Vastuväited vastuhagile Hageja leiab, et vastuhagi on alusetu. Üürileping kehtis kuni selle ülesütlemiseni hageja poolt alates 13.03.2016. Seega ei pidanudki hageja üürilepingu punktis 3.7 tulenevalt deposiiti tagastama enne kahe kuu möödumisest 13.03.2016 arvates. Kuna kostja põhjustas hagejale kahju, ei pidanudki hageja deposiiti tagastama. Hageja küsis ehitusettevõtjalt kahju kõrvaldamise maksumust ja teavitas sellest 15.01.2016 kostjat, kes ütles, et võib kahju ise likvideerida. Kostja kahju ei likvideerinud. Seega põhjustas kostja kahju, mis on tõendatud kostja vastuse lisas 26 toodud hinnanguga ning hageja oli üürilepingu p 3.7 alusel õigustatud pidama deposiidi arvelt kinni kostja tekitatud kahju. Üürileping ei näe ette hageja kohustust hüvitada kostjale kolimiskulusid, millest võib järeldada, et tegemist ei ole lepingulise kohustuse rikkumisega seotud rahalise nõudega. Hageja hinnangul ei ole poolte vahel lepinguväliseid suhteid, mille lausel saaks kostja temalt kahju nõuda. Kui tegemist on lepingulise kahju nõudega, ei ole põhjendatud seetõttu, et hageja ei ole üürilepingut rikkunud. Kohtu põhjendused 2
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja teatas 04.12.2015 hagejale, et ütleb üürilepingu erakorraliselt üles (kd I lk 21). 09.12.2015 e-kirjaga on kostja edastanud täiendavalt üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse 04.12.2015 kuupäevaga (kd I lk 22-25). Hageja on 17.12.2015 kostjale teatanud, et ei nõustu ülesütlemisavalduses toodud põhjendustega ning peab üürilepingut endiselt kehtivaks ja nõuab üüri tasumist (kd I lk 26). Hagiavaldusest nähtuvalt leiab hageja, et kostjal puudub mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 2. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas kostja on kehtivalt üürilepingu erakorraliselt üles öelnud. 2.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 313 lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka erakorraline, s.o poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine ühe või teise poole jaoks on muutunud võimatuks. Samas ei ole välistatud ka õigus üles öelda üürileping ennetähtaegselt siis, kui ülesütlemise vajadus on tingitud ülesütlemist taotlevast lepingupoolest tulenevatest asjaoludest (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-62-04 p 14). 2.2 Kohus selgitab esmalt, et VÕS § 275 kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. VÕS § 313 lg 3 kohaselt ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on tühine üürilepingus sisalduv p 6.5, mille kohaselt võivad pooled lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 6 kuud. 2.3 Kostja poolt hagejale saadetud üürilepingu erakorralise ülesütlemise sisust nähtub kohtu hinnangul see, et kostja soovis üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kuna poolte vahel 3
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on eelnevaga rahuldanud osaliselt nii hagiavalduse kui ka vastuhagi. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka poolte menetluskude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.