kontrollimiseks. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega elektroonilise valve kestuse ning katseajaks kohustuste valiku osas. Isikule tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg ja käitumiskontrolli kestus mitte lühemana kui 6 kuud. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur Dmitri Jakubovitši vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Kaitsja leidis sarnaselt vangla ja prokuratuuriga, et Dmitri Jakubovitšit on võimalik vabastada enne tähtaega ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. Oluline on see, et Dmitri Jakubovitš on läbinud vanglas programmi Eluviisitreening, mis lõppes äsja. Ta on nõus kõigi nende kontrollnõuetega, mida on ette näinud vangla ja kriminaalhooldaja ning mida on toetanud ka prokuratuur. Kuigi Dmitri Jakubovitšil ei ole praegusel hetkel kindlat töökohta, on kaitsja seisukohal, et inimene, kes omab keevitaja eriala, töökoha ka leiab. Kaitsja arvab, et Dmitri Jakubovitšit on võimalik vabastada ja kõik sõltub temast endast. Kui ta soovib vabaneda narkootikumidest, võib ta oma eluga edasi minna. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Jakubovitši võib 1 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Dmitri Jakubovitši käitumine vangistuses on olnud nõutekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht emale ja vennale kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteriomanikud on andnud oma kirjalikud nõusolekud selleks. Korteris elavad kinnipeetava ema Z J ja kinnipeetava xxxx tütar. Isiku lähedasteks on veel isa A J ja vend A J, pereliikmete omavahelised suhted on head. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusainete tarvitamine, kuid vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis aitab kaasa nende tarvitamisest hoidumisele vabanedes. Narkootikumide tarvitamisega seonduvat uue kuriteo riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada, määrates isikule katseajaks kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vabanemisel ei ole kinnipeetaval küll garanteeritud töökohta, kuid tal on võimalik võtta end arvele Töötukassas, samuti aitab töö leidmisele kaasa keevitaja eriala omamine. Vangla ja prokuratuur toetavad Dmitri Jakubovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 13.12.2017. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Dmitri Jakubovitš viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Dmitri Jakubovitši elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et Dmitri Jakubovitšile tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi täita. Kohus määrab Dmitri Jakubovitšile katseaja ja käitumiskontrolli pikkusega 6 kuud ning määrab talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 189,60 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus Dmitri Jakubovitšil tasuda kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 31,60 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik