← Eesti

2-15-8546/40

Obsah (5)§ 162§ 174§ 138§ 144§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-8546 Tsiviilasi Xxx

) § 132 lg-st 1 on hagihind 3500 eurot. Menetluskulud 14.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

  1. Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu haginõudelt 300 eurot (kd I lk 12) ja see kuulub kostjatelt väljamõistmisele.
  2. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepingulised esindajad menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 20 tundi. Hageja esindajad on selle aja jooksul koostanud hagi, tutvunud kostja menetlusdokumentidega ning esitanud neile seisukohad, valmistunud kohtuistungiks ja osalenud 15.11.2016 kohtuistungil.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja esindajate töötundide maht on põhjendatud, hageja on esindajad on menetluses esitanud sisulisi menetlusdokumente, mis on olnud tingitud vajadusest vastata kostja I seisukohtadele ja mahukatele tõenditele. Kohus on seisukohal, et hageja esindajate menetlustoimingute maht on adekvaatne ka lähtuvalt asjaolust, et kostja I esindajal on samuti kulunud ligi 20 tundi. Seoses kostja I esindaja vastuväidetega, et hageja esindajatel oleks pidanud kuluma vähem aega, kuna analoogsetel asjaoludel toimus vaidlus juba tsiviilasjas nr 2-15-7767, märgib kohus, et esindajal on siiski kohustus esitada dokumendid ja vastuväited lähtuvalt konkreetse tsiviilasjas asjaoludest, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja esindajatel oleks olnud võimalik tugineda üksnes tsiviilasjas nr 2-15-7767 esitatud menetlusdokumentidele. 4
  4. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja esindaja töötunnid on kokku põhjendatud 20 tunni ulatuses. Hageja ei ole nõudnud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, seega mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
  5. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindajate töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindajad on advokaadid ja omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindajate töötundide põhjendatud maht oli 20 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 120 eurot, on hageja esindajate õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta 2400 eurot.
  6. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud 2700 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust 2400 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivust 300 eurot.
  7. Hageja taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist.

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjatel menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.