Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 21.12.
lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 6.Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomand asukohaga Xxxx-27, Tallinnas kuulub kostjale ja hageja vahendab elamu Xxxx eluruumide omanikele kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata ning võlgneb hagejale perioodil veebruar 2014. a kuni 1.12.2016.a esitatud arvete alusel kokku 870,97 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale piisavalt selgitanud nõude tekkimise asjaolusid. 7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seega seadusest. Korteriühistu 2 otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest seonduvalt Xxxx-27, Tallinn korteriga üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavaga kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on kostja täitmata jätnud. 8.Kostja ei vaidlusta hageja poolt teenuse osutamist, kuid leiab, et hageja ei ole selgitanud piisavalt oma nõuet kostja vastu (tl 64). Kohus siinkohal kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib kostja majahooldusteenust, prügivedu, samuti on kostja kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Korteriühistu liikmel on alati võimalik osaleda ka korteriühistu üldkoosolekutel ning selgitusi saada temale esitatud arvete osas. Arvete tasumata jätmisega suurendab kostja nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 870,97 eurot. Menetluskulud 9.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 499,16 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 175 eurot, ülekande tasu 0,16 eurot ja lepingulise esindaja kulu 324 eurot).
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 324 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 90 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. 12. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 499,16 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 175 eurot, panga ülekande tasu 0,16 eurot ja lepingulise esindaja kulu 324 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmiselel ka viivis menetluskulude (s.o. 499,16 euro) hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.