Obsah (11)

§ 9§ 11§ 16§ 20§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 158§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. mail 2017 tsivi

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 10.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 11.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. 12. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest (II kd lk 27-53) on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

§ 16lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. 13. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust

§ 20lg 1 järgi.

Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt

§ 9

lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

1. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.
2. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja kasutuses olnud sõiduk parkis 05.06.2013 Xxxx majade parkimisalal, 07.06.2013 Xxxx majad parkimisalal, 12.06.2013 Xxxx parkimisalal, 3 26.06.2013 Xxxx majade parkimisalal, 31.07.2013 Xxxx majade parkimisalal, 01.08.2013 Xxxx majade parkimisalal, 12.08.2013 Xxxx majade parkimisalal, 02.09.2013 Xxxx parkimisalal, 16.09.2013 Xxxx parkimisalal, 24.09.2013 Xxxx majade parkimisalal, 30.10.2013 Xxxx majade parkimisalal, 11.11.2013 Xxxx majade parkimisala, 22.11.2013 Xxxx majade parkimisalal, 28.11.2013 Xxxx parkimisalal, 30.11.2013 Xxxx majade parkimisalal, 05.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 06.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 12.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 31.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 26.02.2014 Sadama parkimisalal, 01.03.2014 Sadama parkimisalal, 03.03.2014 Sadama parkimisalal, 02.04.2014 Sadama parkimisalal, 03.04.2014 Sadama parkimisalal, 13.04.2014 Xxxx parkimisalal, 05.05.2014 Sadama parkimisalal, 04.07.2014 Sadama parkimisalal, 04.07.2014 Xxxx parkimisalal, 25.10.2014 Sadama parkimisalal, 30.12.2014 Xxxx parkimisalal, 12.06.2015 Xxxx parkimisalal, sõidukis ei ole isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist (I kd lk 31-205 ja II kd 1-26). 16.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

1. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõidki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja.
2. Sõiduki tehnilise passi andmetega (I kd lk 27-30) on tõendatud, et sõiduki omanikuks XxxxAS ning vastutavaks kasutajaks on määratud kostja. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Seega oli kostjal seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja teatud ulatuses ka käsutada. Juriidilise isiku sõidukit juhib füüsiline isik.
3. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.
4. Seega saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik kasutas sõidukit juriidilise isiku nimel ja huvides, st tema esindajana. Kostja vastuväide, et kostja ei ole volitanud oma töötajaid kostja nimel lepinguid sõlmima, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna juriidilise isiku puhul eeldatakse esindust TsÜS § 116 lg 2 alusel. Asjaolu, et kostjal puuduvad käesoleval ajal andmed sõidukit kasutanud isikute kohta ning seaduse järgi puudub tal kohustus andmete säilitamiseks, ei oma antud asja lahendamisel mitte mingit tähtsust, kuna tegemist on kostja ja tema töötajate vahelise sisesuhtega. Parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. 4 21.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

1. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 930 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimis tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised toimusid järjepidevalt samadel parkimisaladel. Meeldetuletustega ja hageja e-kirjaga kostjale (II kd lk 59-63) on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda ning asjaolu, et kostja on elektronpostiaadressilt xxxx hageja nõudekirja kätte saanud.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 930 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi riigilõiv 175 eurot (I kd lk 2 ja II kd lk 64), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 5