1-14-5058/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5058 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdlase Elšad Mamedov (isikukood 36304153718) ja tema kaitsja Gerda-Johanna Pello määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
5. 3.1 3.2 Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
6. juuli 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu Gerda-Johanna Pellole 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot) määruskaebemenetluses Elšad Mamedovile riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Elšad Mamedovilt välja menetluskulu riigituludesse. Elšad Mamedovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Elšad Mamedov 1-14-5058 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. juuni 2014 otsusega tunnistati Elšad Mamedov süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu
10. septembri
11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra. Liitkaristuse 8 aastat 27 päeva algusajaks loeti
12. jaanuar 2012 ja see lõpeb
13. veebruaril
15. Viru Maakohtu
16. juuli
17. a määrusega jäeti E. Mamedov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et kinnipeetaval oleks vabanemisel elukoht ning uue kuriteo riske vähendaks ka tal olemasolev garanteeritud töökoht. Kohus tõi välja, et E. Mamedovi sotsiaalvõrgustik on piiratud ning arvestades varasemat korduvat karistatust, on tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Positiivses suunas toetavate lähedaste puudumine ja kriminaalse mõtteviisiga isikutega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Ka vangistuses ei ole E. Mamedov olnud seaduskuulekas – tal puuduvad küll distsiplinaarkaristused, ent ta on kinnipidamisasutuses toime pannud kuriteo. Erinevate karistusliikide kohaldamine ja kuriteo toimepanemine kinnipidamisasutuses näitab, et isik ei ole teinud õigeid valikuid, tal puudub oma tegudesse kriitiline suhtumine ning ta otsib tegudele õigustust. Korduvalt riskantsete otsuste tegemine ning süstemaatiliselt toime pandud kuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule eluviisile. Kuritegude toimepanemine materiaalse kasu saamiseks viitab suutmatusele tulusid-kulusid tasakaalus hoida ja väljakujunenud kulutamisharjumusele. E. Mamedovi käitumises avaldunud vägivaldsus ja empaatiavõime puudumine suurendab tema ohtlikkust. E. Mamedov võib jätkata narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist, sest ta peab paar korda nädalas kanepi suitsetamist tervislikuks ning igati normaalseks tegevuseks. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et E. Mamedovi vabastamise välistavad tema varasem elukäik (korduv karistatus), toetavate lähedaste puudumine ning toimepandud kuriteo raskus. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 2,5 aasta. Kohus arvestas sedagi, et E. Mamedovi uue mittevägivaldse kuriteo riskitõenäosuseks on 41% ning vägivallaga seotud kuriteo riskitõenäosuseks 26%. Tegemist on kõrgete riskidega. MÄÄRUSKAEBUS
18. Kaitsja ja E. Mamedov taotlevad tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada E. Mamedov vangistusest tingimisi enne tähtaega määruskaebustes toodud asjaoludel. Alternatiivselt taotleb ta enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
19. Kaitsja märgib, et tänaseks on E. Mamedov aru saanud oma tegude tagajärgedest ja otsustanud teha oma elus muudatused ning hakata seaduskuulekaks. Ta soovib pingutada oma perekonna nimel, et toetada lapsi, kellega läbisaamine on hea ning kellele ta maksab elatist. Vabanemisel on tal kindel elu- ja töökoht ning ta on olnud vangistuses tööga pidevalt hõivatud, soovib hakata tasuma tema vastu suunatud nõudeid ning seegi näitab tema motiveeritust. Vabanemise korral ei hakka ta tarvitama alkoholi ega narkootikume. Ta on abi saanud programmidest ning nõus minema alkoholiravile, kui kohus seda vajalikuks peab. 4.1 Kohtuga ei saa nõustuda, et E. Mamedovi karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on pidevalt olnud tööga hõivatud ning läbinud kõik ettenähtud programmid, millest on olnud suur abi enda veendumuste muutmisel ja arusaamade kujundamisel. Ainuüksi selle pinnalt, et ta on toime pannud kuriteo, ei saa teha järeldust, et ta ei ole muutunud ning hakkab vabaduses uusi kuritegusid toime panema. Vangla keskkond mõjutab inimesi ning seal valitseva subkultuuri järgi ei saa teha järeldusi isiku käitumise kohta tulevikus. 4.2 Karistuse eripreventiivseid eesmärke arvestades oleks samuti otstarbekas vabastada E. Mamedov tingimisi enne tähtaega. Ta on motiveeritud muutuma. Toetava sotsiaalvõrgustiku puudumine ei ole alus, et mitte anda isikule võimalust enda elu järjele saada. Isikule ei saa teha etteheiteid sõprade puudumise ja oma lähedastega mitteläbisaamise osas. E. Mamedovi puhul on õigustatud tema vabastamine allutamisega kriminaalhooldusele ning kui kohus seda vajalikuks peab, 2 siis ka elektroonilisele valvele. E. Mamedovi käitumine vanglas kaalub üles tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud ning varasema elukäigu. Ainuüksi mineviku pinnalt ei saa teha järeldusi tuleviku kohta. Käitumiskontrollile allutamine võimaldaks tal oma elu järjele saada ning puudub alus arvata, et E. Mamedov hakkaks toime panema uusi kuritegusid.
20. E. Mamedov märgib, et aastaid vanglas viibinud isiku resotsialiseerimine on raske ja pikaajaline protsess ning selliseid isikuid tuleks aidata pikalt iseseisva eluga toimetulekus. Kohtu märgitud probleemid ei muutu olematuks ka 2 aasta ja 7 kuu pärast ning uue kuriteo toimepanemise risk on suurem tähtaegsel vabanemisel, mitte olles kriminaalhooldusel. E. Mamedov märgib, et ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning vestlused, samuti läbinud riigikeele tasemeõppe A1-A2 tasemel. E. Mamedov on olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja köögitöölisena ning töötab praegu toidujagajana. See näitab, et ta on motiveeritud ITK-d järgima. Riigikohtu praktika valguses on põhjendamatu tugineda kuriteo raskusele. Ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb eelkõige arvestada seda, kas isik on asunud paranemise teele ning vabanemisejärgsetele tingimustele, mis on E. Mamedovi puhul täidetud. Ühiskonnale oleks antud juhul turvalisem ja odavam vabastada E. Mamedov järelevalve alla, mis tagaks ka maakohtu poolt märgitud ühiskonna õiglustunde. Vabastades A. Mamedovi tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta elektroonilisele valvele ning kriminaalhooldusele, aitab see uuesti sotsialiseerumisele kaasa ning motiveerib hoiduma uutest seadusrikkumistest. Tingimisi vabastamine annaks võimaluse tõestada asumist seaduskuulekale teele ning oleks tõhusaks viisiks ühiskonna turvatunde suurendamisel. Ka uue kuriteo riske oleks võimalik maandada allutades E. Mamedov kriminaalhooldusele ning selle efektiivsus oleks suurem ja odavam, kui vangistuse lõpuni kandmine. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
21. Edasikaebused määrati läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning pooltele anti võimalus esitada oma kirjalikud seisukohad kuni
22. augustini
23. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord E. Mamedovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebused rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
25. Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).
26. II astme kohus leiab, et maakohus analüüsis kõiki ennetähtaegse vabastamise seisukohast olulisi asjaolusid, ent leidis, et süüdlane tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ka ringkonnakohus leiab, et E. Mamedovi puhul on arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks, sest süüdlase varasemat elukäiku iseloomustab korduv kriminaalkorras karistatus, ta on uue kuriteo toime pannud karistuse kandmise ajal ning tema kuriteod on muutunud raskemaks.
27. Kaitsja ja E. Mamedov on välja toonud rida positiivseid asjaolusid, mis toetavad süüdlase ennetähtaegset vabastamist: sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning vestluste läbimine, samuti riigikeele omandamine A1-A2 tasemel ning tööga hõivatus vangistuse ajal, samuti kindla elu- ja töökoha olemasolu ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajatega, et kõik eeltoodu iseloomustab E. Mamedovi püüdlusi seaduskuulekama elu suunas. Samas on arvestades E. Mamedovi varasemat elukäiku ning tema 3 hoiakuid (vangla iseloomustuse kohaselt on E. Mamedovi kuritegude soodusteguriks oma emotsioonide kontrollimatus, ta kordab vigu, tegutseb emotsiooni ajel tagajärgedele mõtlemata ning ei väärtusta kehtivaid norme) kaheldav, et ainuüksi määruskaebuse esitajate poolt välja toodud positiivse pinnalt on võimalik sedastada, et süüdlane vabanedes ei pane toime uut kuritegu või et ta suudab praegusel ajal kriminaalhooldusega kaasneva katseaja läbida vabanemise lõpptähtajani jääva ajavahemiku jooksul. Ehkki määruskaebuse kohaselt on E. Mamedov tänaseks aru saanud oma tegude tagajärgedest ja otsustanud teha oma elus muudatused, hakata seaduskuulekaks ning pingutada perekonna nimel, ei ole ringkonnakohus isiku varasemat elukäiku ja tema hoiakuid arvestades kindel, et ennetähtaegse vabastamise korral E. Mamedovi kavatsused realiseeruvad. Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks suurem ning põhjused ennetähtaegseks vabastamiseks, peavad olema kaalukad. Praegusel juhul võib küll positiivsena välja tuua E. Mamedovi enesearenguga seotu vangistuses, ent negatiivse poole pealt uue kuriteo toimepanemise kinnipidamisasutuses. Apellatsioonikohus ei nõustu kaitsjaga, et isiku käitumise kohta vangistuses ei saa teha oletusi tema käitumise kohta tulevikus – ka kassatsioonikohtu praktikas on leitud, et isiku edasise õiguskuuleka käitumise eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast on karistuse kandmise ajal ülal pidanud (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
28. Nii kaitsja kui ka E. Mamedov on suured lootused pannud kriminaalhooldusele. E. Mamedov leiab, et see kriminaalhooldusele allutamine aitab süüdlase sotsialiseerumisele kaasa ning motiveerib teda hoiduma uutest seadusrikkumistest, andes võimaluse tõestada, et ta on asunud seaduskuulekale teele. Ühtlasi leiab E. Mamedov, et tegemist on ka odavama ning ühiskonna turvatunne tõstva meetmega. Ringkonnakohus märgib, et maakohus hindas süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate elutingimuste järgi, osundades muuhulgas süüdlase piiratud sotsiaalvõrgustikule ja kriminaalsele tutvusringkonnale, mis kohtu hinnangul suurendab riskikäitumist ega aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerimisele. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Kaaluka põhjusena ei arvesta apellatsioonikohus ka määruskaebuse väiteid, et kriminaalhooldus on riigile odavam ja tagab ühiskonna turvatunde, kuna uue kuriteo toimepanemise korral, ja selliseks tõenäosuseks prognoositakse E. Mamedovi puhul 41%, oleks süüdlase kriminaalhooldusele allutamine pigem riigile kallim ning ühiskonna turvatunnet ohustav. Nimelt näeb vangistusasutus E. Mamedovi puhul ohtu nii vägivalla kasutamises kui narkootiliste ainete levitamises.
29. Kokkuvõtvalt ei nõustu ringkonnakohus apellantide etteheidetega maakohtu lahendile ning minetusi kohtu kaalutlusõiguse teostamises ei näe. Kuna ringkonnakohus leiab, et hetkel on uute kuritegude toimepanemise oht liialt suur, et isik tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis ei kaalu kohus ka E. Mamedovi vabastamist elektroonilise valvega, sest viimane ei hoiaks sarnaselt isiku kinnipidamisega uusi kuritegusid ära. Seetõttu ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
30. E. Mamedovi kaitsja G.-J. Pello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määrusega tutvumine aega 0,5 tundi ja määruskaebuse koostamine aega 1,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel E. Mamedovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau