KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7865 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxx

§ 89

alusel, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Seega on

§ 89

kohaldamise eeldused järgmised: nõude esitaja on omanik; aset leiab omandiõiguse rikkumine; nõue esitatakse rikkuja suhtes ja rikkuja tegevuse ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. Omandiõiguse rikkumiseks tuleb pidada olukorda, mis piirab omaniku võimalust teostada talle kuuluva asja üle tegelikku võimu.

§ 89esemeks on jätkuva omandiõiguse rikkumise lõpetamine.

13. Hageja nõue kostjate vastu on suunatud hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamisele. Seega tuleb tuvastada, kas kostjad on käitunud hageja suhtes õigusvastaselt. Õiguskirjanduse kohaselt on § 89 oma eesmärgi kohaselt suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele.

§ 89

kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine, st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks oleva kolmanda isiku tegu on lõpule viidud 2 (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 89 komm, lk 405-406). 14. Seega peab kohus tuvastama, kas on aset leidnud hageja omandiõiguse teostamise kestev rikkumine. Poolte vahel on 24.07.2007 sõlmitud korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise kokkulepe; kinkeleping ja asjaõigusleping. Nimetatud lepingu p 3.1.1 kohaselt on kostjal 1 õigus kasutada elamiseks nimetatud korteriomandit. Sama lepingu p 3.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et korteriomand on hageja ja kostja 1 kaasvalduses.

§ 32kohaselt on valdus tegelik võim asja üle.

Vaidlus puudub selles, et hagejal ei ole käesoleval ajal võimalik korterit vallata. 15. Reeglina omab isik talle kuuluva asja üle absoluutset ja piiramatut võimu, st ta ei pea arvestama võimalusega, et talle kuuluvale asjale omavad õigusi ka teised. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Teatud juhtudel on isiku võim asja üle piiratud. Käesoleval juhul on hageja täielik võim korteriomandi üle piiratud korteriomandile seatud isikliku kasutusõigusega kostja 1 kasuks. Kohus nõustub kostja 1 seisukohaga, et kinnisomandi kitsendamise korral kaotab kinnisasja omanik õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. 16.

§ 227

lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt isik, kelle on käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Õiguskirjanduse kohaselt on isikliku kasutusõiguse puhul tegemist teisi välistava õigusega, st õigustatud isiku õigus välistab vastava elamu või elamuosade kasutamise omaniku poolt (vt Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 227 komm 3.1, lk 59). Nimetatud piiratud asjaõiguse seadmine kindlustab hagejale õiguse kasutada kogu korteriomandit ja elada seal elu lõpuni. Samuti on kostjal 1 õigus korteriomandisse majutada tema eest hoolitsevaid isikuid.
2. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et hagejal puudub juurdepääs korteriomandile. Kostja 1 kinnitas 27.04.2017 toimunud kohtuistungil, et ta ei lase hagejat enda korterisse, kuna ta jääb juba hageja ja tema ema nägemisest haigeks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus tulenevalt poolte vahel sõlmitud kinkelepingu p-ist 3.3 korteriomandit vallata. Kostja 1 kinkelepingust taganenud ei ole. Pooled ei ole nimetatud lepingus täpsemalt kokku leppinud hageja poolt valduse teostamise tingimuste osas. Seega on kohtu hinnangul hagejal õigus saada mõistlik ligipääs korteriomandile.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja taotletud viisil juurdepääs mõistlik, vaid piirab liigselt kostja 1 õigusi. Arvestades hageja ja kostja 1 omavahelisi suhteid, on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada kostjat 1 lubama hagejale kuuluvasse korterisse üks kord ühes kalendrikuus (so 12 korda aastas) ühe tunni vältel, so iga kuu neljandal pühapäeval alates 19:00 kuni 20:
4. Kohus ei pea põhjendatuks anda hagejale korteri-, trepikoja- ja postkastivõtmete koopiad. Võtmete üleandmisel tekib hagejal kogu korteriomandi üle täielik valdus. Kohus ei pea nimetatut põhjendatuks kuna annab hagejale võimaluse teostada korteriomandi üle tegelikku võimu ja rikub seega kostja 1 õigusi. Samuti tekib hagejal kogu postkasti sisu suhtes tegelik võim ning kohus ei pea nimetatut põhjendatuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks jätnud korteriomandiga seotud kommunaalmaksud või mingid muud maksud tasumata. Kohus märgib ka, et korteriomandiga seotud maksete tasumine on tulenevalt isiklikust kasutusõigusest kostja 1 kohustus.
5. Kostja 2 osas hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna kostja 2 takistas ainult ühel korral hagejal korterisse siseneda. Nimetatu on tõendatud Politsei- ja Piirivalveameti 07.07.2016 kohtule esitatud vastusega ja sellele lisatud ettekandega ning patrullilehega. Hageja nõue kostjate vastu on suunatud hageja omandiõiguse rikkumise lõpetamisele.

§ 89

kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine ning rikkumine peab olema kestev. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja 2 elab ka käesoleval ajal 3 nimetatud korteriomandis ja võiks hageja õigusi tulevikus rikkuda. Seega kostja 2 osas hagi rahuldamisele ei kuulu. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud kostja 1 suhtes esitatud hagi osas jätta poolte enda kanda ja kostja 2 esitatud hagi osas tuleb menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
2. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 4