Obsah (8)

§ 100§ 101§ 1043§ 1045§ 1056§ 1057§ 139§ 113

2-16-3639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-3639 Tsiviilasi Xxx

) § 76 lg-st 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1056

lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik.

§ 1057

kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui: 1) kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas; 2) kahjustatakse mootorsõiduki valdajale hoiule antud asja; 3) kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamisel; 4) kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel; 5) kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees

§ 1057alusel.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et toimunud on kindlustusjuhtum ning, et kostjal on kohustus kindlustatud isiku poolt, so Peugeot juhi tekitatud kahju hüvitada. Kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleb vähendada

§ 139

lg 1 alusel 50% võrra, kuna hageja vastutab selles ulatuses 3 2-16-3639 liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Hageja leiab, et ta ei ole liiklusseaduses sätestatud nõudeid rikkunud ega vastuta liiklusõnnetuse põhjustamise eest.

1. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 3 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. LS § 39 lg 1 kohaselt juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. LS § 39 lg 5 kohaselt hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust. LS § 51 lg 1 kohaselt eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt. LS § 51 lg 3 p 3 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid.
2. Pooled ei vaidle selle üle ning see nähtub ka Peugeot juhi poolt antud seletusest, et ta pani enne vasakule pööramist esmalt põlema parempoolse suunatule (tl 43). Peugeot juhi selgituste kohaselt muutis ta koheselt suunatule ümber vasakule. Hageja väidete kohaselt ta vasaku suunatule sisse lülitamist ei märganud. Kohtule antud selgitustest ja esitatud tõenditest on järeldatav, et Peugeot juht ei andnud vasakule suunamärguannet kolm sekundit enne vasakule pööramise alustamist. Kohus märgib, et 3 sekundi puhul ei ole tegemist hea tavaga, nagu kostja on esile toonud, vaid LS § 39 lg-st 1 tuleneva kohustusega. Kolm sekundit on piisav aeg selleks, et hageja, sõites Peugeot taga, oleks märganud suunatulede vahetumist ja katkestanud möödasõidu tee andmiseks. On eluliselt usutav, et kui hageja oli sooritamas möödasõitu ning Peugeot muutis suunatule vasakule möödasõidu sooritamise ajal, ei saanud hageja seda enam auto varjus näha. Lisaks pidi Peugeot juht LS § 39 lg 1 kolmanda lause järgi pärast vasaku suunatulemärguande andmist veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu. Seda eriti olukorras, kus Peugeot juht oli eelnevalt ekslikult näidanud suunda paremale. Peugeot juht ei veendunud selles, et talle teed anti, mistõttu sai võimalikuks kokkupõrge. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt pidi Peugeot juht veenduma enne pöörde sooritamist selle ohutuses ning märkama peeglitest, et hageja on alustanud möödasõitu. Vabandavaks asjaoluks ei ole see, et sõidukil Peugeot tahavaatepeegel puudus.
3. Kohus leiab, et hagejale tulenes LS § 33 lg 2 p-st 8 ja § 51 lg 3 p-st 3 kohustus veenduda, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid. Hageja on esile toonud, et kui Peugeot juht näitas paremale suunatuld oleks pidurdamine olnud põhjendamatu ning ta tegutses sujuva liikluse säilitamise eesmärgil. Kohtule esitatud piltidelt nähtub, et liiklusõnnetus toimus asulasisesel teel, kus kiirusepiirang on 50 km/h. Kohtule esitatud Läti kvalifitseeritud kohtueksperdi nõuandva arvamuse kohaselt võis hageja kiirus olla 55-70 km/h (tl 68-79). Kohus leiab, et kui eessõitev auto aeglustab pööramismanöövri sooritamiseks, puudub taga sõitval sõidukil õigus eeldada, et ta peab saama jätkata sama kiirusega sõitmist, vaid vajadusel peab samuti hoo maha võtma. Kohus märgib, et manöövri ohutuses veendumiseks ei pidanud hageja pidurdama kiirust nullini, vaid aeglustama sõiduki kiirust selliseni, mis võimaldas veenduda, et Peugeot pöörab suunatulega näidatud suunas, mitte pimesi usaldama suunatule märguannet. Seda eriti olukorras, kus pööramine oli võimalik nii paremale kui vasakule. Tegemist ei olnud sellise sirge teelõiguga, kus hagejale võis jääda kahtlusteta mulje, et Peugeot näitab paremat suunatuld selleks, et hageja temast kui aeglasemast mööduks. LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt oli hagejal kohustus anda vasakpööret teostavale Peugeot’le teed. Kuivõrd hageja ei veendunud enne vastassuunas möödasõidu alustamist, et möödasõit on ohutu ja Peugeot juht pöörab algselt 4 2-16-3639 suunatulega näidatud suunas, ehk paremale, rikkus hageja LS § 33 lg 2 p-st 8 ja § 51 lg 3 p-st 3 tulenevat kohustust.
4. Kohtu hinnangul puudub alus järelduseks, et hageja oli liiklusõnnetuse põhjustamises võrdselt süüdi Peugeot juhiga. Kohtu hinnangul põhjustas liiklusõnnetuse eelkõige Peugeot juht, kui eksis esmalt suunatule näitamisega, ei järginud 3-sekundi reeglit vasakmanöövri suunatulemärguande andmisel ja ei veendunud, et talle antakse teed enne pöörde sooritamist. Arvestades eelnevaid põhjendusi peab kohus põhjendatuks jagada liiklusõnnetuse vastutus selliselt, et Peugeot juht oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi 90% ja hageja 10%.
5. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähendust kostja väide, mille kohaselt seisnes hageja rikkumine mh möödasõidu tegemises piiratud nähtavusega teelõigul. Puudub vaidlus ja see nähtub fotodelt (tl 46-47), et vastavas kohas ei olnud teekattemärgistuse kohaselt keelatud möödasõitu teha. Lisaks ei ole liiklusõnnetuse toimumine põhjuslikus seoses piiratud nähtavusega teelõiguga. Piiratud nähtavus ei omanud liiklusõnnetuse toimumisel tähendust. Samuti ei oma tähendust asja lahendamisel hageja väited ja tõendid (tl 131 ja 131 pöördel) Peugeot juhi elukoha osas.
6. Pooltel on lisaks vaidlus hageja sõiduki turuväärtuse üle liiklusõnnetuse toimumise hetkel. Hageja sõiduki esmane registreering oli 13.02.2013 ning läbisõit liiklusõnnetus toimumise hetkel 27 026 km (tl 10). Pooled ei vaidle, et hageja sõiduki väärtus ostmise hetkel oli üle 50 000 euro. Hageja leiab, et sõiduki turuväärtus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel 35 000 eurot tuginedes ekspert Ain Leppiku 30.10.2015 ekspertarvamusele. Xxxx on kõrgem tehniline haridus ja erialane staaž autoeksperdina 26 aastat (tl 10-17). Kostja leiab, et sõiduki turuväärtus oli 26 000 eurot, tuginedes riiklikult tunnustatud ekspert Xxxx 16.10.2015 ekspertarvamusele. Xxxx on diplomeeritud mehaanikainsener autotranspordi erialal ning omab tehnikamagistri kraadi, staaž eksperdina 16 aastat (tl 84-84). 26.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Menetluskulud Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Nähtuvalt toimikus olevatest materjalidest ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5