KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8.juuni 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-823 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Roman Gluhovtšenko, isikukood 38804200391, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON kokkuleppel Monica Meristo-Dmitriev Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Roman Gluhovtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Roman Gluhovtšenko tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.03.2014 kohtuotsusega KarS § 113 ja § 118 lg 1 p 1 järgi ja KarS § 63 lg 2 alusel karistati vangistusega 7 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise algus 27.08.2013 ja lõpp 27.11.2020. 1
(6)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 12.04.
- Roman Gluhovtšenko andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 79). Kinnipidamisasutusest Roman Gluhovtšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid xxx ja xxx, läbinud riigikeele xxx taseme ja xxx õppes. Vabanemisel asub elama ema korterisse aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise heas korras korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja kasuisa. Mõlemad andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks oma elukohas. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Isik on lõpetanud xxx ja xx automehaaniku eriala. Võimalusel soovib vangistuse ajal omandada ka uue eriala. Lisaks õpib ka iseseisvalt inglise keelt. Enne vangistust ametlikult ei töötanud. Enda sõnul planeeris sõpradega äri alustamist ning teenis piisava sissetuleku professionaalsel tasemel pokkerit mängides. Viru Vangla andmetel on isikul 21.03.
- seisuga tasumata rahalisi nõudeid 11 581,86 eurot. Varasemalt on ametlikult töötanud logistika ja hulgimüügiga tegelevates firmades ja mitteametlikult ehitustel. Omandatud erialal töötanud ei ole. Peale vanglast vabanemist soovib R. Gluhovtšenko asuda tööle xxx, mida kinnitas antud firma juhatuse liige. Vanemad on nõus R. Gluhovtšenkot peale vabanemist majanduslikult toetama. Lähedased on ema, kasuisa, isa ja noorem vend. Omavahelised suhted on head ning toetavad. Kinnipeetaval on vabaduses tüdruksõber, kes elab xx Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 9%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksu 26%. Eeltoodule tuginedes ja arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta Viru Vangla Roman Gluhovtšenko ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kinnipeetava lähedased ema, kasuisa, isa ja noorem vend. Omavahelised suhted on head ning toetavad olema. Peale vanglast vabanemist elaks kinnipeetav koos oma vanematega Mxxx, noorem vend elab isaga xxx Kinnipeetaval on vabaduses tüdruksõber, kes elab xxx Peale vanglast vabanemist soovib R. Gluhovtšenko asuda elama aadressil xxx. Tegemist on 2 toalise heas korras korteriga, kus elab korteri omanik ja kinnipeetava ema koos kasuisaga, kes mõlemad andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks eelpool välja toodud aadressile. Kinnipeetaval oleks oma tuba. Nimetatud elukohas on võimalik elektroonilise järelevalve paigaldamine. Peale vanglast vabanemist soovib R. Gluhovtšenko asuda xx, mida kinnitas antud firma juhatuse liige. Kinnipeetava vanemad on nõus R. Gluhovtšenkot peale vabanemist majanduslikult toetama. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 22.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest 2
(6)argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. R. Gluhovtšenko tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsusega KarS § 113 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 113 lg 1) ja § 119 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 7 aastat 3 kuud vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud esimest korda, vangistust kannab samuti esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada R. Gluhovtšenkot vangistusest ligikaudu 3 aastat ja 7 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isiku käitumine on olnud impulsiivne. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et R. Gluhovtšenko uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine ja konfliktisituatsiooni tekkimine. Ohtu, et R. Gluhovtšenko vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kuna süüdlane kannab karistust mh I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on R. Gluhovtšenko kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ning võib toime panna vägivallaga seotud süütegusid. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 9% ja 26%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. R. Gluhovtšenko vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav R. Gluhovtšenko puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Roman Gluhovtšenko vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Roman Gluhovtšenko selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. Kaitsja Monica Meristo-Dmitriev selgitas, et tuleb arvaestada viimase kohtupraktikaga, et ka raskemates kuritegudes peab isikule tagatud võimalus vabaneda enne tähtaega ja ainult kuriteo raskus ei saa olla põhjuseks, et isik jäetakse vabastamata. Süüdimõistetu puhul on täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks. Ühtegi takistust ei ole. Isiku käitumine vanglas on hea, vanglas oli hõivatud aktiivselt kasuliku tegevusega, lähedaste toetus, garantiikiri töökohalt. Samas on arusaamatu, miks vangla ja prokuratuur ei toeta isiku vabastamist. Isik on karistatud esimest korda ja viibib vanglas ka esimest korda. Kaitsja palus kaaluda vabastamist väga tõsiselt. 3
(6)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Roman Gluhovtšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on lõpetanud Maardu põhikooli ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli automehaaniku eriala. Vangistuse ajal omandanud eesti keele xxx taseme. Samuti on isik vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides xxx ja xxx. Võimalusel soovib vangistuse ajal omandada ka uue eriala. Lisaks õpib ka iseseisvalt inglise keelt. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud esimest korda, vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Käesolevat karistust kannab tapmise eest ja tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks oli alkoholi kuritarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi on kokku 5, millest kolm on mõistetud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, üks alkoholiseaduse ja üks ühistranspordi seaduse nõuete rikkumise eest. Süüdimõistetul on kehtiv isikut tõendav dokument Eesti Vabariigi pass, mis kehtib kuni 06.05.2018. Vabanemisel asub Roman Gluhovtšenko elama ema korterisse xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise heas korras korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja kasuisa. Mõlemad andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks oma elukohas. Eluase on sobilik elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Käesoleval ajal elavad antud aadressil süüdimõistetu ema koos elukaaslasega. Roman Gluhovtšenko lähedasteks on ema, kasuisa, isa, vend ja tüdruksõber. Omavahelised suhted on head ja vanemad on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu ja selle asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on toime pannud tapmise, oleks ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud olukorras, mil isikul on karistusest ära kantud 3 aastat 10 kuud. Kohtul ei ole veendumus, et isedi kui isiku käitumine vanglas on hea ja vabaduses on tal head võimalused, oleks tapmise puhul karistuse eesmärgid antud 4
(6)juhul saaviuatavad 3 aastat 10 pikkuse vangistusega. Ei saa jätta tähelepanuta, et kuigi isik on kriminaalkorras karistartmata oli ta korduvalt karistatud väärteokorras, muuhulgas Alkoholiseaduse alusel. Kohtuotsusest nähtub, et kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Seega oluliseks riskiks on ja jääb alkohol. Kuigi kaitsja pakkus, et seda riski saab maandada sotsiaalprogrammiga, rõhutab kohus siiski seda, et kaalukam on antud juhul veenduda, kas hetkel on karistuse eesmärgid saavutatud. Kohtul sellist veendumust ei ole. Ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et arvestades isiku varasemat käitumist ( väärteokaristused ), alkoholist tulenevat riski, kuriteo asjaolusid ( ühe isiku tapmine ja teisele isikule raske kehavistuse tekitamine ettevaatamatusest, kusjuures selleks kasutas isiku nuga ja noahoobid olid korduvald), isiku head käitumist vanglas ja võimalusi vabaduses, eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanrmise oht, selle riskid ei ole vangistusega piisavalt maandatud ja õiguskord seega piisavalt kaitstud ehk kartistuse eesmärk ei ole kohtu arvates saavutatud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Roman Gluhovtšenkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus saaks nüüd oluliselt maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.11.2020, ärakandmiseni on enam kui 3 aastat aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu ((RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 5
(6)Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Roman Gluhovtšenko temale Harju Maakohtu 24.03.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)