1 Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 27.02.
lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seega seadusest. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest seonduvaltLinnamäe tee 79-71, Tallinn korteriga üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavaga kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on kostja täitmata jätnud. 2 8.Kostja ei vaidlusta hageja poolt teenuse osutamist, kuid leiab, et halvast tervisest tulenevalt on arvete tasumata jätmine põhjendatud. Kohus siinkohal kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib kostja majahooldusteenust, prügivedu, samuti on kostja kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab kostja nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1 071,46 eurot. 9. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 27.02.2017. a. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja punkti 6 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult ka viivist.
järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 27.02.2017. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud 10.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 11. Hageja tasus riigilõivu kokku 200 eurot ja 10 senti. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 345,22 eurot tasumisele riigilõiv 200 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.