← Eesti

2-17-3384/10

Obsah (6)§ 102§ 1§ 31§ 30§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-3384 Tsiviilasi Limited Liability

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

  1. Menetluskulud jätta võlgniku OÜ Xxxx kanda.
  2. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Oliver Ennok tasuks 1296 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 52,68 eurot (sh käibemaks).
  3. Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku OÜ Xxxx pankrotivarast. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr EE622200221037157598 Swedbank AS.
  4. Rahuldada võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
  5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista võlgniku pankrotivarast välja menetluskulu summas 1394 eurot võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" kasuks.
  6. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Limited Liability Company " Xxxx" esitas 03.03.2017.a kohtule pankrotiavalduse OÜ Xxxx pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ Xxxx pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid summas umbes 824 036,43 eurot, kuid teadaolev vara puudub. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur ei saa välistada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" on tasunud kohtu deposiitkontole 2000 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 52,68 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel 2 pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 52,68 eurot (sh käibemaks).

§ 150

lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" esitas 16.06.2017 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1094 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabi kulud summas 1094 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja tasunud riigilõivu summas 300 eurot ja võlgnik ei ole võlausaldaja kohtukuludele vastuväiteid esitanud, seega on tegemist põhjendatud kuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja Limited Liability Company "Xxxx" palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1094 eurot. Kohus leiab, et ka lepingulise esindaja 3 kulud summas 1094 eurot on põhjendatud ja vajalikud, seega mõistab võlgnikult võlausaldaja kasuks välja kokku menetluskulud summas 1394 eurot (300 eurot riigilõiv + 1094 eurot õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.